Pealehakkamise küsimus

   Marko Mägil on ilmunud uus raamat "Pealehakkamise küsimus", mis koosneb luuletustest, miniatuuridest ja lühijutukestest. Kui ma eelnevalt olin "tutvunud" autori grillitud- ja maitsestatud kanadega, siis on see raamat veidi jätk eelmis(t)ele.
  Paaril korral olen ka Markoga kohtunud ja teda oma loomingut esitlemas näinud. Esmakohtumine leidis aset "Ji kirjastuse" suvepäevadel Kavastus. Juba sellest ajast jäi Markot minu jaoks iseloomustama hüüe: "ANARHIA", millenimelise luuletuse ka sellest kogumikust leidsin. Ja Marko Mägi on ka esinemas käinud minu korraldatud Pärnu kirjandusõhtul Maarja- Magdaleena Gildi majas.

Lisan siia mõned tekstid:

EMU

Suurt kasvu
töövõimetu lind.


*********************************

PIIM

Kas kuskilt
ei saaks
musta-valgekirjut
piima?

Nii, nagu
lehm
päriselt on.

*****************************

AJALUGU

Kui Jeesus kõndis vete pääl,
siis veskimeest ei olnud sääl.

*******************************

JAANIPÄEV

Jaanipäevaks kõrgeks kasvavad kased.
Kase ladvast piilub jaanalind.
Grillkana kalpsab niiskel murul.
Ütleb:"Grilli veelgi mind!"

********************************

Marko Mägi esinemisest Pärnu kirjandusõhtust pilte vaadata saate SIIT.

Marko Mägi on eesti kirjanduse kuldajastu tüüpiline esindaja, vaimustav luulekogu – seks, inimsuhted, armastus ja ekstaas. Marko Mägi poeesia ühendab endas Suumani ja Vanapa parimad omadused, vaimustava luulekogu koostas superstaar Kaur Riismaa.

***

MOBIILTELEFON SÜDAMES
Mul südames nagu heliseks mobiiltelefon.
Nagu selle vibratsiooni programmi peal.

ISBN	9789949519477
ILMUMISAASTA	2015
KEEL	eestikeelne
FORMAAT	Pehmekaaneline
LEHEKÜLGI	87 lk
MÕÕT	200x125x6 (mm)
KIRJASTUS	JUMALIKUD ILMUTUSED
SARI	JUMALIKUD ILMUTUSED

9. oktoober. 2015.a.
Mai

Tänased luuletused

Inri

kui tuhaks saavad tunded ja elu uputab mälestused aegade merre astud sina kui rändaja Kolgata teel

rändaja kelle elukarikas on tühjaks joodud mitmete elude poolt kelle sammud on töntsid ja silmad surma täis

ja armulaual tahmuvad leegid...

7. 10.2015.a. Mai

___________________________________________________________

...

su mälestuste palmikmuster vestab neid aegu arm mil elas, lõimed vees mis sest et praegugi veel elu kestab mis sest et oled enda peremees

las lõuendi peal elustuvad ihud las kätkematult liiva jookseb aeg las pöördub päev kui uduvaikne vihur las tilgatumaks joodud saab su kaev

ei keegi aimatagi oska sinu aateid ei paota miski ajast lukustatud ust on elul silmapiiril vahel võõraid vaateid kui tunned hingesopis võõrast armastust

su mälestuste palmikmuster lõimub on ajahooval uued rakmed üll mu käed on lunastusest sinu ümber põimund me vahel lausa lõõmab kirgastusetüll

7.10.2015.a. Mai

ÜhepAjatoit või ühepOjatoit või ühe poja toit või...

   Kui ma eile küsisin Germo käest mida täna süüa teha, vastas ta :"ühepOjatoitu." See oli hea idee, mis viis mind tagasi lapsepõlve. Nimelt ei saanud ma lapsena aru selle toidu nimest ja seosest. Esiteks sellepärast, et ma kuulsin "a" asemel "o" tähte seal keskel. Kui ema ütles, et teeb ühepajatoitu, pani see mind alati mõtlema. Ühepajatoit on mu üks lemmikuid olnud laspepõlvest peale, kuid kuna kuulsin nime valesti, ei julenud ma ema käest küsida miks just ühepojatoit või ühe poja toit. Kuna mul on 3 venda, siis arvasin, et toit tehakse vaid pojale,ühele pojale, et jään ilma :) Nii ma vaikisingi.

  Mõnda aega hiljem sain aru, et tegu on siiski ühepajatoiduga, kuid ma ikka ei mõistnud selle nime tähendust. Esiteks ei teinud ema seda kunagi pajas. Meil oli kodus ometi pada olemas, aga ema tegi kas potis või ahjus. Jälle ma ei julenud küsida, kuid leidsin ennast mõttelt, et kui suureks saan, teen ikka õiges kohas, ehk siis pajas :) Tühjagi!

  Õnneks armastavad mu mõlemad pojad ühepajatoitu ja seda ma ka vahete vahel teen. Tänane tuli natuke supine välja. Kuna mul ei ole lihtsalt nii suurt ahjupotti, siis sai sellest keedetud ühepajatoit. Olen ka enne nii teinud, maitseb igat moodi.

  Mulle meeldib ise retsepte välja mõelda, ei kipu kunagi näpuga kirja pandud retseptide järge ajama. Vaatan alati mis külmkapist sobiks juurde panna ja sellised nad sünnivad. Tänase ühepajatoidu koostis on:

kaalikas
porgand
raguuliha
vesi
sool
pipar
sibul
kartul
värske kapsas
ja
roheline konservhernes
 
Head isu! :)

7. oktoober. 2015.a.
Mai

...

...

kui päevad on
ühtemoodi hallid
ja ööd ei too
sõba silmale

ning sinu südamega
lausutud sõnad
ilmutavad ennast
ka öösiti ning teevad
hingele pai

siis ei päästa muu
kui võtta su sõnad
korrutada ja korrata neid
kuni ööst saab päev
ja päevast öö

meile kahele...

06.10.2015.a.
Mai

Mowgli on elus!

   Sellest kuust alates kirjutan ka ajakirjas "Lemmik!"
Ajakiri "Lemmik" ilmub üle kuu, ehk siis 6 numbrit aastas. Oktoobrikuu numbris on minu artikkel Viluvere Mowglist, mehest kelle elu metsas, loomade keskel, terveks ravis.
  Mowgli on tegelikult linnapoiss kes tervise pärast pidi enamus aastast haiglas elama, kuid nüüd ta elab metsas, kasvatab loomi, linde ja juurvilju, ning ei kuluta enam haigla uksi. Kõigest sellest ja paljustki muust saate lugeda oktoobrikuu ajakirjas "Lemmik!"

Head lugemist!

6. oktoober. 2015.a.
Mai

...

...

meri on siidiselt habras nagu liiv mis pudeneb sõrmede vahelt ka siis kui püüad seda pihku peita sama habras on inimelu

kui tulevad mustad linnud ei ole enam pääsu kesi Eesti rahvuslinde silmapiiril

sest toonede taga on silmad piiritud

05.09.2015.a. Mai

Puudutusega läbi mitme öö ja päeva...

ISBN	9789985975282
ILMUMISAASTA	2007
KEEL	eestikeelne
FORMAAT	Pehmekaaneline
LEHEKÜLGI	175 lk
MÕÕT	200x130x (mm)
KIRJASTUS	VERB

9789985975282

2007

eestikeelne

Pehmekaaneline

175 lk

200x130x (mm)

VERB

  Päris mitu ööpäeva olin Peeter Helme romaani "Puudutus" lugemise lainel. Ühest küljest sellepärast, et see vajab süvenemist rohkem kui mõni teine raamat (näiteks rohkem kui  P.Helme "Sügaval läänes" romaan). Autor kirjeldab kõiki hetki, inimesi, asulaid ja olukordi nii detailselt, et paneb sellega tegelaskujund elama ja jääb sihuke tunne nagu tunneks neid.

  Pean tunnistama, et "Sügaval läänes" oli esimene P.Helme raamat mille ma läbi lugesin ja millest vaimustusin. Seega sattsuin taas tema järgmise (õigemini esimese) teose lainele. Pealegi on Rahva Raamatus hetkel "Puudutus" olematu hinnaga ja ma unustasin ennast seda lugema oodates ühte sõpra eelmisel nädalal. Ja loomulikult ei saanud ma seda ju ostmata jätta :)

  Raamatuid ju ilmub väga palju ja kirjutajaid on ka palju, seega ei jaksa nii ehk naa kõikide teoseid läbi lugeda. Aga kui haarad "esimese" raamatu kätte ja see sulle meeldib siis loomulikult tekib huvi ka autori  järgmiste vastu.

  Lugeja peab varuma kannatust, kuna tegevus ei toimu kiiresti. Minul tekkis alguses lugemisele 5 päevane paus. Olin vaid 16 lk ära lugenud ja peale pausi alustasin algusest, et mitte segadusse sattuda.

  Peetri käekiri on äratuntavalt ( võin ka eksida) huvitav. Tal on harukordne võime tunda inimest, näha tema sisse ja elada tema sees. Ta mängib poeetiliselt inimeste tunnete ja olustikuga. Toob elavalt olustikus valitsevad aroomid lugejas esile ja paneb lausa üle lugema.

  Teksti ma loomulikult üle kirjutama ei hakka, vaid lähen järgmise raamatu "Varastatud aja lõpus" jahile.

Peeter Helme esinemas Euroopa päeva tähistamisel Vabaduse väljakul7. mail 2011

Järmine tekst kirjanik Peeter Helmest on pärit Vikipeediast.

Peeter Helme (sündinud 6. septembril 1978 Tallinnas) on eesti kirjanik, esseist ja publitsist.

Helme on õppinud Tartus, Göttingenis ja Berliinis ajalugu, kunstiajalugu ja usuteadust ning uurinud ja avaldanud peamiselt20. sajandi poliitilist filosoofiat ja Saksa kirjanduslugu käsitlevaid artikleid. Andnud välja võrguajakirja Kriteerium ja annab välja võrguajakirja Uus Kriteerium. On varem töötanud Eesti Instituudis ning tegutsenud vabakutselise ajakirjaniku ja kriitikuna.

Sisukord

  [peida] 

• 1 Loominguline tegevus
  • 1.1 Kirjandus
  • 1.2 Ettekanded
• 2 Ühiskondlik tegevus
• 3 Isiklikku
• 4 Teosed
  • 4.1 Näidendid
  • 4.2 Toimetatud raamatud
• 5 Välislingid
  • 5.1 Helme artiklid
  • 5.2 Helme kohta
• 6 Viited

Loominguline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Peeter Helme esinemas Tallinna Kirjandusfestivalil 16. mail 2009
Foto: Ave Maria Mõistlik

Aastatel 2007–2010 tegi Helme Vikerraadios igal kolmapäeval kõlanud uudiskirjanduse tutvustussaadet. 2010. aasta sügisest alates on sama saade eetris Klassikaraadios^[1]

2010. aasta sügisest kuni 2014. aasta kevadeni tegi Vikerraadios kirjandussaadet "Loos on asju" koos Jan Kausiga^[2]. 2014. aasta sügisest juhib kirjandussaadet "Tõlkes leitud" ja koos Urve Eslasega kultuurisaadet "Vasar".

On lisaks aktiivselt tegev kriitiku ja publitsistina, avaldades eelkõige kirjandusteemalisi artikleid Eesti ajalehtedes jaajakirjades. Töötas 2010. aasta kevadest kuni 2013. aasta detsembrini töötas Areenis kirjandustoimetajana. 2014. aasta jaanuarist alates on Helme Vikerraadio kirjandustoimetaja.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Helme, Chaneldior ja Toomas Verrev moodustasid aastatel 2002–2003 tegutsenud kirjandusrühmituse MUNG. 2007. aasta detsembris ilmus kirjastuses Verb Helme romaan "Puudutus", mis leidis äramärkimist 2006. aasta romaanivõistlusel.

Ajakirja Looming 2008. aasta veebruarinumbris trükiti ära Helme lühijutt "Lihtne Buxtehude" ja 2010. aasta juulinumbris lühijutt "Laps". Märtsis 2013 avaldas Looming Helme õudusjutu "Saemehe töö" ja mais 2014 lühijutu "Pringlikütid Vabaduse väljakul".

Ettekanded[muuda | muuda lähteteksti]

Samuti on Helme pidanud loenguid, rääkides EELK Tallinna Kaarli koguduse loengusarja "Jalutades Jumala aedades" raames 2005. aastal konservatiivsest revolutsioonist ja Ernst Jüngerist. 2007. aastal pidas Helme välismaa ülikoolide eesti keele ja kultuuri õppejõududele ülevaateloengu uuemast Eesti kirjandusest ning rääkis 2008. aasta märtsis Eesti Kirjanduse Seltsi ülevaatekoosolekul 2007. aasta Eesti proosast. Ta on esinenud ka raamatukogutöötajatele ülevaadetega Eesti proosa ja luule hetkeseisust.

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Helme on 1999. aastast üliõpilaskorporatsiooni Sakala liige ja 2004. aastast MTÜ Eesti Instituut liige. Samuti kuulub ta Eesti Kirjanike Liitu, mille juhatuse liige ta on alates 2012. aastast. Helme on üks Siugja Sulepea kirjandusauhinna asutajaid.

1999–2004 kuulus Helme Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda.

Eesti PEN-klubi taasasutamisel 3. veebruaril 2010 valiti ta selle juhatuse liikmeks^[3].

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Peeter Helme on Rein Helme poeg, Mart Helme vennapoeg ja Martin Helme onupoeg.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

• "Puudutus". Romaan, Verb, Tallinn 2007, 174 lk.
• (Koostaja ja üks autoreid) "Kriteerium. Valitud artikleid 2006–2007". Valik artikleid, Eesti-Kambodža Ühing, Tallinn 2007, 191 lk.
• "September". Romaan, Pegasus, Tallinn 2009, 284 lk.
• "Varastatud aja lõpus". Romaan, Tuum, Tallinn 2011, 160 lk.
• "Tuleviku mäletajad. Sofia". Romaan, Pegasus, Tallinn 2013. 224 lk.

Näidendid[muuda | muuda lähteteksti]

• "Eestlaste endeemilistest haigustest: Karl Ernst von Baeri põhjal" (Näidend Baerist) Looming 12, 2009, lk 1608–1634
• "Kafkamäng" (avaldamata, kanti ette Draamateatri sarjas "Esimene lugemine" 8.12.2010 ^[4])

Toimetatud raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

• (koos Andres Langemetsa ja Rein Helmega) Carl von Clausewitz "Sõjast". Tõlkinud Krista Räni, sari "Sõjandusvaramu klassika". Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn2004, 1114 lk.
• Grete Kutsar "Nukud ja õunad". Kirjastus Pegasus, Tallinn 2009, 295 lk.
• Margus Karu "Nullpunkt". Kirjastus Pegasus, Tallinn 2010, 365 lk.
• Igor Kotjuh (koostaja) "Kius olla julge. Luuletajad luulest. 21 esseed". Kirjastus Kite, Tallinn [2011]], 237 lk.

 Peeter, Vikipeedia vajab täiendust? :) "Sügaval läänes" on ka sealt puudu jmm...
 Soovitan siiralt seda raamatut lugeda!

5. oktoober. 2015.a.
Mai

Uus tass otse mu Unistustemaalt Austraaliast! :)

tass otse mu Unistustemaalt Austraaliast. aitäh, kallis Ene! :)

   Juhuu! Täna täienes minu tassikollektsioon taas ühe tassi võrra! Selle eest võlgnen siirad tänud Ema Enele, kellega kohtusime ja tutvusime aasta algul, kui käisime koos Heli Künnapasega Kuremaal oma raamatuid esitlemas.

  Ema Enel on ka juhtumisi Margiti nimeline tütar kes elab Austraalias ja keda Ene hiljuti külastas. Kõige põnevam on selle asja juures veel see, et Austraalia on minu Unistustemaa ja ma elasin seal eelmises elus! Mind on lapsest saati tõmmanud mingi seletamatu jõud sinna ja juba Austraalia nime kuuldes saab minu päev päikeseliseks.

  Kui ilmus kunagi raamat millest sai uurida oma eelmiste elude kohta, siis selgus tõsiasi. Ma üldse ei imestanud. See tundus mulle vägagi kodune teave.

  Olen juhtumisi ka oma teostes Austraaliat maininud, ikka väga sügav side selle maaga. Tahaks nii väga kasvõi korra elus seal ära käia. Tahaks kodus ära käia.

  Ma ei oskagi kirjeldada mis tunne mind valdas siis, kui Ema Ene teatas, et on Austraalias ja toob sealt mulle tassi. Ja tänast emotsiooni on ka väga raske paberile panna, kuna lisaks Auatraalia tassile (nagu pildilt näha) jõudsid minuni ka teokarbid ja kübemed Austraalia liiva. Ohh!!! Kommid olid ka, aga need pildile ei jõudnud, kuna tassi kätte saamise ajastus oli ka imeline, just Germo sünnipäeva ja need läksid temale.

  Tänud ka Tootsi Aiandi kauplusele ja Kristi Hansarile (kes seal töötab) kes eile õhtul juba mulle teatas, et mind ootab poes pakk. Ja loomulikult tänud sellele kes paki sinna toimetas ja mu väga kallile inimesele kes selle mulle tunni aja eest koju kätte toimetas.

  Täna on lausa mitmepäikeseline päev!
Aitäh! :)
Armastan!

3. september. 2015.a.
Mai

Juhuuu! Germo 23! :)

23 aastane Germo

   Uskumatu, aga tõsi, mu vanem poeg Germo sai täna kell 11.15 juba 23 aastaseks! Palju õnne, kallis pojake!

Germo 1.a. ja 10 kuune Murru külas, Pärnumaal. Pildil veel mina (lapseootel) ja mu laste isapoolne vanaisa Raimond Paavle

  Alles see oli. soe ja pikk suvi, mis ulatus lausa oktoobrisse välja. Elasime toona Suigus ja tulime jalgsi Murru külast Germo isapoolsete vanemate juurest, kui Germo andis märku, et on tulekuks valmis. Sügis oli tõesti lausa suviselt soe, kuna olin toona kittelkleidis, hiigelsuures kittelkleidis...Germo sündis laupäeval. Ta ei olnud suur laps, erinevalt vennast. Kaalus kõigest 3.300 ja pikkust oli 53. Vend kaalus 4.600 ja pikkust oli 55.

6 aastane Germo Tartus, Oru tänava haiglas

  Mäletan, et kahe aastaselt mõõtsin Germo ära ja sain täiskasvanu pikkuseks 2 meetrit ja nii ka läks, peaaegu. Germo on 1.98 pikk!

6 aastane Germo Tartus, Oru tänava haiglas

  Ta on mul vaatamata, kõigele mis ta läbi on pidanud elama täielik Päikesepoiss, siiras ja heasüdamlik. Raskemad ajad jäävad puberteediikka, kui toimusid kehas hormonaalsed muutused ja epilepsiahood kestsid 8 kuud järjest, sellel ajal ma ei maganud ka ise peaaegu üldse.

6 aastane Germo koos onutütre Stenelyga Tartus lähistel Mellistes. Saime nädalalõpus haiglast korra välja.

  Germo haigusloost kirjutas Hille Kõrgesaar kunagi 2009 aastal Naistelehes ja seda saate lugeda SIIT.

14 aastane Germo Pärnus, Kooli tänava kodus

Tänaseks on haigus kontrolli alla ja oleme taas rõõmsad! :)

3 aastane Germo Suigus, sünnikodus

  Lisan siia ka väikse ja armsa pildigalerii Germost läbi aegade.

1996. aastal mina lastega oma kodukandi kiriku, ehk Mihkli kiriku ees, Mihkli laadal. Geio 2 aastane ja Germo 4 aastane

4 aastane Germo Lavassaares, kodus. Ahvi ja palmipuuga vaip minu tikitud. Germo on ahvi aastal sündinud

Vaid ühest puudutusest piisab...

  Tänase naeratusepäeva ristiksin mina meelsamini puudutusepäevaks. Kas hingelise või vaimse, see polegi oluline. Minule piisas ühe kalli inimese füüsilisest (kallistusest) puudutusest ja kõik teised puudutused tulid riburadapidi ise minu juurde.

  Olen täna palju puudutanud. Esmalt puudutasin ma riideid, sest ma ju neid ei pesnud, kuna tänapäeval teeb seda masin.

  Teisalt puudutasin ma õunu, koorisin need paljaks, et pliit saaks need minu eest valmis keeta. Loomulikult enne seda puudutasin õunakotti, mille kallis inimene mulle tõi. Ja purke puudutasin ka, sest sellist võimet moosil ei ole, et ise purki hüpata :) Siin ta on, minu õuna-kaneeli moos!

  Kolmandaks puudutasin ka kahte raamatut, millest ühe lugemisega alustasin juba raamatupoes. Juhtumisi on selle raamatu pealkiri ka "Puudutus" ja seda puudutades lähen ilmselt ka ööunele. Sest see puudutab mind nii, et lugesin lausa õunu koorides. Ja Toomas Raudami luuleraamatust "SEE ON T" ma juba kirjutasin. See puudutas mina ka väga ja viis tagasi lapsepõlve.

  Mind puudutas ka vahepeal hirm, sest Pärnus on kaskadöörtüdrukud, kes mööda katuseid kõnnivad ja kõrgust ma kardan, seda isegi vaadates. Aga vähemalt puudutasid nad maapinda ilma kohutavate vahejuhtumisteta. Viienda korruse võlud, näha seda mida nägema ei peaks :)

2. oktoober. 2015.a.
Mai