Kolmapäev, 21. september 2022

Umbehää on ennast liigutada

Ja nii see kulges, meie tänane teekond. Suurema koguse raamatuid pakkisin Germo seljakotti, sest ma ise ei või veel raskusi kanda, aga mingi osa jäi siiski minu õlakotti. Kõik, kes te minu käest raamatu tellinud olete, vaadake homme või ülehomme oma postkasti. Ja kes veel tahab siis praegu on võimalus, palju mul enam raamatuid ei ole. Jutt käib endiselt minu viiendast novellikogust ŠAMAANI SILMADEGA MEES. Aitäh tellijaile! Aga ega meie teekond sellega ju ei piirdunud, kokku läbisime 8,2 km ja ligi 14000 sammu. Ja ilma rannata ei saa mitte kohe läbi. Täna oli veel imeilus vananaistesuve päev, rannas sai isegi päikest võetud. Ja kesklinna silla juures näitas 14 sooja. Kui me juba rannapiirkonnas jalutasime, raiskasime ka poolvenna tööajast mõne minuti, silkasime Wasa aeda, kus mu poolvend tööd tegi, haljastusel. Sealt kulgesime Ammende suunas ja edasi koju. No vaja oli ka kodupiirkonna apteeki lipata ja Rimist läbi käia, ikka täispikk tegus päev. Ja koju jõudes teatas Sven, et sai Luuleraadio saate purki, siis hakkasin seda kuulama. Olen väga rahul, aitäh Leonora ja Sven! Aga see on tegelikult teise blogipostituse teema. Minge teie ka liikuma, saate head energat juurde. Meie oeme õnnelikud ja rahul! 21. september 2022.a. Vana-Rääma
block; padding: 1em 0; text-align: center; ">

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar