esmaspäev, 24. september 2018

Hakkan inimeseks saama...


 Neli päeva vaevlesin ma hamba- ja igemevalu ning põletiku käes, kuid nüüd lõpuks hakkan inimeseks saama, uhh! Jah, ma olen seda kanepiõli enne ka reklaaminud, just see on abiks olnud. Üritasin sadat imet korda saata, küll võtsin paracetamoli, küll dicloberli, küll hoidsin värsket saialille suus, küll kummelitee pakki, aga mitte ükski asi ei ravinud ega võtnud valu ära.

 Täna läksin apteeki ja ostsin vana hea ja tõhusa ravimi, just sellesama cannadendi seerumi ning vaid ühekordsel tarvitamisel ning ühe dolmeni manustamisel olen valudest prii. Tõsi küll, lõualuu on siisni kange ja katsudes valus, aga enam ei valuta suuõõs ega igemed, ega hambad. Seerum maksab vaid 2.10 eurot ning dolmen 4 eurot. Soovitan!

 Ja vabandan, ma tõesti ei saanud telefonikõnedele vastata, kogu suu valutas ja muudkui tohterdasin.

 Mul lihtsalt ei ole sellist raha mida pidevalt hambaarstile maksta, nii tuleb kasutada muid võimalusi. Aga möödunud öösel suutsin isegi PETU 3 edasi kirjutada ning läksin alles kell 5 magama. Jah, unerežiim on sassis.

 Laupäeva öösel vastu pühapäeva ei olnud kahjuks üldse võimalik magada, sest Pärnus oli motohooaja lõpetamine, kisa ja lärm tänaval kestis öö läbi, küll kukuti vastu aknaid, küll vastu majaseina, küll karjuti ja räusati ning oksendati mu ukseesine täis. Lausa kohutav! Las ma kõlan nagu vanainimene, aga tahaks juba rahulikult kulgeda, nii ehk naa juba kella 6 ajal hommikul hakkab ukulasi siit mööda marssima ja mitte ainult marssima, küll kustakse vastu aknaid ja uksi ja tehakse ma ei tea mida veel. Uku kõrts avatakse kell 7 hommikul ja see asub meie kodus mõne maja kaugusel. Nüüd mõni võib jah mainida, et miks ma kolisin siia kui teadsin et selline kõrts siin asub, aga ütlen ausalt, viimase aastaga on asi ikka nii hulluks läinud, nädalavaetuseti üldse enam magada ei saa ning isegi liinibussid ei pääse Uku kõrtsust hommikuti mööduma, kuna ülejoonud noori on lausa tänav täis.

 Aga vaatamata kõigele on täna ülipositiivne päev, sest Souli olümpiamängudest, kus Erika Salumäe kulla võitis, möödus just täna 30 aastat. Erika oli, on ja jääb meie Eestimaa uhkuseks, laimaku õelad inimesed teda kui palju tahes, nagunii meie usume ja armastame Erikat sellisena nagu ta on ja mitte ühegi õela keelkandja arvamus ei lähe õigele eestlasele iial korda. Ma küll halba ei soovi aga olen kindlamast kindlam et need kes teiste elu (kurjalt kasutavad) elavad, saavad kõik halva tagasi, see on alati nii olnud. Mõni ütleb karma, mõni ütleb saatus, aga õiglus võidab nii ehk naa ja kõiki kurjad inimesed saavad kord omad vitsad.

  Jah, olen minagi häiritud sellest kuidas meedia pidevalt kordab "olümpiavõitja Erika Salumäe..." ning tuhnib tema elus, see on ära kasutamine, Erika nime ja kuulsuse ära kasutamine, artikkel mis müüb. Aga tegelikult tuleks enne kõik see Erikaga kooskõlastada kas ta üldse lubab või soovib, et tema kuulsusel liugu lastakse. Iseasi kui kasutatakse olümpiavõidu või spordi teemal, aga tema isiklikel teemadel on see juba kurjast. Ajakirjanikud ja üldse meedia võiks enne teksti või sõnumi kasutamist kasvõi juba viisakusest Erikalt luba küsida.

 Ja Erika luba selle blogipostituse üles panemiseks on olemas tema enda ridadega:

 /Erika Salumäe ei reklaami oma nime, sest nimi räägib enda eest. Jah, sellel nimel on tähendus ja väärikus, peale minu ei tohiks keegi seda kasutada. Peale minu .Erika Salumäe./

 Elagem enda elu ja laskem ka teistel oma elu elada!

Armastan!

24. september. 2018.a.
Vana-Rääma

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar