Pärnus algasid reedel, 28. juunil Hansapäevad, aga meie pole sinna jõudnud, lihtsalt pole aega saanud. Ehk homme, kuid sada protsenti ei tea veel, ka homseks on plaanid tehtud. Tahaks jõuda. Täna tuli 5 ruumi musta leppa kuuri laduda, lõpus tuli Urmas appi, ehkki ma meeletult armastan puid laduda ja veel siis, kui suur suvi õues möllab, vähemalt pole külm. Mõnusalt soe on, veepudel on kogu aeg ligi, tarbin palju vett, töötan ja naudin suvekuuma. Tõeline õnn ja õnnistus. Lisaks sain lilleklumbid tagasi plangu külge, õigupoolest uue plangu külge, mille Urmas neljapäeval ehitas ja mina värvisin. Täna sai plank ka mütsi pähe ja homme plaanin ühe lilleapmliga teda pärjata, kuigi oma petuuniad on ka juba õide puhkenud, panen need varakevadel seemnest. Lõhnavad siin ukse ees. Nüüd on mul kordi ilusam ukseesine, tõmbab tähelepanu endale, nii ei paista vana ja väsinud maja enam nukker. Ja õhtu lõpetuseks kutsus Urmas meid kalu suitsutama, mille puhastamisega Jürka juba poole peal oli. Ma naersin, et koka isa võtab pojast õppust ;) Väga hea suitsulatikas tuli suitsuahjust välja. Seega Jürka puhastas ja lõikas liblikaks, mina soolasin ja Urmas suitsutas, suurem kogus õunapuu vesivõrseid tegi imesid, mõnusalt suitsune kala tuli. Nämm. Ämma kasvuhoone tomatid kastsin ka ära, varsti saab maailma parimaid tomateid, sest seda ju kodutomatid on, ei anna poest ostetud tomatitega võrrelda ka mitte. Ampsasime veel maasikaid ja tikreid ka, tikrid on poolvalmis, mõnusad, meenutavad lapsepõlve. Ja loomulikult ei saanud mina võrkkiigest üle ega ümber, kuigi sääsed kiusasid mind ning tahtsid ise võrkkiike hõivata, aga vahepeal mahutsime sinna lausa koos ära. Aga mis seal ikka, uus kuupäev on juba, kell on 00.31 j ma hakkan alles fotosid blogisse laadima. Olge teie ka tesad ja rõõmsad, nautige suvekuuma, nii vähe kui meil seda teha antakse. Ahjaa, liikusime 10,3 km ja 16 900 sammu. 29. juuni 2024. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">
