reede, 2. juuni 2017

Kange ja hakkaja Kabriste memm-Meida ja muud loomad...


 Juba mitu aega tagasi sai plaanitud koos Avega väike Kabriste turnee teha, sest Anneli tegeleb vaikselt oma kätega korjatud taimeteede müügiga. Karulaugusoola saab ka tema käest osta ning ka koos veskitega. Just seda Ave sooviski. Lisaks sai ta endale ka nurmenuku- ja angervaksateed. Aga üks teine suur soov sai ka täide viidud, mis oli ka üks põhjustest maale minekuks.

 Olen vist korduvalt maininud, et mulle meeldivad vanad inimesed. Ka mu looming kajastab neid. Mida rohkem on kortse nende kätel ja näos-seda kõnekamad nad on. Ausalt! Mulle tohutult meeldib, et Meida-memm on oma 80.-da vanuse juures ikka hakkaja ja kõbus. Soojadel suveilmadel laseb ta aias lausa paljajalu ringi, kaks punutud patsi peas. Ja tal on ülisuur aiamaalapp, kus ta müttab. See on tema maailm, lilleline ja maalähedane. Ka need imehästi lõhnavad nartsissid on Meida-memme omad ning just tema andis loa ja tuli lausa ise ühte puhmast üles kaevama, et Ave saaks selle oma linnaaeda istutada. Just need nartsissid lõhnavad kõige paremini ja on minu jaoks kuidagi uhked, aga lihtsad lilled, lapsepõlvehõngu.

 Maal on alati ilus ja vaikne. Anneli kostitas külalisi nurmenukuteega, meie kondasime aias ringi, hingasime kopsud värsket õhku täis, tegime mõne armsa fotosüüdistuse ja tulime linna tagasi. Oleme positiivset energiat täis laetud ja õnnelikud. Isegi karge tuul, mis rannikukülas meid endasse ahmis, ei teinud liiga.

 Kui me juba Audru kandis olime, käisime ka Põldeotsalt läbi, kiikasin sõber Aavo ehitusjärgus olevat kodu, aga ei osanud uksele koputada. Hoiatan, et järgmisel korral tean kuhu tulla!

 Eile hilisõhtul tegeles mu poolvend vanade puude saagimisega ja Germo aitas tuppa tassida. Külm on. Niiske on, sest suvi mängib vigurvänta ja elamine vajab kütmist, kuid eelmisel aastal tehtud talvepuud on otsas. Aga nüüd saame jälle hakkama. Nii mõnusalt hubane ja soe on meie kodu!

 Aitäh, kallis Ave, selle sõidu eest!
Siirad tänud, kallid Meida-memm ja Anneli!

Fotosüüdistused ikka ka:
Germo paradiisis
Ave ammutab kivist energiat...
Ave ja Germo energiat ammutamas...
ilus..
läheb kaevamiseks...
Meida-memm ja Ave
...
meie...
...
...
...
...
Anneli oma kalli Ema-Meidaga
on ikka juukseid antud, mõlemale! 
ühtekad! kõigest 36 aastat vahet :)
Aavo, me ei saanud eksida, ega ju? ;)
Germo ja poolvend tööd tegemas...

2. juuni. 2017.a.
Vana-Rääma

neljapäev, 1. juuni 2017

...

foto netiavarustest...

   ...

hiigelraheterad
langesid
radikuliidisele turjale
tungisid koos tuule
iilidega naha vahele
nagu kibedad
penitsiliinisüstid

minust sai suve
kuu esimesel päeval jää
skulptuur
habras ja karge
süda puperdas nagu
viimaseid hinge
tõmbeid ahmiv jää
purikas katuse
räästa küljes

sulan üheks nurme
nuku tee aroomidega
voolan põranda
pragude vahelt põhja
vette

tulen tagasi
ületades kroon
linna nulli...



1. juuni. 2017.a.
Vana-Rääma

Jaansoni rada 34. päev


  Ma ei tea palju sooja või külma või midaiganes väljas on, aga meie käisime oma 4 km ikka ära. Ausalt öeldes on ikka jõhker ilm küll, saime hiigelsuured raheterad kaela ja kohutavalt külm hakkas ka. Üle 4 km ei plaaninud teha ka ning isegi plaaniväliselt ei olnud tunnet, et tahaks pikemalt käia. Mul hakkas isegi nina külmetama.

 Silla juurest rajale minnes on alati lausa nõeluv tuul, mis tunguis lausa riietest läbi, kuigi olime mõlemad täna sisse pakitud. Vahepeal läks ka nahk higiseks ning tagasi tulles tundus nagu kogu keha oleks jääkülm. No me ei saanud Rääma tänava äärest sireleid noppimata jätta, kuigi rahet sadas, sest Germo korjaks kogu maailma lilled vist ära. Mõne oksa võtsime ja siis läks juba koju tulekuga kiireks, et külmapoisid meid ära ei võtaks.

 Wendre juurest keerasime Rääma tänavale.

Uhh, külm on! Blogin ära ja lähen panen värske nurmenukutee tõmbama.

Pakkige ennast talvejopesse kui rajale lähte!

