Margit Petersoni kirjalaegas

Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"

neljapäev, 3. aprill 2025

Vendade Liivide etluskonkurss Paikuse koolis

Täna toimus Pärnumaal, Paikuse koolis järjekordne "Vendade Liivide etluskonkurss." Käisime koos Hellia Spectra Hartökaineni ja Ene Michelisiga žüriitööd tegemas. See oli minu jaoks samal konkursil žüriitööd tegemise 4. kord. Kunagi toimusid need konkursid Rääma koolis ja siit saad vaadata nende kokkuvõtteid: https://margitpeterson.blogspot.com/search/label/Juhan%20Liiv . Aastatel 2026., 2017. ja 2018. Sellel korral ole läbi aegade kõige vähem osalejaid millegipärast aga tugevamks etlejaks osutusid noormehed. 5.-6. klaasist osaleid Kätriin Desiree Kasela (3. koht), Maria Elisabeth Hermann (2. koht) ja Karl Otto Käärats (1. koht ). 7.-9. klassist osalesid Marili Pull, Georg- Pul Lehismets (1. koht), Lydia Adelheid Mölder (3. koht) ja Taaniel Tõkke ( 2. koht). 10.- 12. klassist osalesid Ranno Peet ( 2. koht), Gediryn Rae, Taavi Saulep (1. koht), Sandra Rand (3. koht) ja Katrin Tilga, kes lisaks võitjatele sai samuti minu raamatu "Vihmatüdruk," sest tema oli neidudest minu lemmiketleja. Liivi vabariiklikule konkursile saatsime üksmeelselt Taavi Saulepi, kes ostust kogu žürii lemmikuks. Palju-palju õnne kõikidele! Kõik osalejad on 5 väärt! Ja aitäh kogu seltskonnale, oli üks vahva päev! Ja žüriiliikmed olid ka üksmeelsed ja toredad. Tänud kutsumast, hea Monika! Aitäh pildistamast ja sõidutamast, Ave! P.S. Minge nüüd Paikuse raamatukokku, kirjutasin oma raamatutele värske pühenduse sisse! 3. aprill 2025.

kolmapäev, 2. aprill 2025

Jaansoni rada 650.päev

Ja nii nagu ikka, nii ka täna liikusime me raamatute postipanemiseks algatuseks kesklinna, sest postimaja asub Port Artur 2 hoones. Siis tulime uuesti üle jõe ja tiirlesime siin piirkonnas, põhiliselt Ülejõe linnaosas ja Siimu sillalt keerasime koju tagasi. Kokku tuli umbes 6,5 km. Mõnus ilm on, termomeeter näitas 16 soojakraadi. Ma terve hommikupoole tegelesin ühe raamatu käsikirjaga ja see väsitab kordi rohkem kui füüsiline liikumine. Õnneks on alati võimalus ennast peale seda liigutada. Eks ma tegelen edasi, sest hetkel on asi seal maal, et kahte mu raamatut illustreeritakse, millest üks on ka toimetatud. Lisaks on ühe raamatu käsikiri trükikojas, ootan hinnapakkumist, mis peaks lähipäevil saabuma. Tööd on kuhjaga. Suvel tahaks kirjatöö pausile panna, sestap hetkel siin asjalik olengi. Ma ei oskagi öelda milline raamat jõulude eel ilmub, see oleneb paljudest asjadest, aga veel kevadel ilmub (võibolla juba aprillis, aga mais kindlasti) mu kõige mahukam raamat, artiklid, küsitlused ja usutlused läbi aastate, ja seda erinevates ajakirjades ja ajalehtedes. Olen vist seda juba maininud korduvalt, aga küll küllale liiga ei tee. Tiraaž tuleb väike, sestap ootan teie soove juba hetkel, sest vaid eelsoovijad saavad otse, teised peavad poodidest ostma, aga seal on hind juba krõbedam. Mis seal ikka. Varsti algab Bingo, võidan taas :) Olge tervd! 2. aprill 2025. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

