Ja jõudsimegi koju tagasi. Tänase raja pikkuseks tuli 9,5 km. Muide, laudtee rannas läheb juba surfiklubist edasi. Võiks Mai elamurajooni välja minna, sest tundub, et sinna rajatakse hooneid juurde. Nii vahva, saaks kogu linna merekallas kenasti asustatud. Purskkaevud ka purskavad ja päikesevõtjaid jagus ka. Rannahooaeg on avatud. Käisime muulil, laudteel samuti, kus oli palju rahvast. Minu tahvel on ka kenasti alles, aga pilti ma teha ei tahtnud, seltskond istus seal pingil ja napsutas ... Noored, võite julgelt küsida (mitte sosistada) kas ma olen see sama naine tahvlilt. No olen, ei ole tegu mu kaksikõega. Täna oli üldse selline eriline päev. Kõigepealt need noored, kes järgemööda tulid ja mind ära tundsid. No ok, pean leppima, aga las olla. Paljud ju kuulavad haikut ka. Lisaks jooksime rannas ka Marisega kokku ning kui te mäletate, kuidas ma eelmisel aastal ühe ukrainlanna, kes ahastas, kuna kaotas telefoni, koju tarisin. Täna jooksime kokku ning ta teatas, et kui jõudis uue telo osta, sai ka vana kätte, on ausaid leidjaid olemas. Õnneks. Lisaks kõik teised tuttavad, keda me nägime, tore oli kohtuda. Aga sina, kes sa tulid naisterahva ja kahe koeraga jahisadamasse viival jalakäijate sillal vastu ja teretasid, ma ei tundud sind kahjuks ära, sul oli suured päikeseprillid ees :) Nüüd nuputan nagu segane :) Reeglina ma tunnen inimesi ja mul on nägude peale hea mälu, aga kaldun arvama, et ma pole sind enne päikseprillidega näinud, muidu oleks ju ära tundnud. Ja ongi päev õhtus. Nagu näete, mõjub Raimond Valgre Germole ülipositiivselt. Olge terved ja liikuge! 19. mai 2025. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">
