Jaansoni rada 352.päev

Lükkasime tänased suured plaanid ülehomsesse ning kepikõndisime randa, sest ähvardavad siin, et täna on selle suve kõige soojem päev ja .... ei taha mõelda ka, et suvi läbi saab ja täna pole üldse soe, kesklinna silla juures näitas kell 15.23 ainult 28 sooja. Aga meres ma käisime, mitte üksnes ei käinud, oma pool tunnikest veetsime ikka seal. Ma ei ole see inimene kes läheb sups vette ja sups välja. Väljatulemisega on lausa raskusi :) Rahvast jagus, muulist pilti teha oli ka raske, sest muul oli rahvast tulvil ning ka meie liikusime seal paljajalu, kivid olid päris kuumad. Kuivasime muulil, sest muuli lähistel ei ole riietekabiine kahjuks. Aga seal on kõige mõnusam vees käia, kesklinna rand on tihti ülerahvastatud ning Vana-Pärnu ja Raeküla randa hetkel ei soovitata minna, vist sinivetikate pärast. Ma pakun, et merevesi oli mingi 21 kraadi ikka. Ei tea küll kuid tunde järgi. Kui ma kunagi suutsin 17 soojasesse vette mnna, siis nüüd vast mitte. Ma kardan külma. Ja täna oli mõnusalt laineline, peksis meid lausa kaldale tagasi. Germo ka nautis. Rahulik meri pole mulle. Oehh, elakski vees ja ma nii loodan, et suvi jätkub, et saame randa veel ja veel. Kokku läbisime täna 6 km ja 10 000 sammu. Siin hulgas ei ole muidugi meres liigutud teekonda, aga pole hullu. Nii hea on olla. Loodan, et lähitulevikus tuleb ikka 30 soojapügalat ka, muidu tuleb minna seda mujalt otsima ;) Olge teie ka terved ja õnnelikud, nagu meie oleme! 16. juuli 2023. Vana-Rääma

Rääma Rahva Oma Päev 2023.

Traditsioon jätkub ning eile (15.07.2023) toimus juba 7. korda Rääma linnaosas Rääma Rahva Oma Päev, kus mina isiklikult osalesin juba 5. korda. Esimesel aastal läks info minust mööda, teisel aastal avastasin Jaansoni rajal kepikõndides teeviidad antud kogukonnapäeva kohta ja 3. aastal otsustasingi osaleda. Nüüd juba täitsa ootan seda päeva, sündmust, mis leiab aset suve südames ja Rääma linnaosas. Sellel aastal oli meie hoovis juba rohkem osalejaid. Kui eelmisel aastal liitus minuga Maarja oma kiluvõileibadega, siis sellel aastal liitus ka Daisy Ameerika kirbukaga ja Vallo oma raamatute ning ungari veiniga (jne...). Päev kujunes päris põnevaks, kohale oli tulnud rahvast ka Tallinnast ja mujaltki. Nii kohtasin ma näiteks vast üle 10 aasta Ivarit, kellega tutvusime Tallinnas Võtikverre raamatukülla bussi oodates. Võtikverre kutsus mind toona Imbi Paju, kellele olen siiani väga tänulik, aitäh! Seal sai veel mitu tutvust alguse, ka tutvus Soome-Rootsi kirjaniku Emma Jusliniga, Lilli-Krõõt Repnau ning paljude teistega. Olid ajad! Sain sinna Eesti Kirjanike Liidu bussiga ning hea Jan Kaus aitas mul Tallinna tagasi naastes bussipileti automaatpiletimüügiaparaadist osta, millega mul puudus enne kokkupuude, üleüldse ma kardan tehnikat, igasugust. Oli üks tore päev. Nii toredad on ka meie kogukonnapäevad, kuhu olen kutsunud teisigi osalema. Igal juhul Vallo jäi ka rahule ning lubas järgmisel aastal ka kohal olla. Nii armas oli saada igasugust infot, ka minu raamatute kohta ja nendega seonduvalt. Isegi ühe põneva ettepaneku sain. Paljudega vestlesin raamatute ja kirjutamise ning kirjanikuks olemise teemadel. Nagu ka armsa Pärnu juurtega kirjaniku, ajakirjaniku ja filmirežissööri Kadri Kõusaarega, kes on ka räämakas ning veedeb suviti aega vanematekodus. Sportlik Kadri ja ta poeg tulid ratastel. Oli armas kohtuda. Jäin päevaga väga rahule ning nii mõnigi raamat sai kodust läbimüüdud. Aitäh! Jah, kalli õega sai fotojäädvustus tehtud ning Kadriga ka, aga päeva lõpus avastasin, et teistet polnudki aega pilti teha. Ei olnud aega lõunat süüa ega isegi kohvi teha, niivõrd palju rahvast külastas meie hoovi! Ja siis tuli veel ka armas Margot oma perega. Margot oli kunagi mu naabritüdruk, hoidsin teda ning aastakümneid hiljem hoidis ta minu poisse, kui nad väikesed olid. Meie tutvus on umbes 40 aasta pikkune. Alati on armas teid näha, aitäh! Nüüd jään järgmist suve ootama, suvesüdames on taas järgmine meie kogukonnapäev tulemas. Nautigem suve! 16. juuli 2023.