teisipäev, 1. aprill 2025

Jaansoni rada 649. päev

Ja niikui niuhti 8 km kepikõnnitud! Muide, me tulime rannast, seene juurest koju (3 km) täpselt 30 minutit, sest jahedaks läks, tuul tuli, nahk oli märg, oli vaja ennast kiiremini liigutada. Nagu näha tegin ma ka seal seene ligidal termomeetrist pilti, näitas ( kell 18.29) 13 soojakraadi, sama näitas ka kesklinna silla juures. Ja nii armas on jälgida kuidas Supeluse tänav aina ilusamaks muutub, jäädvustasin taas. Käisime ka POKO juures, aga ma päris rannaribale ei kippunud, sellised õredamad tossu olid jalas, raudteed on alles talvekorteris ning rannas käivad endiselt hooldustööd, jalad oleks lihtsalt liiga liivaseks saanud. Aga päike säras mõnusasti ja rahvast liikus palju. Üha enem on ka enda liigutajaid rajal, eriti palju oli täna sportijaid rannapargis. Kitsaks kipuvad need rajad jääma, kui ka neid rulatajaid juurde tuleb. Aga vägev,et rahvas liigutab ennast, ei mossita toas ja ei ole maailma peale vihased. Just liikumine hoiab meeled rõõmsad ja tervise korras. Liikuge teie ka. Mõnusat teisipäeva õhtut! 1. aprill 2025. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

TIIU TALU TÜTREKENE - Marje Ernits

Jätkub Eesti autorite loomingu lugemine ja loetud sai järjekordne jutustus Marje Ernitsa sulest, mis kannab pealkirja "Tiiu talu tütrekene." See on 18. raamat, mille Ernitsa sulest läbi lugenud olen. Tema raamatud on hästi lihtsad ja haakuvad, lausa jooksevad otsast lõpuni. Kaks õhtut ja ... See on isegi veidi mahukam, 191 lk. Aga enamus on õhemad. Samas ega pikka ja lohisevat raamatut parem lugeda ei ole, tavaliselt on tellisepaksustes raamatutest teksti ülearu palju, pideva lugejana olen seda korduvalt kogenud. Toimetaja kapsaaeda viskaks kivi. No ei ole olemas sõna "tekkiks!" Aga muidu on lugu, mida Ernits jutustab väga eluline, nagu kõik ta lood. Selles raamatus on rohkem nõidust, maagiat jne...eks vanasti juba öeldigi, et nõiad on punapäised rohesilmad. Aga ega seda üks ühelt võtta ei saa, sest enamus punapäid ongi rohesilmsed. Orvuks jäänud peategelane on üks mõistlikumaid tegelasi selles loos, tark ja järjekindel naine, kes näed asju ette, tihtilugu just unes. Kõik see on niivõrd tuttav maailm, et minu jaoks imestusmomendid jäid ära, aga eks raamatute tutvustav tekst kõnele juba ise. Minu poolt soovitus lugemiseks on olemas. Ühel õhtul põleb väikese Tiiu kodutalu maani maha ning ta ema ja väikevend hukkuvad. Orvuks jäänud tüdruk kasvab üles võimuka tädi peres koos täditütre ja kaksikutest tädipoegadega. Tal pole justkui millestki puudu, pigem vastupidi, sest saatuse poolt on talle antud erilised võimed. Samas on ta ilma jäänud ema õpetussõnadest, mida Tiiu talu naised põlvest põlve oma tütardele edasi andsid. Lõpetanud talutöö kõrvalt Maaülikooli, jääb neiu endiselt seotuks kasuvanemate taluga, kuid iidse suguvõsa otsese järeltulijana otsustab ta kunagise kodutalu taastada. Romaan toob haaravalt lugejani väikese tüdruku naiseks kujunemise loo ning kirjeldab tänapäeva maaelu rõõmusid ja muresid ning keerulisi inimsuhteid. 1. aprill 2025. Vana-Rääma