"Tähtajaline elu" 1. osa- Heli Künnapas

  Jah, et miks ma pool päeva netist eemal oli, kuigi vaba päev? No ei ole võimalik lihtsalt koduseid toimetusi teha, kui su kätte satub raamat mille hingad lausa kolme ja poole tunniga endasse! Selle raamatu nimi on "Tähtajaline elu" 1. osa ja autoriks ei keegi muu kui kirjanik Heli Künnapas!

  Jah, ma olen hetkel lugemislainel. Mõnes mõttes kasutasin tänast, vabat päeva kvlaiteetselt, aga mõnes mõttes mitte. Nimelt kõik lõuna ajal plaanitud kodused ülesanded jäid tegemata (v.a. söögi tegemine), sest sukeldusin raamatusse ja enne ma seda käest ei pannud kui läbi sai.

  Ma ütleks, et see on Heli raamatutest veel kõige parem ja haaravam. Kogu aeg toimub tegevus, elutruu tegevus. Mitte midagi kusagilt ei lohise ja hetkeksi ei tekkinud tunnet, et raamat igav oleks. Pigem vastupidi. Läbi selle elulise loo oleksin ise justkui täna Ameerikas käinud. Ameerikalik elu kõlab läbi igast lõigust. Korralik Eesti tüdruk suudab jääda iseendaks ka selle lõputu melu ja ahvatluste keskel. Väga täpselt kirjutab autor ka eestlase kidakeelsusest, sellest kuidas eestlane isegi ei viitsi kirjadele vastata, kuid võõrsil olev eesti tüdruk ju väga ootab seda.

  Aitäh, Heli! Tõid Ameerika kohale! Tunnistan, et su "Tristan" on mul siiani lugemata, kunagi alustasin, aga...nüüd pean algusest lugemist alustama taas. Aga ühte ütlen küll, et sinu neljast (5 on ilmunud, aga mul Tristan lugemata) on just see raamat minu lemmik, kuigi siiani oli seda "Lõpupidu". Seega vutt-vutt järge kirjutama, sest ma ei jaksa ära oodata! :)

   Soovitan kõigil lugeda! Olenemata vanusest!
Ja nüüd väike tutvustus ka:

„Pool aastat tagasi olin ma selleks väga valmis. Jalutasin tihti Pirital, silmitsesin lahkuvaid laevu ja teadsin, et ühel päeval olen ma sellel laeval. Ja nüüd olingi. Teel Ameerikasse. Unistuste maale. Ei, mitte laevaga. Kõigepealt ikka laevaga Soome ja siis lennukiga Ameerikasse. Aastaks. Lapsehoidjaks. Pool aastat tagasi tundus see ainuvõimalik variant oma elu uuesti joonde saada... Või pigem oma elust välja saada. Sest mul eilu oli väljakannatamatu ja ma ei teadnud, kuidas kogu olukorda lahendada. Siis aga polnud mu elus Krisi. Nüüd on. Või oli? Sest mina lahkusin, aga tema jäi ning ma ei saa sinna midagi teha.”

Heli Künnapas´e kolmas noorsooromaan on esimene pool kaheosalisest teosest, mille peategelane Rebecca tegi õnnetu armastuse ja eneseotsingute tõttu otsuse minna aastaks Ameerikasse lapsehoidjaks. Suhted, võõras riigis hakkamasaamine, sõprus, reetmine – need on teemad, millega tal tuleb hakkama saada ning omad õppetunnid õppida. Kodumaale maha jäänud suhtekolnurk ei tee elu kuidagi lihtsamaks.

Heli Künnapas on varem avaldanud teosed:
Lõpupidu (2011), Homme on ka päev (2013), Tristan (2014), Minu ilus elu maal (2015).

ISBN	9789949384068
ILMUMISAASTA	2015
KEEL	eestikeelne
FORMAAT	Kõvakaaneline
LEHEKÜLGI	157 lk
MÕÕT	206x148x14 (mm)
ILLUSTREERIJA(D)	LISETTE ERISTE
KIRJASTUS	HELI KIRJASTUS

Ja Vikipeedia kõneleb:

Heli Künnapas

Heli Künnapas (sündinud 10. märtsil 1982 Pärnu-Jaagupis) on eesti kirjanik.

Haridustee[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1988–2000 õppis Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis. Kõrghariduse omandas aastatel 2000–2004 Sisekaitseakadeemias halduskorralduse erialal. Magistrikraadi omandas 2010. aastal EELK Usuteaduse Instituudis kristliku kultuuriloo erialal.

Avaldatud teosed[muuda | muuda lähteteksti]

• "Lõpupidu" (2011, Tänapäev), noorsooromaan
• "Homme on ka päev" (2013, Tänapäev), romaan
• "Tristan" (2014, Tänapäev), noorsooromaan

12-13. okt. 2015.a.

Mai

Salamees

   Hommikuks sain lõpuks loetud Ahti Kõo "Salamehe." Alustasin lugemisega juba kevadel, aga siis jäi see raamat mul pooleli. Mitte, et ta igav oleks, lihtsalt asi on minus, mul ei olnud üldse kiire elutempo juures aega lugeda. Romaani lugemine vajab süvenemist ja kui ta pikaks ajaks pooleli jääb, pean mina alustama algusest. Nii juhtus ka selle raamatuga. Ja suviti ma eriti ei loe. Või neelan rohkem luuleraamatuid.

   "Salamees" on eluline raamat. Autor oskab detailselt kirjeldada igat objekti ja situatsiooni. Selle üle ma üldse ei imesta, et ta hea inimeste tundja on :) Üllatav oli raamatus see, et autor räägib otse ja julgelt meesinimese emotsioonidest, mis tavaliselt eesti mehe puhul jäävad kardinate taha. Ma olen alati ütelnud, et naiste- ja meeste maailm on täiesti erinev. Et eksisteerib mitu maailma. Nüüd sain selgust, et ka mehed julgevad tunnetest rääkida :)

  Muidugi nautisin ma Kõo tervat keelekasutust, see lisab raamatule palju vürtsi. Raamatust leiab ka tšentelmehelikkust, mida tänapäeval meesinimeste puhul harva kohtab.

   Ma ei hakka pikemalt raamatut lahti seletama, igaüks lugegu ise.

Aitäh, Ahti! :)

Lisan siia ka raamatupoe lehelt väikse tutvustuse:

See on romaan otsimisest; igikestvast, sageli lootusetust, mõnikord ka soovitu leidmiseni viivast otsimisest.
Ervin, aastailt veidi üle viiekümne, üksik ja üksildane mees otsib nii meeleheitlikult oma üksindusest väljapääsu, et ei märka midagi muud. Ta rähkleb vaheldumisi minevikus ja olevikus, saamata lõpuks isegi aru, mida ta valesti tegi ja kas üldse tegi? Ta on mees, kellel armudes „katus sõidab“.
Elina, tunduvalt noorem, ehk aastake alla neljakümne, teismelist poega ja viiest tütart kasvatav üksikema, väsinud joodikust mehest, räämas elamisest ja lõputust vaesusest, otsib kedagi, kes aitaks tal paremini elada. Kui aga tema ellu ilmub mees, kes seda kõike võimaldaks, mõistab ta, et armastuseta ei ole millelgi tähtsust.
Elina märkab Ervinist oluliselt paremini teda ümbritsevat maailma ja inimloomuseid selle sees. Kas aga temagi vigu teeb või mitte, jääb juba lugeja otsustada.
Pille on kolmest peategelasest kõige väiksem ja kõige targem. Tema ei tee kindlasti ühtegi viga, sest lapse silmis on olemasolev maailm alati kõige parem. Alateadlikult otsib aga temagi: rohkem kodusoojust ja turvatunnet. Aga ennekõike tahab ta, et temaga mängitaks.
Raamatus leidub veel mitmeid elulisi ja värvikaid tegelasi, kelle teed ristuvad nende kolme omaga; seejuures mõjutavad teiste otsused peategelaste elu, jättes paratamatult jälgi nii südamesse kui ka hinge. 

ISBN	9789985659632
ILMUMISAASTA	2012
KEEL	eestikeelne
FORMAAT	Kõvakaaneline
LEHEKÜLGI	256 lk
MÕÕT	212x146x24 (mm)
KIRJASTUS	EESTI RAAMAT

Andmed Vikipeediast:

Ahti Kõo

Ahti Kõo (sündinud 29. märtsil 1952 Pühajärve vallas) on Eesti jurist, kirjanik ja endine poliitik.

Ta lõpetas aastal 1970 Otepää Keskkooli^[1] ja 1975. aastal Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna.

Ta töötas seejärel (aastatel 1976–1990) Tartus, Jõgeval ja Pärnus prokurörina. 1990–1992 oli ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige, kellena ta hääletas 1991. aasta20. augustil Eesti iseseisvuse taastamise poolt. Hiljem tegutses ta vandeadvokaadina. 1993–1996 ja 1999–2002 oli ta Pärnu linnavolikogu aseesimees. 2005. aasta28. aprillist kuni 1. novembrini oli ta Pärnu linnapea ning seejärel kuni 2009. aastani Pärnu linnavolikogu esimees.

Ta oli aastatel 1979–1990 NLKP liige, 2002–2007 oli Kõo Res Publica ja hiljem Isamaa ja Res Publica Liidu liige ning 2007–2010 Reformierakonna liige. 2010. aastal ilmus Kõo debüütromaan "Oleme seda väärt", 2012.aastal ilmus teine romaan "Salamees", 2015.aastal ilmus kolmas romaan Võimukõdi.

2003. aastal sai Kõo Riigivapi V klassi teenetemärgi ning 2006. aastal Riigivapi III klassi teenetemärgi.

Eelnev: Väino Hallikmägi

Pärnu linnapea 2005

Järgnev: Mart Viisitamm

12. 0ktoober. 2015.a.

Mai

Imetoredalt juubelilt haige Paranoiatari meelevalda!

  Täiesti segane nädalavahetus, mis algas kenasti!
Reedel sõitsime Sinti, Helmondi peo- ja toidutaresse juubelile. Nimelt oli minu kalli sõbranne mehel 50. juubel. Õhtu kaunis ja hubases toidutares, maitsvate hõrgutiste, meeldiva seltskonna ja toreda muusika saatel möödus kenasti. Tänud, kallid Ülar ja Ruth imetoreda emotsiooni eest! :)
  Siin pildil juubilar oma kahe tütrega.

juubilar Ülar Palmiste tütardega

Argo, Janne, mina ja ...

Rohkem pilte juubeli kohta saate vaadata minu facebooki albumist "Pärnu sügis 2015.a.". Vaatamiseks, nagu ikka, vajuta sellele sinakale kirjale.

Andres, Janne, mina ja...

  Lisan siia paar pilti juurde, kuna nendel on minu jaoks eriline tähendus :)

me loeme söögipalvet :)

Ja väikest videojuppi juubelist näeb siit, videos juubilar Ülar Palmiste ja ta 2 tütart. Vaadata saad SIIT.

  Olen ennegi maininud, et mu naaberkorteris elab paranoiatar, kibestunud ja paranoiline (ilmselt slaavi päritolu) umbes 50-dates "mutt", kes kujutab endale ilmselt kõiki ja kõike ette. Eriti seda mis on negatiivne. Tema olemus ongi üleni negatiivne. Kujutan ette kui raske on elada inimesel negatiivsuse meelevallas. Ülemõtlemine on ilmselt üliraske diagnoos, eriti kui inimene näeb selle meelevallas olles kõike mustades toonides. Muide, ühel korral tabasin ta tütre oma ukse tagant kingi viksimast ja vaat see oli kole!

  Paranoiatar on terroriseerinud kõiki selles korteris elavaid naabreid. Järgmisel korral toon ta nime siin avalikuks, kui ta oma paranoilisi nägemusi jätkab. Õnneks on temast teadlikud mu korteri omanik, ühistu kui nüüd ka linnavalitsuse sotsiaalosakond. Eelmisel korral kui ta mu poega Germot terroriseerimas käis, vallandusid Germol epilepsiahood. Oleks ma täna üleval olnud, kui ta meie korteri ukse taga karjus, oleksin ilmselt politsei kutsunud, sest tundub, et tuleb raskemad asjaolud tarvitusele võtta. Ta lihtsalt ei lase meil elada.

  Kuna juubelil käimine lõi mu režiimi veidi segamini, magasin ma täna hommikul kaua. Poisid magasid ka alles, kui läbi une kuulsin koputust ja karjumist ukse taga, et koridor pidavat haisema. Viienda korruse võlud, sest tavaliselt tulevad kõik aroomid ikka ülemisele korrusele kokku. Ühel päeval ilmselt keetis keegi kapsast ja korteri ust avades oleks nagu trepikoda peeru haisu täis  olnud :) Ja mingil ajal oli naaberkorteris üks peni kes kõikide asjade peale klähvis. Ning nädalavahetuseti pauguvad lausa hommikuni naaberkorteri uksed ning trepikoda täidab tugev jutuvadin. Ma pole sellest välja teinudki, kuna olen öölane ja ei maga noil hetkil.

  Esimene pilt siin on illustratiivne, leidsin netist. See on selline parajalt hull, nagu minu naabrist paranoiatari skisofreeniline pilk. Mõelge naisele blondid juuksed pähe ja kortsud näkku, siis tunnetegi paranoiatari ära. Ühesõnaga põnev elu, inspiratsiooni jagub, eriti kirjutamise tarvis.

Vaatamata kõigele soovin teile kena pühapäeva, sõbrad!

11. oktoober. 2015.a.
Mai

Asfalteeritud inimesed

   Jõudsin loetud ka Veiko Belialsi uhiuue luuleraamatu "Asfalteeritud inimesed", mis on esimene autori raamat mida lugenud olen. Kuigi Belialsi looming ei ole üldse mulle võõras, olen seda lugenud kas "Sibrist" või "Loomingust" ja kuulnud/näinud teda oma loomingut esitlemas Pärnus aastate eest.
  Belials kirjutab erinevaid luuležanre, mis on mulle väga meelt mööda. Seega nautisin väga lugemist. Toon siia reklaamiks ka mõned tekstinäited:

ISALE

pikkamööda edenevad
tusameele tunnid
südamesse sugenevad
sügavmustad sunnid
kuidas nõnda ränk võib olla
elamise valu
kuidas kõike vaikselt talud
kuni võtab jalust
kuni hinge üles keerab
niigi pingul vindid

küünaldele sõlmitakse
musta värvi lindid

MAI 2000

**********************************************

tunneli lõpus
paistab valgus
imetabane
ekstaatiline
orgastiline

miks ma loll
küll ei taibanud
omal ajal vaadata
mis kurat
paistis siis veel
tunneli alguses

*********************************************

minu kodu on mu kindlus
minu kodu on mu kong
nagu linnupesakene
buss ei sõida
ei käi rong

minu kodu on mu vangla
minu kodu on mu kants
euroliit ja eesti süda
alle-aa ja asi ants

********************************************

Veiko Belials on eesti kirjanduse kuldajastu tüüpiline esindaja, üks meie anderikkamaid ulmekirjanikke ning suurepärane poeet, selles raamatus on kõik, mis ühes luulebestselleris peab olema: huumor, armastus, äng, looduse ilu ja isamaavalu. Asfalteeritud inimesed ühendab endas Runneli ja Kareva parimad omadused.

***
varahommikune
mustasõstra-vaarika tee
lahustuva uduga
päev tervitab mind
sookurgede kordeballetiga
olen loksutatud
mitte segatud
*

Marko Kekishevi kaanekujundus

ISBN	9789949519415
ILMUMISAASTA	2015
KEEL	eestikeelne
FORMAAT	Pehmekaaneline
LEHEKÜLGI	82 lk
MÕÕT	200x124x6 (mm)
KIRJASTUS	JUMALIKUD ILMUTUSED
SARI	JUMALIKUD ILMUTUSED

9. oktoober. 2015.a.

Mai

Pealehakkamise küsimus

   Marko Mägil on ilmunud uus raamat "Pealehakkamise küsimus", mis koosneb luuletustest, miniatuuridest ja lühijutukestest. Kui ma eelnevalt olin "tutvunud" autori grillitud- ja maitsestatud kanadega, siis on see raamat veidi jätk eelmis(t)ele.
  Paaril korral olen ka Markoga kohtunud ja teda oma loomingut esitlemas näinud. Esmakohtumine leidis aset "Ji kirjastuse" suvepäevadel Kavastus. Juba sellest ajast jäi Markot minu jaoks iseloomustama hüüe: "ANARHIA", millenimelise luuletuse ka sellest kogumikust leidsin. Ja Marko Mägi on ka esinemas käinud minu korraldatud Pärnu kirjandusõhtul Maarja- Magdaleena Gildi majas.

Lisan siia mõned tekstid:

EMU

Suurt kasvu
töövõimetu lind.


*********************************

PIIM

Kas kuskilt
ei saaks
musta-valgekirjut
piima?

Nii, nagu
lehm
päriselt on.

*****************************

AJALUGU

Kui Jeesus kõndis vete pääl,
siis veskimeest ei olnud sääl.

*******************************

JAANIPÄEV

Jaanipäevaks kõrgeks kasvavad kased.
Kase ladvast piilub jaanalind.
Grillkana kalpsab niiskel murul.
Ütleb:"Grilli veelgi mind!"

********************************

Marko Mägi esinemisest Pärnu kirjandusõhtust pilte vaadata saate SIIT.

Marko Mägi on eesti kirjanduse kuldajastu tüüpiline esindaja, vaimustav luulekogu – seks, inimsuhted, armastus ja ekstaas. Marko Mägi poeesia ühendab endas Suumani ja Vanapa parimad omadused, vaimustava luulekogu koostas superstaar Kaur Riismaa.

***

MOBIILTELEFON SÜDAMES
Mul südames nagu heliseks mobiiltelefon.
Nagu selle vibratsiooni programmi peal.

ISBN	9789949519477
ILMUMISAASTA	2015
KEEL	eestikeelne
FORMAAT	Pehmekaaneline
LEHEKÜLGI	87 lk
MÕÕT	200x125x6 (mm)
KIRJASTUS	JUMALIKUD ILMUTUSED
SARI	JUMALIKUD ILMUTUSED

9. oktoober. 2015.a.
Mai

Tänased luuletused

Inri

kui tuhaks saavad tunded ja elu uputab mälestused aegade merre astud sina kui rändaja Kolgata teel

rändaja kelle elukarikas on tühjaks joodud mitmete elude poolt kelle sammud on töntsid ja silmad surma täis

ja armulaual tahmuvad leegid...

7. 10.2015.a. Mai

___________________________________________________________

...

su mälestuste palmikmuster vestab neid aegu arm mil elas, lõimed vees mis sest et praegugi veel elu kestab mis sest et oled enda peremees

las lõuendi peal elustuvad ihud las kätkematult liiva jookseb aeg las pöördub päev kui uduvaikne vihur las tilgatumaks joodud saab su kaev

ei keegi aimatagi oska sinu aateid ei paota miski ajast lukustatud ust on elul silmapiiril vahel võõraid vaateid kui tunned hingesopis võõrast armastust

su mälestuste palmikmuster lõimub on ajahooval uued rakmed üll mu käed on lunastusest sinu ümber põimund me vahel lausa lõõmab kirgastusetüll

7.10.2015.a. Mai

ÜhepAjatoit või ühepOjatoit või ühe poja toit või...

   Kui ma eile küsisin Germo käest mida täna süüa teha, vastas ta :"ühepOjatoitu." See oli hea idee, mis viis mind tagasi lapsepõlve. Nimelt ei saanud ma lapsena aru selle toidu nimest ja seosest. Esiteks sellepärast, et ma kuulsin "a" asemel "o" tähte seal keskel. Kui ema ütles, et teeb ühepajatoitu, pani see mind alati mõtlema. Ühepajatoit on mu üks lemmikuid olnud laspepõlvest peale, kuid kuna kuulsin nime valesti, ei julenud ma ema käest küsida miks just ühepojatoit või ühe poja toit. Kuna mul on 3 venda, siis arvasin, et toit tehakse vaid pojale,ühele pojale, et jään ilma :) Nii ma vaikisingi.

  Mõnda aega hiljem sain aru, et tegu on siiski ühepajatoiduga, kuid ma ikka ei mõistnud selle nime tähendust. Esiteks ei teinud ema seda kunagi pajas. Meil oli kodus ometi pada olemas, aga ema tegi kas potis või ahjus. Jälle ma ei julenud küsida, kuid leidsin ennast mõttelt, et kui suureks saan, teen ikka õiges kohas, ehk siis pajas :) Tühjagi!

  Õnneks armastavad mu mõlemad pojad ühepajatoitu ja seda ma ka vahete vahel teen. Tänane tuli natuke supine välja. Kuna mul ei ole lihtsalt nii suurt ahjupotti, siis sai sellest keedetud ühepajatoit. Olen ka enne nii teinud, maitseb igat moodi.

  Mulle meeldib ise retsepte välja mõelda, ei kipu kunagi näpuga kirja pandud retseptide järge ajama. Vaatan alati mis külmkapist sobiks juurde panna ja sellised nad sünnivad. Tänase ühepajatoidu koostis on:

kaalikas
porgand
raguuliha
vesi
sool
pipar
sibul
kartul
värske kapsas
ja
roheline konservhernes
 
Head isu! :)

7. oktoober. 2015.a.
Mai

...

...

kui päevad on
ühtemoodi hallid
ja ööd ei too
sõba silmale

ning sinu südamega
lausutud sõnad
ilmutavad ennast
ka öösiti ning teevad
hingele pai

siis ei päästa muu
kui võtta su sõnad
korrutada ja korrata neid
kuni ööst saab päev
ja päevast öö

meile kahele...

06.10.2015.a.
Mai

Mowgli on elus!

   Sellest kuust alates kirjutan ka ajakirjas "Lemmik!"
Ajakiri "Lemmik" ilmub üle kuu, ehk siis 6 numbrit aastas. Oktoobrikuu numbris on minu artikkel Viluvere Mowglist, mehest kelle elu metsas, loomade keskel, terveks ravis.
  Mowgli on tegelikult linnapoiss kes tervise pärast pidi enamus aastast haiglas elama, kuid nüüd ta elab metsas, kasvatab loomi, linde ja juurvilju, ning ei kuluta enam haigla uksi. Kõigest sellest ja paljustki muust saate lugeda oktoobrikuu ajakirjas "Lemmik!"

Head lugemist!

6. oktoober. 2015.a.
Mai

...

...

meri on siidiselt habras nagu liiv mis pudeneb sõrmede vahelt ka siis kui püüad seda pihku peita sama habras on inimelu

kui tulevad mustad linnud ei ole enam pääsu kesi Eesti rahvuslinde silmapiiril

sest toonede taga on silmad piiritud

05.09.2015.a. Mai