Kohustuslik fotogalerii:
1 km läbitud..
2 km läbitud...
aga Germol on tuju ikka hea ;)
ujumiskohas Sõudeklubi juures...
mööda Rääma tänavat Vana-Rääma tänavale, koju...
sirelid, Germo ja rahe...


1. juuni. 2017.a.
Vana-Rääma

Saatus & Saladused


 Eile oli kodune päev. Lihtsalt "olin," vahepeal tegin ka süüa, panin kuivanud nurmenukud karpi, võõrustasin vaid 5 külalist, vaatasin telekat, masin pesi minu eest pesu ära jne...Ühesõnaga lebopäev oli. Teisipäeval põlesin taas rajal natuke liiga ära ja ilmselt pingutasin selle 10 km-ga üle ka. Olin terve päeva nagu zombi, kahel korral üritasin iluund teha, kuid siis tuli taas külaline ja...Aga täna, täna sätime ennast taas rajale!

 Juunikuu "Saatus & Saladused" number on ilmunud. Selles numbris on minu lühijutt "Armastus ei küsi" ning luuleveergu saatsin sellel korral Elo Küttimi luule. Head lugemist!

 Kui ka sinul on soov, et su luuleltused ilmuksid selles ajakirjas siis võta minuga ühendust juba täna! Aitäh!

 Eile potsatas mu postkasti Vello Soku luuleraamat. Jah, just, see luuleraamat ikkagi ilmus, kuigi Hooandja võttis projekti maha. Raamatust on küll asi kaugel, sest tegu on imeõhukese vihikuga. Ma südamest loodan, et see vihik ei kubise plagiaatidest ja netiavarustest varastatud luuletustest. Lugema see mind ei kutsu, kuigi autor nii väga tahtis seda mulle saata. Üleüldse on mu lugemisisu selleks kevadeks ilmselt raugenud ja jätkan sügisel. Suviti ma reeglina ei loe. Aga eks näis. Pean enne suure töö ära tegema ja guugeldama et ei oleks varastatud luuletusi, muidu on kuri karjas...Jah, ma oskan vahel kuri ka olla, kui tegu on ebaõiglusega. Olen selline võitleja kord!

 Muidu kulgeb kõik endiselt. Ootan kannatamatult trükist oma järgmist romaani "Westoffhauseni häärberi saladus" ja jutukogu "Röntgennägemisega mees." Nende raamatute sünd ei ole enam mäged(i)e taga.

 Nüüd aga tõmban otsad kokku, panen spordiriided selga ning Jaansoni rada juba karjub (suht) akna taga!

 Imelist lastekaitsepäeva!
 Imelist kalapäeva!
oma kätega korjatud looduslik antibiootikum karbis
Armastus ei küsi..
Elmo Küttimi luule...
Vello Soku luulevihik jõudis postiga...

1. juuni. 2017.a.
Vana-Rääma

teisipäev, 30. mai 2017

Jaansoni rada 33. päev + Emaga linnas

Germo oma vanaema Lindaga

 Täna kepikõndisime kesklinna, sest kallis Ema oli linnas käimas. Peale Emaga kohtumist otsustasin, et teeme umbes 6 km raja täna, aga selline tuhin tuli sisse, et kokku läbisime 10,3 km. Ehk siis kilomeetri rohkem, kui Jaansoni rada on.

 Enesetunne on hea, selline kerge väsimus on peal. Parema jala pöid on pisut kange, aga ei midagi hullu. Paar peatust tegime rajal. Kui tahtsime kolmandat peatust teha, kohtusime Terje ja ta pojaga, kes kenasti rajal jalgrattasporti harrastasid. Oli rõõm.

 Suvel võiks radade kõrval olla putkad kuskohast saaks juua osta. Meil oli 2 pudelit vett kaasas, kuid need said 5 km enne koju jõudmist tühjaks. Tegelikult unustasin hommikul rahakoti ka koju. Ning ühe asja veel, nii tuligi hommikul sillalt tagasi tulla.

 Germo kõndis täna juba nagu vana kepikõndija, tuhises isegi mitmel korral minust mööda, seega võtab õppust küll.

 Ülle, sinuga oli ka armas kohtuda! Rajal näeme, rsk! ;)

 Ja nagu alati, lisan siia ka fotogalerii, mis täna sai pisut mahukam, kuigi vahepeal ei viitsinudki pilti teha.
minek üle kesklinna silla kesklinna...
ja mööda Jaansoni rada Port Artur 2 minek...
...
...
...
kunagine kodumaja...
...
värav oli lukus...
...
...
rajavalvur...
...
...
...
...
...
...
...
Germo saarekesel...
olen elus. pool rada veel ees...
uuele sillale minek...
uus sild
uuel sillal..
vaade uuealt sillalt...
uuelt sillalt alla...
Germo istub
4 km veel koju...
lemmikkoht...
3 km veel koju...
armas Terje oma armsa pojaga...
2 km veel koju...
ja lõpuspurt alga!
kesklinna sild paistab...koduuuuuuuuuu! :)


 Olge mõnusad!

30. mai. 2017.a.
Vana-Rääma