Ja nüüd saigi "Le Rhino 2" loetud. Kahju on natuke. Tühi tunne.
Kui sa elad ühte raamatusse (no kahte) sisse ja viibid selles umbes nädalajagu päevi ning see läbi loetud saab, tekib tühi tunne. Vähemalt minul. Mõnikord tahaks edasi lugeda, aga pole ka mitte midagi hullu, kui sellel sarjal kolmandat osa ei tule, lõppes ju kenasti. Muidugi oleneb kõik autori fantaasiast ja soovist, kas kirjutada veel edasi või mitte. Usun, et kirjanik Liisi Õunapuu suudaks ka kolmanda osa sama põneva ja lustakana kirja panna, sest fantaasiat tal jagub ning huumorisoolikas pole ka mitte umbes.
Samas olen ma lugenud niiöelda punnitatud raamatud, kus autor kirjutab üha uusi osasid juurde aga need on lõppenud fiaskoga ... Nimesid ma ei nimeta. Ja Liisile ma panustaks ;)
Mina tänan südamest nende emotsioonide eest, mille neid kahe osa lugedes sain, aitäh!
Oi, no ma elasin kaasa ... kui tuli Alex, olin isegi veidi Mirthi peale pahane :D Vaat just nii toimib see raamat.
Elu Le Rhinos kulgeb edasi, läheb üha põnevamaks, sest nii mõnigi huvitava karakteriga tegelane ilmub juurde ning nii mõnegi endise tegelase anded paljastuvad. Mirth vahetab elukohta. Boss abiellub. Mirthist saab mõneks ajaks Boss.
Nalja saab rohkem kui nabani. No nii lustakalt kirja pandud! Hoian nüüd sellel autoril silma peal, vot nii!
Kui ka sina tunned, et soovid tuua oma ellu huumorit siis osta või laenuta see raamat. Soovitan! Ja rohkemat ma reeta taas ei taha. Samas tean, et väga paljud, kes mu blogipositusi loevad, leiavad siit soovitusi, mida lugeda.
Liisi, kas on veel mõnda raamatut oodata?
Ja nüüd Rahva Raamatu lehelt ka:RAAMAT
LE RHINO 2. OSA
„Le Rhino” teine raamat jätkab peategelase Mirthi elukäigu ja tundeilma kirjeldamist. Mirth töötab endiselt Le Rhinos, kus kõik püüavad toime tulla kaotusvaluga lahkunud töökaaslase pärast, kelle rõõmsameelne vaim näib majas ikka veel ringi uitavat. Et aga Le Rhino töötajad on omamoodi armsate veidrustega, siis aitavad nad tahes-tahtmata üksteise kurbust leevendada. Värvikaid tegelasi lisandub veelgi ja üha uued sündmused ei lase mineviku külge klammerduda.
Liisi Õunapuu debüütromaaan „Le Rhino” leidis äramärkimist 2017. aasta Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel ja ilmus samal aastal ka raamatuna, võludes lugejaid oma lustakuse ja mängulise stiiliga. Ka „Le Rhino“ teine raamat hoiab ootamatutest pööretest tulvil süžeega lugejat põnevil, sümpaatsed tegelased aga lausa sunnivad oma rõõmudele ja muredele, kordaminekutele ja äpardustele kaasa elama. Ja nagu eelmises raamatus, mängivad siingi taustarolli kulinaarsed hõrgutised, mis võivad maiasmokkadel panna suu vett jooksma.
2. mai. 2020.a.
Vana-Rääma