Jaansoni rada 351. päev

Kuna eile õhtul hakkasin ma moosi keetma, ei jõudnudki me rajale, aga täna siiski jõudsime. Läbisime veidi üle 9 km ja natuke alla 15 000 sammu. Põhimõtteliselt tegime Vana-Pärnu linnaosale ringi ümber, no merepoolsele. Liikusime kodust Voorimehe lõppu, sealt mööda kergliiklusteid (neid on Pärnus lausa 70 km) Vana-Pärnusse, Kahva teelt Traavi teele, sealt Mõrra tänavale, edasi Merekalda tänavale, selle käisime lõpuni läbi, jõudsime Emajõkke, sealt Haapsalu maanteele, üle Siimu silla Jannsenisse ja koju. Hei, paadipoisid, ma ehamatsin ka! :) Vana-Pärnu lõpus sillal, Milecria juures jäin mootorpaati "sihtima," ja poisid ehmatasid mind, hea, et ma üle parda neile paati ei kukkunud :D Ai, ai, ai, nii ei tohi! Mis seal ikka, enesetunne on ülihea, ehk tuleb ka hea uni ja saab täna varem voodisse, homme tahaks ju varem ärgata ka, ikkagi oma rajooni päev. Ootan homme teid kõiki külla! 14. juuli 2023. Vana-Rääma

Jaansoni rada 350. päev

Selleks ajaks, kui me Kuldse Kodu juurde jõudsime, oli meil juba üle 4 km kepikõnnitud! Juttu jätkunuks veel kauemaks aga teine kõne tuli vahele, nii ma siis kepikõndisin ja lobisesin ühel ajal. Vahel harva teen erandeid, muidu hoian neid kahte tegevust lahus. Aga kui kallis sõbranna helistab, ei saa ju vastamata jätta. Nii põnev, nii põnev! Aitäh! Kokku kepikõndisime 7,3 km ja veidi üle 12 000 sammu. Liikusime Voorimehe lõppu, sealt veel edasi Lennujaama suunas ning siis keerasime juba Ehitajate tee poole, Kuldse Kodu eest Raba tänavale, Rabast Tamme tänavale, sealt Männisse, Räämale ja koju. Nii lihtne see teekond oligi. Ilusaid ilmasid tuleb ära kasutada ja üleüldse ma pean saama liikuda. Hommikul tehti vara äratust ja korstnapühkija käis. Sellel aasal eriti varakult, aga ongi parem, lausa vajalik. Viimastel aastatel käib Korstnahunt Oleg, väga põhjalik ja asjalik, soovitan! Aga mis seal ikka, päev õhtus ja Bingo jäi mängimata, mängin järele, võit ootab :) 12. juuli 2023. Vana-Rääma. NB! Tegelikult on meel nukker, täna on kalli Ema 4. surmaaastapäev ....

Jaansoni rada 349.päev

Hommikul mõtlesin, et täna teeme rajavaba päeva, sest haige põlv oi kuidagi liiga hell ja on andnud paaril viimasel päeval tunda. Kuid siis sidusin elastiksideme ümber, pesin pesud, tegin süüa ja no ma mitte ei saa sealt rajalt eemale. Kuigi ma nii väga-väga ihkan merre. Täna liikusime taas oma rajoonis, sest Rääma linnaosa on mulle kõige kodusem. Lisaks vaatan kuidas kõik juba seenepilte jagavad, no teeb kadedaks. Mulle meeldib meeletult seenel käia, seeni sisse teha ja ka süüa, aga Pärnus neid siiski veel ei paista olevat. Söögiseeni vähemalt mitte, sest käisime ühtalsi taas piilumas. Eelmisel aastal ma neid süüa ei saanud aga nüüd on meeletu isu just seente järel ja ma olen vahel Rimist shampinjone ostnud ja söönud. Teeks portsu kreeka jogurti seene ja sibula salatit, nämm. Liikusime 7,4 km ja 12 100 sammu. Mööda Jaansoni rada kulgesime Niiduparki, sealt Niidumetsa ja sealt juba Oja Selveri juurde ja mööda Liblikat taas Rääma tänavale tagasi ja koju. No nüüd on süda rahul ja keha tänab, et ma teda liigutasin :) Aa, muide, täna, ligi 11 kuud peale operatsiooni sain esmakordselt süüa suppi, aga ikka nii, et närin supipaksu korralikult püreeks ja siis võtan lusikaga puljongit peale, aga sain niiöelda juua ja süüa ühel ajal. Nüüd hakkan suppe keetma. Täna tegin sellise poolsupi/ poolühepajatoidu. Koostiseks kanatiivad (need lähevad alla), kartul, porgand, sibul ja küüslauk. Lihtne ja hea, maitsev ka. Ahjaa, till ja sool ikka ka. Tervislik. Olge terved! Liikuge! Olge positiivsed! Elage endale ja oma kallitele! 11. juuli 2023.Vana-Rääma ( ühe pildi pühendan Moonikale, et ta usuks, et ma teen jõu ja ilu numbreid keele näitamiseks) :D