Olgu, olgu, talv võiks minu jaoks taeva jääda, aga vähemalt sellel, mulle mittesobival aastajal me nälga ei jää, sest ma olen hoidiste tegemise lainel. Korra juba mõtlesin et sellel aastal pole tahtmist teha, aga nüüd ei saa enam pidama. Tõsi küll, mulle endale maitsevad kõige rohkem igasugused pangesalatid, marineeritud punapeet ja kõrvis, aga olen muid asju ka sisse teinud. Magusat küll vähem, aga ikkagi.
Täna tuli kõrvits ise koju kätte, kuidas ma siis sain seda hoidistamata jätta? Olgu, olgu, hea Maarja tõi ja mina asusin kohe tööle. Ei jätnud tundideks marinaadi, et näeks kaubanduslikum välja. Jah, kui kõrvitsat hoida tuned marinaadis, muutub ta mõnusalt klaasjaks, aga ma tegin oma otstarbeks ja ei olnud viitsimist oodata. pealegi on äädikkärbsed nii tüütud ja kerged tekkima. Kui neist mõni mu toidusse upub, jääb mul toit söömata. No ei suuda mina edasi süüa ka siis kui olen selle "laiba" toidust eemaldanud.
Nüüd asun kirjutama, sest täna kutsun ennast korrale, et mitte metsa minna. Pisut vihma tibutab ja märjaks saada just ei igatse ning rajale ka minna mitte. Viilin :) Kuigi energiat on nii palju et kogu aeg pean midagi tegema, korda saatma. See on kindlasti tingitud kaalulangusest, kuigi kaal seisab, aga olen natuke lohe ka olnud. Samas liigun pidevalt, ei seisa paigal ja ei istu tunde. Igale asjale oma aeg. Kibelen juba Petut edasi kirjutama.
Aga teile head hoidistamist!
 |
| potis ja keema |
 |
| 7 purki marineeritud kõrvitsaid. jah, üks on imelik purk, aga see läheb külmkappi |
18. september. 2018.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar