Sellel aastal kõik tuttavad kurdavad et Pärnus ja Pärnumaal on seenetega nigelad lood. Mina küll Pärnumaale seenele pole veel jõudnud, Pärnusse küll, kolmel korral. Esimesel korral nägin vaid ussitanud isendeid, teisel ja kolmandal korral sain juba seeni purkidesse soolata. Eile lausa 3 purgi jagu. No umbes 4 liitrit tõin metsast välja.
Enamus on lambatatikud, sekka mõni võitatik ka. Lisaks mitu pesakonda pisikesi kukeseeni, pilvikuid (erinevaid), 1 puravik, pihkaseid liimikuid ja üllatuseks ka tammeriiskaid, mis on sügisseened ja neid olen ma tavaliselt korjanud septembris-oktoobris. Küll oli mu sirmikute koht täitsa seenevaba ja samuti kuuse- ning porgandiriisikaid ma ei leidnud.
Puhastades jääb muidugi tatikutest vähe järgi, mina võtan eoslehed ära, prügi koguneb just nende sisse. Ehk siis mulle ei sobi svammiga seeni sisse teha. Imepisikestele teen erandi. Aga üldiselt ma keetsin kogu kupatuse ära ja soolasin sisse, nagu ikka. Ma ei armasta eriti marineeritud seeni, eriti nüüd- diabeetikuna, sest marinaadi hulka käib ka suhkur. Ja praetud toitu söön üliharva, mõnikord teen erandi. Aga soolaseeni armastan ma väga, võiksin nendest kasvõi igapäevaselt toituda. Pole paremat sööki kui hapukoore ja sibulaga tehtud soolaseened, kõrvale soe keedukartul. Nämma. Mingit liha pole vajagi. Sügisel ehk luban endale hapukoort ka, või talvel. Täna ma ei tarbi ei hapukoort, majoneesi ega ketšupit, aga mõnikord harva tarbin ka neid.
Sõitke ikka seenele!
 |
purgis! |
(seenel 3. august)
4. august. 2020.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar