Vahepeal olid popipäevad, mida on ka vaja, aga olgu vihjeks, et mul on kodus stepper ;) No selle eest panime täna sajaga. Ühesõnaga teekond läks lõpuks üle 12,6 km pikkuseks ning samme tuli lausa 20708, kulutasime ligi 1000 kcalorit ning kiirus oli 4,3 km tunnis, eks seal krossirajal seiklemine ja tee otsime tõmbas tempo alla. Mis krossirajal? Ahjaa, Pärnu lennujaamas käisime ikka ka. Sinna on minu kodu ukse eest täpselt 5 km, oleksime võinud ju kepikõndida lennujaama ja tagasi, aga kus sa sellega ... Oli vaja ju edasi minna, lootuses, et ehk saame mingi valemiga sealt suurele maanteele, edasi Sauga alevikku, Hirvelasse Katile või Gaudile tere ütlema, aga ei saanud ju edasi, lambad ja elektrikarjus panid meie tee kinni. Nii me tuldud teed tagasi tulema pidimegi. Ja nagu kohalikud teavad, viib mitmekilomeetrine betoontee lennujaama ning Pärnu lennujaam ei asu teps mitte Pärnu linnas, see asub hoopis Tori vallas, Eametsa külas. Lennujaama olen ma mitmel korral oma elu jooksul sattunud aga krossirajale sattusin esmakordselt, tänaseni olin vaid kuulnud sellest. Ega sinna tegelikult minna ei tohigi, eravaldus, aga ma oleks teinud õnnetu näo, kui keegi oleks riidlema tulnud, sest me tegelikult ka otsisime nn pääseteed Sauga alevikku, aga ... lambad olid seal all paremas nurgas ;) Kulgesime kodust Voorimehe tänavale, sealt Voorimehe lõppu ning ristmikule (kuhu oli ise juba 2 km) ning ristmikult näitab teeviit Pärnu lennujaam 3 km, nii ka oli, mõõtsn pedomeetriga lausa ära ja täpselt 5 km on mu kodu ukse eest Pärnu lennujaama. Loodan kunagi sealt ka lendama minna. Muide, ühtegi korda me ei istunud selle ligi 13 km jooksul ja vett tarbisime ainult korra. Enesetunne on ülihea. Koju tulles tahtsin jalgadele puhkust anda, viskasin korra siruli, aga üsna varsti olin jalgel tagasi, kusagilt ei valuta, väsimust ei ole. Enesetunne on igas mõttes ülim. Mine teie ka liikuma, meie oleme niiiiii õnnelikud selle võimaluse eest ja täna me koos Päikesepoiss Germoga laulsime rajal, sest eile laulis Ergo otse Germole ja täna piinas Germo mind Ergo ja Kairiti lugudega. Metsade vahel ju hea laulda ;) Muide, Maarjal lasin teha oma pedomeetrist foto, sest mina olen ju see inimene kes telefoniga netis ei käi. Ja õnneks leidis ka Maarja meie kodu võtme, mis oli enne rajale minekut ukse juurde maha kukkunud. Vedas! Aitäh! Olge kõik rõõmsad, terved, sportlikud ja õnnelikud! 2. november 2022.a. Vana-Rääma. Ahjaa, see viimane foto siin blogis tõestab, et ma olen elus ja rõõmus :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar