Väike juubel ju, 70. päev rajal, juhuuu! Nagu ma laupäevases lehes mainisin, ei tee ma ka sellest enam saladust kui palju kaalusin enne rajale minekut ja kui palju nüüd. Olen kaotanud 19 kg, enne rajale minekut kaalusin peaaegu 150 kg, ehk siis täpsemalt 143 kg ja hetkel kaalun 124 kg. Ega ma enne jäta kui kaal vähemalt 99 peale langeb, muidugi ideaalis oleks veel vähem, aga...6. oktoobril saab pool aastat rajal kepikõnnitud! Seepärast palun mõistke mind, et mul on ikkagi ülekaalu veel väga palju ja ma tõesti ei jaksa vahel "võidujooksu" pidada, nagu mulle mõne nädala eest üks inimene teravalt ütles, et ise läbin suuri (lausa 10 km vahemaid) aga ei taha liikuda. Uskuge mind, ma tahan vägagi liikuda, aga mitte siis kui keegi dirigeerib vaid ikka ise, oma võimete ja tervise häält kuuldes. Tegelikult minu hetkekaaluga inimesed (väga paljud!) ei jaksa üldse ennast liigutada, aga mina jaksan ja ei kavatse loobuda. Lihtsalt aega ja ruumi on vaja ning ma ei väsi kordamast, et üksinda rajal kepikõndida on minu jaoks kõige sobivam. Siis tunnetan palju jaksan ja palju ei jaksa. Ilmselt mõneks ajaks jäängi naabrinaisega rajale käima või siis üksinda, sest Germo katkestas täna kepikõnni, lonkab ja jalg on paistes, aga ma ei tea põhjust. Määrisin ta jala sisse ja hetkel annab sellele puhkust, istub voodis ja kuulab vanu kassette. Tema ju ei kurda kunagi kui tal miskit kuskilt valutab ja ei räägi põhjusest, seega pean ma ise olema hiromant ja mängima arvamismängu. Aga küll ta paraneb!
Läbisime naabrinaise Külliga täna 7,5 km. Lausa lust on sellisel imelisel suvepäeval kepikõndida! Üritan nüüd rütmi tagasi saada ja vähemalt 3 korda nädalas kepikõndida. Mitu nädalat kestnud hambavalu (põletik) on täna minevik, mu enesetunne on kordi parem ja ma olen jälle endine Margit tagasi. Aga ma veel ei naerata teile, sest naeratuse saan alles 19. oktoobril tagasi ja usun, et siis mu enesekindlus kasvab veelgi.
Riided jäävad üha suureks. Püksid lihtsalt kukuvad maha. Kui ma oma "hiilgavatel aegadel" kandsin 56 või lausa 58 number riideid siis täna ostsin endale 44 nr püksid ja läksid kenasti jalga. Isegi imestasin. Aga jätkuvalt on mu kõht mulle kõige suuremaks probleemiks ja ma ei teagi mis sellega peale hakata. Kõhulihaseharjutused mulle ei sobi, sest olen kunagi koletsüstektoomia üle elanud ja rebenemistunne tekib harjutusi tehes, seega EI! Kui mõnel mu sõbral on mõni hea soovitus siis andku julgelt teada, vajan abi kõhupeki vähendamiseks.
Muidu olen ikka rõõmus ja õnnelik. Seda suurel määral tänud ka teile, mu armsad sõbrad! Aitäh!
Fotod:
 |
| Germo oli kahjuks sunnitud tänase kepikõnni katkestama... |
 |
| naabrinaine Külli |
 |
| jõgi... |
 |
| selfi kuulub ju ometi asja juurde :P |
 |
| 2 km läbitud... |
 |
| 3 km läbitud... |
 |
| lemmikkohas |
 |
| jõgi ja päike... |
25. september. 2017.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar