Jaansoni rada 735. päev

Täna on selline veidike pöörane päev, liikumist on lausa üle 9 km olnud. Hommikul läksin tööle, lõuna ajal töölt Politsei- ja Piirivalveametisse, siis taas tööle ja töölt naastes viskasime teised riided selga ja siis otse metsa seenele. Nüüd lõpetasin seente marineerimise. Kirjatööks vist ei jagugi aega, aga mine sa tea. Nüüd on Germol id kaart käes aga siiani ootame sotsametist puudekaarti, varsti juba kuu möödas, ei tule ega tule. Kui sellel nädalal ei tule, lähen kohale. See ei saa ju võimaik olla, et tal grupp (või mis asi) ära võeti. Töövõimetuse ta sai, aga ( no see väiksem summa on puudu)... Mul (Germol) on vaja sotsiaalametist kaarti, enne ei lähe ka sinist kaarti bussijaama niiöelda pikendama, tahaks maale veel tiiru saada. Aga ehk asi laheneb. Lisaks käivad trükikodadega läbirääkimised siiani, ehk näis kas, millal ja kus saan uue romaani trükkida. Varsti juba 3 käsikirja ootavad trkki minemist. Seega ma ei maga ainult, kogu aeg on asjad töös. Ja katsugu keegi öelda, et kirjatöö ei ole töö. See on palju aeganõudev ja raskem töö, kui mõni füüsilist koormust küsiv tegevus. Aga kirjarahvas mõistab. Pikemalt ei lobisegi, pildid vaja ka veel laadida ja siis varsti juba karjub raamat, mis öökapil on ja lugemist ootab. Oi, ei, Germo on juba mu voodi ära teinud ja raamatu ja prillid padja kõrvale pannud :) Aga olge siis terved ja õnnelikud! Liikuge kindlasti ka! 22. september 2025. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

ÕILIS METSLANE JA SISEMINE DEEMON - Saamuel Pliuhkam

Hiljaaegu käisin selle raamatu esitlusel. Nüüd tean ka mina kes ja milline on Saamuel Pliuhkam. Kui sina ei tea, siis oleks päramine aeg temaga tuttavaks saada, sest ta viib sind argielust eemale, ajalukku. Toob avalikkuse ette faktid ja saladused, mida me tuntud ühiskonnategelaste kohta enne ei teadnud, aga oioi, kuidas sooviksime teada! Jah, sina soovid, tema soovib ja mina ka. Ärge tulge mind ümber veenma, et teid ei huvita teatud inimeste elulugu või saatus tervikuna. Huvitab ikka küll. Aga Saamuel Pliuhkam teab, teab liigagi palju ja jagab seda ka meiega. Selgus, et see on tema sulest juba viies sarjaraamat. Esimest (vist) olen kunagi lugenud, sada prossa ei julge väita, aga tuttav ta tundub. Üldiselt olen ma tuttav enamuse Gutenbergi poegade trükikoja poolt välja antud teostega. Ka oma üks raamat trükiti just selles trükikojas. Aga mis ma siin ikka lobisen, raamat ilmus alles ja on ka Apollodes sõbraliku hinnaga (13.95) saadaval. Osta või laenuta! Minul on pühendusega ja läheb eriliste raamatute riiulisse. Aitäh selle raamatu eest! Ja nüüd ka kokkuvõte.Saamuel Pliuhkam on üks tagasihoidlikumaid kirjamehi. Seda enam on aga tema raamatud vahedad ning tema sulg igavesti terav. Tema järjekordse raamatu nimi on "Õilis metslane ja sisemine deemon." Nagu ikka, käsitleb ta meie kultuurilugu lühikeste ja ootamatute sissevaadetega. Kuna me saame tänu tema raamatule eneste kohta teada seda, mida me enne ei teadnud, siis viib see meid pikka mõtisklusse teemal, et kuidas me üleüldse ilma nende teadmisteta seni elada saime. No tõepoolest - kuidas?​ 22. september 2025. Vana-Rääma

