Täna ma olin päris tubli :)

Kui ma hommikul avastasin et on oktoobri viimased päevad ja mul ei ole üldse olnud aega metsas seenel käia viimasel ajal, võtsin pikemalt mõtlemata selle teekonna ette. Mis sest, et vihma sadas! Üldiselt blogin ma viimasel ajal väga vähe ja üheks põhjuseks on see et see bloggeri blogi on ära rikutud, mina võin siin igat uut teemat uuelt realt alustada aga blogger panen need kõik ühte patta. Vastik, vastik, vastik! Olen kaalunud blogimise lõpetamist. Jah, seeneaeg hakkab vaikselt läbi saama, kuigi ma olen ka detsembris seenel käinud. Ausalt öeldes oli mul kahju et ma poppi olen pannud, tammeriisikaid oli mets täis aga nad ei jõudnud mind ära oodata, enamus oli täiesti hallitanud. Aga midagi ma siiski sain. Ei mina tule metsast ilma seenteta ära! :) Korjasin tõmmuriisikaid, tammeriisikaid, männiriisikaid, kukeseeni, kreemriisikaid ja pilvikuid. Tõsi küll, nende jaoks, kes armastavad udulehtrikke, oli saaki ohtralt. Mina neid ei söö. Lisaks puhastasin viimasks ebaküdooniad ära, võtsin seemned välja ja panin kuivama. Just ebaküdoonia seemned on ülikasulikud. Guugeldage, saate teada! Ja siis kulus päris mitu tundi kibuvitsamarjade puhastamiseks. Aili tõi mulle need juab tükk aega tagasi, õnneks oli kõlbulikud veel, seisid külmkapis. Need läksid karpidega sügvkükma, täielikud vitamiinipommid! Guugelda! Ja seened soolasin sisse. Mis seal ikka, üks kena ja kasulik päev õhtus, olen õnnelik. Ole sina ka! Fotod:

24. oktoober. 2020.a. Vana-Rääma