laupäev, 17. september 2022

Ikka rõõmsalt edasi!

No taas sai ennast liigutatud. Ma ikka arvestan, et vähemalt 8000 sammu tuleks päevas, aga mõnel päevl tuleb vähem, järgmisel aga juba poole rohkem või nii, sest ma ei käi 7 päeva nädalas rajal. Aga vähemalt 3 päeva üritan ikka käia. Täna läbisime 8,2 km ja 14000 sammu. Enestunne on ülihea ja tegelikult on mul ju veel ülks kirg, seenelkäimise kirg. Sellel aastal on seentega kurjad lood, või alles hakkavad hingitsema, aga midagi ma siiski täna sain, sest seenemetsa suunda me ju liikusime ja üllatuseks avastasin Germo seljakotist ka kilekoti, nii siis polnud enam kahtlustki, et mets tuleb üle vaadata. Suhteliselt nutune värk, vaid pihkaseid liimikuid sain veidi, mõned pilvikud, enamjaolt lambatatikud ja mõningad kukeseened ka. Viisin ämmale, ta saab homme nendest midagi teha. Mina ei tohi hetkel seeni süüa ja neid ahvatlusi mulle koju vaja pole :) Lisaks ei kannata ma enam üldse praetud toite. Tegelikult ei kannata ammu, aastaid ei söönud ka neid üldse, vahepeal ikka praadisin ja tegin jahukastet, aga enam ei. Kui Germo väga soovib siis ostan talle purgi kastet poest, aga seente vastu on mul tuline kirg, seega ... Ämmal ka ju hea meel, mul on ju maailma parim ämm, heatahtlik, lõbus ja kuldse südamega. Aga mis seal ikka. Mõnus päev hakkab seljataha jääma ja meie oleme õnnelikud ja terved, olge teie ka! 17. september 2022.a. Vana-Rääma

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar