Mustad Kolonelid Mohri Aidas

Fb-l on komme meelde tuletada üritused või sündmused, kuhu oled ennast minejaks märkinud või vajutanud lihtsalt "huvitatud". See on üks hea komme, sest vähemalt suvises Pärnus toimub kogu aeg midagi. Mõnel päeval tahad vaiksemat suve nautimist aga niikui tuleb tunne kusagile kontserdile minna, mine või nädala sees, uksed on valla ja enamus sündmusi aj üritusi on tasuta. Suvepealinn. Nii viskas Fb mulle eile õhtul teavituse, et Mohri Aidas on kell 20.00 lavale astumas Mustad Kolonelid. Mis seal ikka, kerge lille löömine ja minek, koos poja ja naabrinaisega. Lisaks oli minu jaoks eile valus päev, kalli Ema 5. surmaaastapäev, sestap oligi vaja vaheldust, et saaks mõtted mujale. Saingi. Nautisin sajaga. Kogu selle kontserdi sain videosse, aga laulhaaval ning ühte laulu ma ei salvestanud, tehnika oli liiga nihkes, ikka juhtub, kui laval on nii suur punt. Lubasin Kojamehele ehk Tarmo Kruusimäele, et saadan talle videod, nii ma siis nende laadimisega tegelen /Youtubesse/ aga hetkel sai päevalimiit täis, sestap laen homme edasi ning vahepeal jäädvustan fotod blogisse, et oleks olemas. Aitäh selle võrratu elamuse eest! Nüüd kopeerin siia tutvustava teksti, mille panin ürituse seinalt pihta. Mustad Kolonelid on Kaitseliidu Tallinna maleva rokkbänd, mis sai alguse 2015. aastal. Muusika gravitatsioonijõud on kaasanud bändi ka Harju maleva, Pärnumaa maleva ja Viru Naiskodukaitse (NKK) esindajad. Projektibändile iseloomulikult haarab Mustade Kolonelide lendav rändtsirkus positiivselt kaasa neid, kes on valmis lavahirmust üle saama ja mõnes loos noka lahti tegema, mootorsaega bluusisoolot käristama või kolm korda aisakella lööma. Bändi enda sõnul on nad "ainuke karvase rahvamuusika assamblee", kes kepsleb Eesti punkfolkrockproge maastikul vabalt ja sundimatult. Reeglina võetakse tuntud rockpunkbluesfolklugu ja kaverdatakse see militaarselt, sirgjooneliselt ja põhjalikult. 13. juuli 2024. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

9. Troll jõudis koju

Jõudiski. Õhtused plaanid rajale minemisest jooksid liiva aga kesklinnas jõudsime me ära käia. Uus Bingo tuli ju osta ja PK-st üle tee asub Uuskasutuskeskus, kus on huvitavaid asju müügil. Rahvas ise viib, nagu viib ka Uuskasutuskeskuse lähedal asuvasse uude poodi, Pärnu suuremale kirbuturule. Aga meie käisime üknes Uuskasutuskeskuses täna. Ja riiete poole ma ei piilunud, kapid on neid täis. Küll aga tahtsid minuga kaasa tulla konnad. Neid oli õige mitu, osad ostis Maarja, eks ikka Ailile, kellel on kodus suur konnapere. Rahvarõivas nukke täna müügil ei olnud, aga üle aastate liitus meie perega Troll, õigupoolest sai mu Trollipere endale nüüd vanaisa, sest just selline see Troll välja näeb. Neid on mu kollektsioonis nüüd 9. Ailikene muudkui toob mulle maalt puhast tervist, mina kingin konnasid vastu :D Et oleks andmine ja võtmine tasakaalus. Täna sain värsket salveid, panin kuivama ja suur tillipõõsas jõudis ka kohale, sest eelmisel korral ma jäingi ilma, ühe ämbritäie andsin Daisyle ja teise Avele. Mingi portsu sai Maarja endale. Nüüd on ka minul piisavalt tilli sügavkülmast võtta, või õigupoolest ehk on, sest ma pole veel neid hakkima hakanud. Liikumisega on natuke nutusemad lood, aga juba ikka 5 km ja 8 000 sammu on tehtud ja eks ma liigun veel. Olge teie ka rõõmsad ning tegelge sellega, mis lisab positiivset enrgiat! 11. juuli 2024. Vana-Rääma

Jaansoni rada 534.päev

Ma ei teagi kui mitu soojapügalat termomeeter õues õhusoja näitab, aga juba hommikul ärgates oli selge, et kuum suvi on tagasi jõudnud. See lausa hüüdis rajale. Meie raja pikkuseks tuli täna suisa 12 km ja 20 000 sammu. Ülimõnus ilm kepikõndimiseks! Homme saab ehk merre ka. On vesi juba soojenenud? Juunis ei saanudki, mai lõpus käisime viimati. Liikusime täna Vana-Pärnusse. Sealt suisa Valgeranna teeotsani, sest tahtsime Papsaare peatusest majade vahele minna aga ebameeldivaks üllatuseks avastasime, et sealt ei lähegi enam teed. Nii tuligi ringiga minna, sest üle kraavi me siiski ronima ei hakanud. No tahtsin nostalgitseda, ära käia maja juures, mis oli isa viimane elupaik. Samas majas elasime ka meie kunagi hästi-hästi ammu. Lõpuks me sinna jõudsime ka ikka. Jäädvustasin mõne foto, meenutasin kallist isa ja liikusime linna tagasi. No väikese tervituspeatuse tegimegi Vana-Pärnus Mauri tehnokülas, kus Mehka juba 13 aastat toitlustamisega tegeleb, muretseb, et töömeestel oleks kõht täis. Loomulikult saab sealt süüa iga soovija. Talvel on burgeri putka suletud, siis kirjamees Mehka (Ants Klots) kirjutab, sest talv on selleks hea aeg. Mehka peab Mauri tehnokülas Grillburgeri putkat. Kui sa oled Mehka raamatust huvitatud, võta minuga ühendust, paar raamatut on veel minu käes müügil ja täiesti saadaval. Minu poolne soovitus on olemas. Selline mõnus retk siis täna. Liigu sina ka ja ole sama rõõmus nagu meie! :) 10. juuli 2024. Vana-Rääma