Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"
teisipäev, 4. juuni 2024
Jaansoni rada 514. päev
Eriti mõnus tunne on kui oled äsja läbinud 16,6 km ja 27 100 sammu ning sa oled rõõmus ja õnnelik, mitte üldse väsinud. :) Just nii pikaks osutus me tänane teekond. Muide, algatuseks mainin ära, et Port Artur 1 keldrikorrusel olev spordipood kolib esimesele korrusele, Biomarketi kõrvale, juba täna kolivad, sestap võivad esmaspäevani suletud olla. Kõik oleneb paljudest asjadest. Nad on sunnitud kolima, sest neil oli eile kohutav uputus. Selles poes on maailma parimad proteiinibatoonid, kus on proteiini suisa 31% ja need maitsevad hästi. Olen nende alaline klient. Täna me liikusimegi algul kesklinna ja just sinna poodi, tagasi tulles Vaeste Patuste Alevisse ja seejärel taas kesklinna ning nüüd saab ka Germo rõõmuga hõsiata, et ta on Pärnut näinud, sest Germo jõudis täna esimest korda elus kesklinna muuli lõppu, jeee! Nii vähe ongi õnneks vaja! Kes mind kesklinna muuli lõpus purjekalt hüüdis? No päriselt? Jeerum, mul vist on liiga palju tuttavaid, no ei oska koju ajada! Aga kesklinna muuli lõpus on tõesti ekstreemne, kivid on ligadi-logadi, see roheline metallist muulilõpu tähis on ka suht viltu ja... no ma videos mainisin ka, aga unusutasin mainida, et madalamaks lähevad ikka kivid. Õnneks vaid paaril korral jalg libises, sest mõni kivi on ikka märg ka ja täna oli laine suur, kuid paar piiska sain vaid. Germol on hea, tal pikemad koivad, tagasitulles tuhises mul eest ära. Aga meid ootas muuli otsas (eespool) Pille, kellega paari päeva eest tutvusime ja just seal samas piirkonnas, kui me Germoga Jõesaartelt tulime. Pille viibib Wasa sanatooriumis veel mõned päevad. Ja eemal võimles Sirje Sooviku kepikõndijate punt. Sirje hüüdis mind (jälle hüüti) ja ma realiseerisin ta soovid - teha fotosid ja video. Kogu punt sai pildile. Ja kohustuslik foto ka ikka Germol koos Sirjega. Ega sellega tänane teekond ei piirdunud, sai ju lubatud Pillele veidi Pärnut tutvstada, nii me veel ringi kondasimegi ning ma tutvustasin talle Jahisadamat, Jahtklubi, Vallikääru, Mohti Aita jne... Oli üks armas päev. Ahjaa, tomatid istutasin ka ära. Uute kohtumisteni, Pille! 4. juuni 2024. Vana-Rääma
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar