Loetud sai Mati Sooniku murdekeeles kirjutatud lühijuttude kogumik "Mats alati on tubli mees." Nagu ma ennist juba mainisin, et tegu on kogumikuga ja lühijuttudega, siis neid on siin suisa 59. Tahaks nii öelda, et need on ennemuistsed lood, aga annan plusspunktid autorile, et ta sellised lood välja mõelnud on ja läbi huumoriprisma. Eriline raamat eriliste lugudega. Hariv ka selles mõttes, et hoiab murdekeeli au sees. Tegevus toimub Hiiumaal ja lähipiirkonnas ning ilmselt on autor saanudki kõneainest mingil määral muistenditest või muistsetest olukordadest. See viib meid sellisesse aega, kus haritust ja haridust oli vähe, inimesed olid rumalamad aga samas ausamad ja otsekohesemad. Olgugi, et osad situatsioonid on ulmelised, on ju tegelikult ka elu seda. Tunnistame endale või mitte, aga meil kõigil on mõni luukere kapis või koguni padja /teki/ all ja sealt me teda välja lasta ei taha. Kirjanik Soonikul on eriline käekiri, kuna blogi on mu spikker, piilusin, et olen enne 8 raamatut tema varamust läbi lugenud, samas võimalik, et ka rohkem, sest kunagi ma ju ei bloginud. Kui sa soovid midagi teistsugust lugeda, selliseid "lorilaulu" või rahvaluule stiilis lugusid, siis loe seda raamtut. Nüüd siis tutvustav tekst ka. Kolmas raamat Hiiumaal elanud ja tegutsenud legendaarset jõumehest Matsist, kel lisaks kasvule ja tohutule jaksule on ka veel terane mõistus ja hea huumorimeel, mis aitavad teda kõiksugu olukordades. 26. mai 2025. Vana-Rääma
