Loetud sai Siiri Laidla romaan "Pardike ja mooniõis." tegu on siiski täiskasvanuetele mõeldud romaaniga, lastel ma seda küll lugeda ei soovita. Olgugi, et sellel autoril on enamuses ilmunud raamatutest just lasteraamatud, kirjutab ta ka täiskasvanuetele ja see on tema teine romaan, mille ma läbi lugenud olen. Romaane kirjutatakse väga vähe, mis on mu lemmikžanr proosas, aga Laidla kirjutab. Enamus meie enda autoreid, kes väidavad, et kirjutasid järgmise romaani, kirjutavad tegelikult jutustusi ja ainult jutustusi, neil žanritel on ikka väga suur vahe. Viige ennast kurssi. Antud raamat on küll minu lemmikžanris kirjutatud ja kahtlemata on kirjanik Laidlal rikkalik sõnavara, aga mind häirisid seda raamatut lugedes need ülipikad kirjeldused, mis panid vahepeal isegi unustama millest süžee kõneleb. Ma ise leian, et need pikad kirjeldused ei anna midagi juurde, pigem venitavad teksti pikemaks, seega väldin. Piisab paarist lausest kirjeldamiseks. Ja noh, see kalmistusseiklus, piinlik hakkas, no ausõna ... ei taha isegi mainida, lugege ise. Ühesõnaga naudin antud kirjaniku sõnavara aga see raamat ei lähe mu lemmikute hulka. Kogu austusest kirjaniku vastu ütlen, et mõne seiga võiks kirjutaamta jätta, mina olen niivõrd empaatiline inimene, et mul hakkab lugedes lausa halb, eriti kui tegu on kalmuaia rahu rikkumisega, rüvetamisega. Vabandust, aga vastik! Ja vanuritel peaks ikka juba mõistus peas olema. Ja nüüd kopeerin raamatut tutvustava teksti. Romaani tegelasteks on erinevas vanuses inimesed kooliõpilastest pensionärideni, nende rõõmud ja mured on ühtaegu tavalised ja samas nii ainulaadsed - nagu meil kõigil. Värvikaks mustriks põimuvad tegelaste elusaatused pakuvad muhedaid muigeid, kaastunnet ja nukrat äratundmisrõõmu. Toimuva üle peab valvet elutarkusest pakatav tõupuhas krants František, kelle õpetussõnad perepoeg Velvole kõlavad nii: "Peaksid endale selgeks tegema, mistarvis sa tegelikult õpid. Mina näiteks tean alati, mistarvis paremaid palukesi peidan ja matan. Nii tee sinagi: haridus on nagu peidetud kont, mida tulevikus võib vaja minna!" 22. aprill 2025. Vana-Rääma