Jaansoni rada 734. päev

Pole parata, kui ma ei saa vähemalt 5 km päevas ennast aktiivselt liigutada, ei ole minu päev korda läinud. Täna liikusime 6 km. Mõnus ilm on, ei saja vähemalt. Kõik oma poeskäigud käime ka jalgsi, kas siis kepikõndides või ilma keppideta. Oleme juba üle 8 aasta aktiivsemalt rajal püsinud, enne seda käisime harvemini. Tore on tõdeda, et läbi nende aastate on veel inimesi, kes ennast ikka ja jälle liigutavad. Näiteks armastatud näitleja Märt Avandi, kes on meile kõige rohkem vastu jooksnud. Täna jooksis ka ja ma jäädvustasin teda salamisi seljatagant.:) Nii vähe ongi Germol rõõmuks vaja, ega endal ka, sest andekaid ja positiivseid inimesi ongi armas kohata. Ja veel neid, kellel on samuti liikumissõltuvus. Täna liikusime mitmes linnaosas, peaaegu oleks juba metsa ka liikunud, aga ma alles eile lõpetasin seente sissetegemise, sestap pean natuke pausi, näis kui kauaks õnnestub. Täna on motohooaja lõpetamine ka Pärnus, linn on tsikleid ja karvaseid ja sulelisi täis. Urmase naabrimees ka ennist tuli lõpetamiselt ja kutsus Germot pakiraamile :) Ma enam ei ole sellel üritusel aktiivselt osalenud, pärast seda, kui aastate eest heitegaasi mürgituse sain ja mitu päeva öökisin. Muidu mulle väga see meeldib. Ju olin vales kohas. Aga mis seal ikka, asjatoimetused on tehtud, masin peseb minu eest pesu ja mina sukeldun taas romaani. Olen kirjutamislainel, voolab igast uksest ja aknast, sekka romaanidele ka luulet. Hea tunne on ja ma usun, et enese liigutamine annab ka inspiratsiooni. Olge terved! Ja liikuge, kasvõi metsas seenel käies! 20. september 2025 Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

IKKAGI - Angela Hofberg

Ohh, ma olen nüüd nii õnnelik, loetud sai minu poolt Angela Hofbergi järgmine romaan. Kordan ennast, tegu on minu jaoks ühe parima kirjanikuga meie kaunil kodumaal. No superhea käekirjaga ja haarava sulega kirjutab ka. Ma isegi ei tea kas sellenimeline inimene olemas on või on see kellegi pseudonüüm, aga see ei olegi oluline. Olen Angela Hofbergi nime oma mällu salvestanud kui andeka sulega kirjanaise nime ja niikui seda raamatut Uuskasutuskeskuses müügil nägin, pikalt mõtlemata ära ostsin ja õigesti tegin ka. Antud korral õigustab Tänapäeva 2008. aasta romaanivõistlusel esimese koha saanud raamat ennast ära. Võit läks ilmselt õigesse kohta. Kuigi ma ei tea, kas ma 2. ja 3. koha raamatuid lugenud olen, kuigi mul on kodus juba 39 romaanivõistlustel erinevatele kohtadele tulnud raamatuid, nende tarvis on mul lausa eraldi riiul. Antud romaan kõneleb armastusest, kannatustest, valedest, kirest ja lisaks religioonile veel ka esoteerilisest maailmast. Noor pereema, kes kasvatab saatuse tahtel üksi oma haiget poega, hakkab lisaks meditsiinile abi otsima ka mujalt, nii sensitiividelt kui ka vaimulikult. Nii tutvubki ta õigeusu preestriga, kellega saab alguse kirglik armuvahekord, kuigi mees on temast ligi 30 aastat vanem ja ta on abielus. Aga usk ega vanusevahe ei takista suhte sündi. Sellel suhtel on liiga palju varjukülgi ja vastusteta küsimusi, sestap tunneb naine kohutavaid hingepiinu ning talle tundub, et preester on südametu ja kalk ning valelik vanamees, kes kasutab tema, kui noore naise seksuiaalsust ära. Mis saab edasi ja kas peategelase Ruti soovid lähevad täide sellest loe juba ise. Soovitan väga seda raamatut lugeda! Ja nüüd kokkuvõte ka. Tänapäeva romaanivõistluse võiduteos. „Ikkagi“ on eesti kirjanduses tavatu religioosne kireromaan – lugu armastusest, kannatusest, võitlusest, süüst ja surmast. Püüdes päästa oma lootusetult haiget poega, satub raamatu kangelanna Rutt kokku sensitiivide ja nende kaudu vaimulikuga, kes lapse ristib. Poeg terveneb seejärel ja Ruti elu muutub täielikult, selle peamiseks sisuks saab preester Aleksander. Isata kasvanud Ruti jaoks on mees algul õpetaja ja tugi, kuid peatselt kujuneb nende vahekord tormiliseks armusuhteks. Tagaplaanil valitsevad Ruti pingelised suhted emaga ning süütundest varjutatud armastus poja vastu. 20. september 2025. Vana-Rääma