Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"
reede, 3. mai 2024
Jaansoni rada 486.päev
Ma ei tea kui palju täna Pärnus sooja on, aga on, sest päris palav on. Esimest korda käisin ka rajal pusa väel, mille all polnud isegi t-särki. Tänaseks raja pikkuseks tuli meil 10,8 km ja 17 600 sammu. Hea on tõdeda, et kulus 856,8 kcalorit. Aga me sattusime kohta, kus polnudki enne käinud ning üheltmaalt ei olnud enam edasiteed, tuli tagasi tulla, nagu kunagi lennujaama taga konnates. Tegelikult meil oligi täna plaan lennujaama minna, aga seal käivad mingid teetööd või asjad, otse ristmiku ligidal, nii ei pääsenud me sealt lennujaama, ega ka Sauga mõisa varemete vahele. Nii me teekonda muutsimegi. Üsna Vana-Pärnus, Milecrta lähistel keerasime silla alla, aga see tee juhatas meid võssa, tulime tagasi, läksime üle Sauga jõe silla ning suundusime teisltpoolt silla alla, sealt jõudsime Milectra juurde ning läksime mööda teed edasi, kus ühel majal oli SALME TEE aadress aga tegelikult olime me NURME TEEL, kuid see tee lõppes ka ummikuga, õigupoolest Sauga ralliraja kõrge plankaed tuli ette ning edasi viis meid üksnes jalgrada või rattaga saab ka seal sõita. Motikaga saab ka, ning seda kasutasid ka noored, kes olid tulnud metsavahele õrnusi jagama, aga ... eks ta ole, loodus nõuab oma. Igaljuhul me kulgesime mööda jalgrada edasi, vahepeal nägime (paremat kätt) lagunenud silda, mis viis võssa, seal võis kunagi ka jalgrada asuda. Läbi võsa paistis Kaluriküla, aga tee viis meid Sauga ringraja kanti, õigupoolest Kambi külla, kus oli ka kunagi Kambi bussipeatus ning siit sõitsid mööda Pärnu- Sanga - Lavassaare liinibussid, kui Vana-Pärnust veel vana tee sinna viis. Nüüd on see kõik ringraja kasutses ja me ei saanudki kusagile sealt, mingi uhke Porche hoonetekompeks laiutas ees ning me olime sunnitud tagasi tulema, kuigi lootsime sealt kusagilt Pärnu-Lihula maanteele pääseda. Aga seekord siis nii. Kulgesime metsarada pidi tagasi ja tulime mööda Haapsalu maanteed koju. Selline armas seiklus. Nii põnev oli. Tahangi avastada uusi rada, sest linna on nii risti-põiki läbi kepikõnnitud, pole põnev enam. Ja väsmust pole üldse. Germo oli ka vapper, võttis koti seljast ja juba ta jalutab õues. Liikuge ikka teie ka, see hoiab vormis, tervena ja positiivsena. See näitab kui värviline on tegelikult maailm! Head! 3. mai 2024. Vana-Rääma class="separator" style="clear: both;">
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar