Tegelikult oli täna mul moosikeetmise päev, kuna eile vedasime Germoga hirmsa laari õunu koju ja need tuli ju sisse teha. Tõsi küll, osad läksid otse prügikasti, sest tegu oli valgeklaaridega ja tänaseks olid enamus plekilised. Aga päris mitu purki sai varasalve juurde.
Juba mitmendat aastat kasvavad kalla aias kaseriisikad. Sellel aastal oli päris mitu pesakonda. Nii ta need sealt enne muru niitmist ära noppiski, mina puhastasin, hakkisin, keetsin ja soolasin sisse. Hakkides võtab vähem ruumi ja mul on purkide kriis. Nii mahutasingi 36 kaseriisikat ühte purki ära. Nämma. Kaseriisikad on ühed mu lemmikseened, pisut mõrkjad, aga ilusad ja lihavad. Ja mitte ükski ei olnud ussitanud ka. Kasvavad kase ümbruses ja juba ronivad ka mujale. Lisaks kasvavad nende läheduses ka tavavahelikud, mis ei ole küll söögiseened.
Ja nii see kodune päev möödus, no ei olnud aega rajale minna, kuigi mõte liikus selles suunas. Aga ju siis ei olnud määratud. Ja nii mõnigi külaline käis ka, nagu ikka. Nagu piltidelt näha, on meie Simba suur jäätisesõber. Mina pean leppima piskuga, sest tema sööb üle poole jäätise ära. Kogu aeg on ta jäätist armastanud ja ilmub nagu lõhna peale kohe välja kui keegi poest jäätistega tuleb. Va maiasmokk!
Nüüd aga lähen kirjatööd tegema, päev taas kirjas. Olge mõnusad!
Galerii:
 |
| 6 purki õunamoosi... |
 |
| lausa mõnuletakse jäätist süües.. |
 |
| jäätisemaias Simba |
 |
| kõik ei mahtunud korraga potti |
 |
| kaseriisikad keedetuna, hakituna ja purki soolatuna |
7. september. 2018.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar