Tänases Nelli Teatajas

Bluusiklubi bändi algkoosseis: Leino Lumi, Jüri Kukk, Indrek Oselein ja Üllar Kallau

  Täna ilmunud "Nelli Teatajas" kirjutan sellest, kuidas Bluusiklubi bänd Pärnus Jahklubis 10. juubelit pidas.

Tänud vestlemast Üllar Kallau ja Alari Janson! Teiega oli ja on tore. Jään ootama veebruarikuiset bluusifestivali.

22.november. 2019.a.
Vana-Rääma

Hämming!

 Kuidas nimetada seda kui saadad lehele artikli, aga nemad avaldavad selle hoopis teise autori nime all?
Peale selgeltnägijate Pärnu tuuri võttis minuga ühendust Maimu Valdre, kes rõõmustas kuidas ta peale Anzoriga kohtumist enam kõndimiseks kepituge ei vaja. Rõõmustasin väga sest minu jaoks on Anzori üks tugevamaid maage. Kirjutasin sellest artikli. Algselt tahtsin seda saata Nelli Teatajale või Müstilistesse lugudesse, aga saatsin siiski Õhtulehte, soovides et see hea uudis varem ilmub. Tänases Õhtulehes ilmuski, aga minu nime pole mitte isegi mainitud! Kuidas nii võib??? Poleks ma saatnud seda sinna, poleks ka seda tervenemislugu tänases lehes!

 Kas ühel ajakirjanikul on õigus teise artikkel võtta ja see oma nime alt avaldada?
Mul on alles artikkel, on alles emailid ja ka fotod. On olemas ka Maimu saadetud fotod, ka kiri, milles saatsin Õhtulehe toimetusele Maimu telefoninumbri, mida Maimu ka lahkelt teha lubas. Ja üleüldse olin igas mõttes mina see, kes Maimu nõusse sai artikli kirjutamiseks.

 100% pettumust Õhtulehe suhtes! Artikkel on ilmunud, midagi ju enam teha ei anna. Mis õigused mul on?

 Siinkohal hoiatan selliste teguviiside eest!

Ja lisan ka artikli, mille saatsin Õhtulehele:

 

Inimene kõnnib taas ilma kepita

10. novembril jõudsid Selgeltnägijate Tuleproovis osalenud nõiad, maagid, tajujad ja müstikud turneega Pärnusse Nooruse majja.
    Pärnakatel avanes võimalus osa saada ka nendega individuaalvestlusest.
    Pärnumaal resideeruv Maimu Valdre (71), kes on juba haigete parema puusa, vasaku põlve ja kõveraa selgroo tõttu kasutanud kõndimisel abivahendina keppi, tuli kohale sooviga kohtuda Gruusia maag Anzoriga või tajuja Tiinaga.
    Kuna ta ei jõudnud Tiina juurde soovijate järjekorras seista, tuli ta tagasi saali Anzori teraapiatest ja riitustest osa saama. Selleks päevaks oli Maimu kepinajal liikunud juba 9 kuud.
    Anzor kutsus ükshaaval lavale need kelle energiad tööle ei hakanud, üks nende hulgast oli ka Maimu.
    Edasi järgnesid naeruteraapia ja kallistamisriitused. Ka nendest sai pensionipõlve pidav Maimu osa. Jäi väga rahule ja koges endas rohkem energiat olevat.
    Järgmisel päeval liikus Maimu juba ilma kepita, sest abivahend ei tulnud talle üldse meeldegi. Lisaks tundis vanadaam ennast kordi paremini ning teisipäeval käis Pärnus juba ilma kepita. Ka jalad ei valuta.
    Täna tassis memm puid tuppa ja toimetas ka ilma abivahendita , sest tal lihtsalt ei ole seda enam vaja.
    Kui aeg hakkas Nooruse majas otsa saama, lubas Anzor veel Maimuga tegelda ja andis talle oma visiitkaardi. Luges oma keeles loitsu ja ütles et pani memmele kaitse peale. Lahkumist jäi saatma tugev kallistus.
    Proua Maimu tahab tänada Gruusia maag Anzori, kes andis talle uue hingamise ja tõi päikese tagasi päeva.

Margit Peterson

 Andke nõu, mida edasi teha?

Õhtulehe artikkel:  LOE!

20.november. 2019.a.
Vana-Rääma

Bellissima

 Vahepeal peab natuke teistest asjadest ka kirjutama. Eriti vajalik info on ju see et ma käisin täna Bellissimas! Okei, okei, tegelikult jäädvustan selle blogisse peamiselt enda tarvis ja muidugi tahan ka Pärnu parimale salongile reklaami teha.

 Niisiis! Pärnu kesklinnas, Ringi tänavas asub Bellissima nimeline ilusalong. Käisin seal täna ennast lille löömas. No, tegelikult oli plaanis lõpuks raamatuports posti viia aga Germo tuletas mulle meelde et mu kulmud vajavad korrastamist. See oli hea meeldetuletus! Raamatud viisin ka ikka posti.
  Tegelikult oleks mul homme saanud Bellissimas käimisest 5 nädalat aga kulmud püsisid kenasti, kuid tuunida on ikka vaja. Ma olen tõesti selle salongi kulmutehnikute Krislini ja Kätlini tööga 100% rahul.

 Kahjuks osades salongides kiputakse ikka siletiga kulme kraapima, kuigi olen öelnud et ma ei soovi. Soovin just kitkumist sest muidu on juba paari päeva pärast mu traadist lumivalged kulmukarvad tagasi kasvanud. Pealegi teevad just Bellissima salongi kulmutehnikud mulle sellise kaarega kulmud nagu ma soovin. Lisaks on seal salongis hea ennast mugavalt tunda, heidad rahumeelselt pikali, uks pannakse kinni ja tehnik asub tööle. Ei ühtegi segavat faktorit! Ei seljaväsimust! Ei...! Ühseõnaga, mugavus ka maksab midagi. Samas võetakse samat hinda ( või isegi odavamat!) mis mujal, kus vaid kraabitakse. Olgu siis juba mainitud et kulmude kitkumine ja värvimine maksab Bellissimas vaid 7 eurot.

 Pärnu kesklinna on sügisel väga vaikne ja rahulik. Ausalt öeldes nägin vaid paari jehoova tunnistajat liikumas, kes muidugi ka ennast või oma usku reklaamima tulid. Inimesi liigub vähe, ei mingit tormamist. Täielik vaikelu! Nii ma mõne foto ka Pärnu sügisest jäädvustasin.

 Ahjaa, eile õhtul, peale kahte tundi voodis vegeteerimist, ronisin välja ja andsin alla, ehk siis haarasin kapilt Taro kaartid, mis seal aastaid tolmu kogusid. Päevakaart näitas et ma peaksin täna midagi meeletut tegema, no tegingi, aga jätan selle tegevuse targu enda teada.
 Kas hakkan igapäevaselt (taas) kaarte panema? Vastusega pean teile pettumuse valmistama, ma ei tegele enam juba aastakümneid aktiivselt ennustamisega ja ei plaani seda ka lähitulevikus teha. Vaid endale laon vahel kui tuleb tunne...
 Las ma siis olla egoist! Mul on hoopis teised plaanid, puhuvad teised tuuled jne...

 Aga aitab tänaseks. Minu armas toimetaja asus mu järgmist raamatut toimetama, pean ennast tema jaoks ka hoidma.

no väike selfi ikka ka ...vaatan...

vaid mina ja Pärnu... :)

novembrikuine vaikelu Pärnus

mugav ja hubane Bellissima!

 Olge terved!

Tema on ka kohal ...

nõndaks...

19. november. 2019.a.
Vana-Rääma

Sulle, ainult Sulle ...

foto: https://sobranna.postimees.ee/2631726/vaata-sudamlikud-fotod-sellest-milline-on-toeline-armastus

          SULLE, AINULT SULLE ...

Sulle, ainult Sulle tahan öelda täna seda,
ilmas, siin ei ole ühtki ideaalset meest.
Mulle, ainult mulle võid Sa kõigest pajatada,
ma ei rebi ühtki sõna vägisi Su seest!

Tahad, rüüpa mõnikord või kannukene õlut.
Teinekord võid kasvõi kõrtsu minna sõbraga.
Võta kõike seda, mida tahad oma elult.
Ainult oma elu ela täie rinnaga.

Aga ära unusta et Sinul olen mina.
Olen kasvõi südaööl Su jaoks kui vajad mind.
Kohendan kui pahandad et korsu läheb lina,
kui on ahastusest paisund Sinu nukker rind.

Ainult mõnikord ma soovin, võta minu pihud,
lihtsalt hoia neid kui oleks nendel eluhind.
Ära lase ajal mööduda kui karge vihur.
Sulle, ainult Sulle tiksub minu eluring.


17. november. 2019.a.
Vana-Rääma

LÄTSULE - Margit Peterson

  7. novembril ilmus minu poolt kirjutatud lasteraamat "LÄTSULE," mille ma eile õhtul läbi lugesin, nagu ikka. Eks oma raamatuid loeb vast iga autor natuke teise pilguga. Mina näiteks otsin vigu, kuigi neid leides pole see just meeldiv kogemus. Aga ma ei leidnud neid, ausõna!

 Tegu on siis luuleramatuga, minu 9. luuleraamatuga aga esimesega, mis on kirjutatud lastele. See on mõeldud väiksematele lastele lugemiseks ning ka algklasside õpilastele. Muidugi võivad lugeda ka vanemad lapsed, ka täiskasvanud. Keelatud ei ole. :)

 Luuleraamat "LÄTSULE" koosneb 24 luuletusest, mille kõrval on imekaunid illustratsioonid, taas Jana Valge käeläbi sündinud. Olen nendega 100% rahul. Aitäh, Jana!
 Raamatu on toimetanud hea Irene Õmblus, kellega meil koostöö sujub väga hästi. Ta on toimetanud ka mu lasteraamatu "MIA LOOD" ning ka mu järgmise raamatu, mis peaks või on juba trükki läinud. Hea on teha koostööd inimestega, kes oskavad minu soove nii hästi täita. Aitäh!
 Ja väga rahule jään ma ka Vallo Hallikuga, kes on selle raamatu kujundanud ja küljendanud. Aitäh!

 Kõigi kolmega meie koostöö jätkub. Juba jätkub!

 Kui soovid seda raamatut osta siis soovi kohe, palju neid minu käest osta ei saa! Käest-kätte müün 8 euroga ja posti panen 9.45 eest. Minu kontonr: EE381010902003166000 Margit Peterson. Selgituseks kirjuta LÄTS. Aitäh!

 See raamat sobib väga hästi lastele jõulukingituseks, seega soovijad - kiirustage!

Nüüd aga üks luuletus ikka ka:

MINU EMME

Emmel peas on punupatsid,
silmad taevakarva hallid,
Istub kiigel kaksiratsi ...
Ta on mulle kõige kallim.

Hommikuti keedab putru,
päeval magustoitu teeb.
Kui ma nutan, tuleb ruttu,
pühib ära silmavee.

Kui mul tõustes tuju paha,
kooli minna pole tahtmist,
annab mulle taskuraha,
kohukese kapisahtlist.

Iialgi ta pole tõre,
isegi kui pättust teen ...
Emme on mul tõesti tore,
kõige armsam ilma sees!

PS. Raamatus on luuletused trükitähtedes!

Rahva Raamatu lehelt:

Raamat

LÄTSULE

Autor: MARGIT PETERSON

* * * * * * * * * * Loe arvustusi (0)

 11 Google +0  0 Share0

Raamatus on luuletused lastest ja lastele. On vannirõõmud ja -mured. On linnud, loomad ja mänguasjad. Isegi hoiatuse on autor osanud ühe luuletuse sisse kirjutada. Vahva lugemine nii suurtele kui väikestele.

ISBN	9789949685233
Ilmumisaasta	2019
Keel	eestikeelne
Formaat	Pehmekaaneline
Lehekülgi	32 lk
Mõõt	210x148x2 (mm)
Illustreerija(d)	JANA VALGE
Lisamise aeg:

10.34 € Lisa Lisa Osta Kaupluses püsikliendile: 9.82 € Kaupluses: 10.34 € Kaup kätte: Kiirtellimusega: homme, 18.11 Saadavus Vaata asukohta

17. november. 2019.a.
Vana-Rääma

Tagasi lapsepõlves

foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Lendav_vaip#/media/Fail:Vasnetsov_samolet.jpg

               TAGASI LAPSEPÕLVES

all taevast vihisev
pärituul kätkeb endas
sõnumit aegade algusest
minu aegade algusest
lapsepõlvest

viib tagasi traktori poolt
rööpaisse sõidetud
müstilistele metsaradadele
mille veeri palistab
umbekasvanud padrik
ürgne ja kõnekas

seisan jändrikust
männipuu kõrval
ja hingan endasse
saastamata osooni
läbipaistvat ja uinutavat
nagu memme viisistatud
unelaulu -
täis armastusehelinat
ja aegade taaka

ja siis ta jõuab kohale
see lendlev Pärsia päritolu
vaibake
pehme ja kohev
udusulekergune
sellel on ruumi mulle
sellel on ruumi kõigile
kogu universumile

pärituul tõstab meid õega
taevalaotusse
ja meil ei ole hirmu
meil ei ole kõrgusefoobiat
meis on puudade viisi õnnistust
meis on kilomeetrite viisi õndsust
ja armastust

me ei karda alla kukkuda
sest me oleme teel
oleme teel tõotatud maale
vanavanematemaale
vaarvanematemaale
me oleme teel oma koju
juurte juurde
ja seal ei ole pimedust
seal paistab ka öösiti päike
laiuvad lopsakad lilleväljad
täis armastuse- ja õnneõisi

all taevast vihiseb tuul
pärituul kätkeb endas
sõnumit aegade algusest
minu aegade algusest
lapsepõlvest
ma olen seal taas
olen tagasi minevikus
ilma milleta
olevikku ega tulevikku
olla ei saaks


16. november. 2019.a.
Vana-Rääma

Õdus õdak Põikvas

 Tänasest Nelli Teatajast saate lugeda Sarapuu-Mäe talus toimunud kontserdist. See oli tõesti fantastiline! Aitäh, armas Pille et avasid oma koduuksed ja võimaldasid huvilistel sellest osa saada! Uute kohtumisteni!

 Aitäh, hea Sulev et sa meie kõigi tuju rõõmsaks tegid! See oli väga eriline õhtu!

Ja aitäh, kallis sõbranna Anneli kingituse eest!

Armastan!

Ostke siis täna ilmunud Nelli Teataja! :)

15. november. 2019.a.
Vana-Rääma

Odööri lummuses

foto: https://maaleht.delfi.ee/news/keskkond/leili/metsast-pollule-joudes-motlen-leivast?id=84068224

         ODÖÖRI LUMMUSES

ees avanesid
kirkad rukkivälud
millest tungis sõõrmeisse
musta leiva aroomi
nii magusat
nii uinutavat
imetabast
nagu oleks memm
ahjusooja leiva
äsja sütedelt
tõstnud

ahmisin seda odööri endasse
nagu elu ainsamat pala
maigutades
mõnuledes
aga ahnelt
nagu Sina mind tookord
ühes kohas
ühes ajas

kogu maailm oli
korraga valla

purpurpunane taevakaar
piserdas ilmaruumi
valgust
seda erakordset
armastusevalgust
millel on Sinu nägu
millel on Sinu tegu
mille nägu oleme meie
must rukkileib
ja kogu
universum

ja me nägime
ja me tundsime ...


14. november. 2019.a.
Vana-Rääma

Ta tuli ...

foto: https://gaiakallistus.wordpress.com/2017/08/29/kes-on-peaingel-miikael-ja-metatron/

  TA TULI ...

Ta tuli
tuli ja puudutas
sametiste pihkudega
mu unehabrast õlga
silus silmi
embas sundasendist
kanget kaela
ümises
lalises
ja laulis
nagu väike laps
all vihmapiiskadest nõretava
mängumaa
sirmi

Ta tuli
tuli kui kevadine tuuleiil
malbe ja ootamatu
sasis mu
sagris juukseid
nõelus kinni
vermeis südamehaavad
hõljus
võbeles
ja virvendas
peal öödest
õhetava taevamaa

aga mina jäin
jäin endaks
ainulaadseks mateeriaks
käega katsutavaks
silmaga nähtavaks
tuultega tallatavaks
all pilvepiiri
kui Tema langes ...

vahel ma tunnen
kuidas Ta tuleb
võtab mind füüsiliselt
enda embusse
hellitab
armatseb
armastab
ning läheb
nagu poleks Teda
kunagi olemas olnudki ...
nagu oleks ma Ta enda jaoks
välja mõelnud ...

13. november. 2019.a.
Vana-Rääma

Sa pole isamaatu ...

foto: https://reisijuht.delfi.ee/news/news/suur-galerii-imetle-eestimaa-kaunist-loodust-need-pildid-on-tehtud-kuumaohupalli-pardalt?id=85957795

  SA POLE ISAMAATU ...

Too hommik oli kahvatu ja kaame,
just sama kaame nagu sinagi.
Mis sest et aeg ei omaks võta raame,
et ajal pole antud nimegi!

Ma seisin ajas tänases ja homses.
Ka üleeilses mõtteis viibisin.
Ja üleüldse mul on vahel kombeks
seal olla täna, homme olla siin.

Ah, sõbrad, tegelt tahan teile öelda,
ei ole tähtsust ajal, ruumil ei!
Sa võid ju ennast lihtsalt ära mõelda,
kuid siis jääks alles hingepiin ja lein.

Seepärast ela täna täiel rinnal,
ja homse uks sa hoia avatud!
Sa pole isamaatu, kodu pinnal
kui hingad, pole pronksi valatud!


13. november. 2019.a.
Vana-Rääma