Jaansoni rada 702. päev

Täna on selline kummaline päev, vahepeal sajab ja siis tuleb jälle päike välja. Aga päeval sadu õhku kergemaks ei teinud, nüüd on juba jaheda võitu. Mulle meeldib tegelikult ennast aktiivsealt liigutada kui õues on sooja 25-32 kraadi. Minu lemmik suveilm. Aga täna liikusime ka 7,3 km. Umbes kell 8.25 astun ma koduuksest välja ja nii juba üle nädala aja järjest. Nädalavahetuseti magan kauem. Ja igal vabal võimalusel haaran kõnnikepid ja lähen. Ma ei ole salanud, et päris mitu kg on tagasi tulnud. Loodan lihtsalt, et mu kaalunumber ikka kahekohaliseks jääb, et seda väga palju tagasi ei tule. Samas olen ma õnnelik, et mingid kilod tagasi tulnud on ja teadsin seda juba algusest saati, kui operatsioonile läksin. Nägu on ka rõõmsamaks ja jumekamaks läinud ning käed ja kael ei ole enam nii kortsus. Ka seda ma teadsin kohe, et nahk tõmbab mingil määral tagasi ja jume tuleb tagasi, kuigi oli ka mu kaalulangemise perioodil neid, kes ikka püüdsid kuidagi salvavalt öelda, et issand, sa oled näost ära jne... Aga ega ma ei viitsinud kõigile selgitada ka, sestap blogisin. Loeb, kes loeb. Eile liikusime vähe, sest käisime kallis naabrimeest Metsakalmistult viimasele teele saatmas ja sealt läksime Tervise Paradiisi PURPUR restorani peiedele ning koju tulime Kaubamajaka bussiga, millega tavaliselt turistid sõidavad. See kolistab kõik Pärnu kesklinna pisikesed tänavad läbi ja peatub hotell Pärnu ees. Andrus Vaher on lahkunud, kui keegi veel ei tea. Minul oli au teda tunda umbes 25 aastat. Aitäh, kallis Kristiina meid personaalselt ärasaatmisele kutsumast! Oli üks armas ja südamlik seltskond koos. Ja saagu mu järjekordne lotovõit ka blogisse märgitud, selle võitsin täna Super Summiga ja summaks 5 eurot. See on mu selle aasta 11 lotovõit. Olge terved! 24. juuli 2025. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

Mihkli laat 35!

Aitäh, kallid Annika ja Guido, et te nii palju vaeva nägite ja Mihkli laadal tehtud fotod mu otsad andnud telefonist kätte saite ja minu arvutisse tõite. Nüüd saan lõpuks need ka blogisse jäädvustada. Te olete kallid mulle! Nagu juba põgusalt maininud olen, astusin sellel juubelil Mihkli laadal esmakordselt lavale, kus rääkisin põgusalt Eesti Raamatu Aastast ning lugesin ka mõne luuletuse. Aitäh kutsumast, peakorraldaja Andri Annerviek! Aitäh ka kõikidele teile, kes te meiega lobisemas käisite ja raamtuid ostsite. Olen siiralt tänulik! Aitäh, poolvend Heiki, kes sa meid igati abistasid ja ka kohal olid. Venna õlga oli tunda. Kopeerin siia ka veidike infot, mida meedias on kajastatud, loomulikult ka programmikava. Uute kohtumisteni! Tähistame Mihkli laadal ka Eesti Raamatu Aasta 2025! 📖 Sellel puhul toimuvad programmi lõikes lühikesed ja põnevad ettelugemised: 10.00 laada avamine, sh Eesti Raamatuaasta (ERA) avamine kohalike juurtega kirjaniku Margit Petersoni poolt. Lisaks kirjaniku omaloomingu ettekanne. 12.50 astub üles Kristjan Kullerkan, kes loeb põnevaid katkeid siinkandi prohvetist Järve-Jaanist. 14.45 kohalik muusik ja laulukirjutaja Marek Sadam esitab laval omaloomingut. Kuulutame välja ka Mihkli laada raamatu kirjutamise ja väljaandmise 40. juubeliks! 🤩 Selle aastase laadaoksjoni tulu lähebki just laada raamatu kirjutamise toetuseks! 🥰 Oksjonile tulevad pakkumisele põnevad esemed ja kombod Mihkli laada meenetest ja esinejate meenetest, maitsvad toidukaubad, KitsaKatsa keraamika ja Põldotsa talu maitsvad snäkid! 😍 Oksjon toimub alates kell 15 rammumehe ajal võistlusalade vahel! Lisaks saad veel raamatu kirjutamist toetada saates oma meenutusi ja põnevaid seikasid laadal aadressile folkloor@mihklilaat.ee. Üheskoos saame mälestused raamatu vahele! Ja loomulikult käisime ka kalli Ema haual, alles oli tema 90. sünniaastapäev ja 6. surmaaastapäev. Usun, et kallis Ema jäi mu lavale astumisega rahule. Aitäh, mu kallis Urmas, kes sa meid Mihklisse viisid ja hiljem ka järgi tulid! cqTGNq3ZygBCC8dD8zLOGAJuuMuiihGFBDqVfjgjtsHKaZiXI2XhxZTE_rVU0VpAP_uZOSKv7/s4128/20250719_084257.jpg" style="display: block; padding: 1em 0; text-align: center; ">

SÄDEMED TUHA ALL - Adena Sepp

Loetud sai Adena Sepa poolt kirja pandud lühiromaan "Sädemed tuha all." Selle autori teosed ma mäletamist mööda enne lugenud ei ole. Ma ei tea, kas tal on neid veel ilmunud, aga kui on siis loeksin ilmselt ikka, kuigi see raamat mind ei köitnud, ei haaranud. Ilmselt on ka sellel raamatul lugejaid. Minu puhul ongi nii, osasid raamatuid, mida ma kaua loen, ma niiöelda fännan ja osasid, mida ma kaua loen, ei fänna. Osad vajavad pikemalt läbimõtlemist, neelan neid meelega kauem, aga osade lugemine ei suju. Selle puhul on tegu teise variandiga. Igav oli ning süžee venis ja venis, olgugi et raamatus on vaid 112 leheküge. Austusest kolleegi vastu lugesin siiski lõpuni ja lahendus ka tuli. Teema ka ei paelu, sest elus on neid alkohoolikuid ja petmisi liiga palju ning siin tegelikult ei ole midagi taunivat, aga ka midagi harivat. Ühesõnaga emotsioon, kui selline ei jõudnud minuni, mis ei tarvitse tähendada ka seda, et emotsioon raamatus puudus, pigem võib ka tegu olla sellega, et ta ei haakunud minuga. Ühesõnaga lugege ise, mida ma siin ikka heietan. Aga austus autori vastu jääb, sest ta kirjutab ning ma tean mida tähendab kirjatöö. Nüüd kopeerin ka raamatut tutvustava teksti, mis iseenesest kutsub lugema. Saaremaal elava kirjaniku kolmanda romaani peategelaseks on lihtne ja kuldsete kätega maapoiss Kevin, keda huvitavad autod. Maale vanavanemate juurde suvitama sõitnud tudengineiu Laura ja Kevini vahel lööb lõkkele armuleek... Samal ajal hakkavad aga töökojas hargnema kriminaalsed sündmused: Kevinit rünnatakse öösel, mängu tulevad narkootikumid... Ja järsku tundub kõik ilus purunevat... Kas jääbki nii alatiseks? Vastuse leiate päris viimastelt lehekülgedelt. 23. juuli 2025. Vana - Rääma