Mu tuttavad teavad, et ma olen hommikune magaja, magama lähen vastu hommikut ja minu jaoks on normaalne äratus 10-11.00. Aga täna tegi Malle mulle päris vara äratust. Ega ma unesegasena just adekvaatne ei ole, aga tundsin Malle ära küll, kuigi me olime elus vaid ühe korra kohtunud, umbes 13-14 aastat tagasi, kui mina käisn Pärnu vanas haiglas koletsüstektoomial ehk sapipõiega(kividega) operatsioonil ja Malle seal töötas. Teatud kohas ikka inimesed seltsivad kiiremini, nii ka meie Mallega. Juba siis mäletan teda, kui positiivset ja jutukat naist, sellisena jäi ta ka mu mällu. Tookord oli üldse jube mõnus seltskond haiglas, olen nii mõnegagi jäänud täna suhtlema. Ometi vaevlesin kohutavades valudes ja kondasin mööda õist haiglat tilgutiga, ise valudest vaevatud ja oli kade nende peale, kes õndsat und magasid. Aga kade ei tohi olla. Lõpuks eemaldati mu sapipõiest 3 hiigelkivi ja sain valudest priiks. Mina olen ju see kes oppe ega haiglaid ei karda, haigeid ega personali ka mitte. Aga miks Malle mul täna külas käis? Tahate teada?
 |
| Kõrvitsaemand Riina. Panin netiavarustest tuuri :) |
Paar nädalat tagasi helistas mulle Malle sugulane Raivo, kelle korteris ma praegu elan. Ta mainis, et üks endine elanik tahaks (nostalgitseda) mulle külla tulla, noh, et tahab oma sünnikodu näha. Mis mul ikka selle vastu olla sai. Ja endiseks elanikuks osutuski Malle, nii lihtne see ongi. Juttu kohvitassi taga jätkus meil tundideks. Nagu polekski 14 aastat möödunud ja sihuke tunne on nagu tunneksin Mallet kogu oma teadliku elu. Sain palju infot oma kodu kohta ja "ajalugu" mulle meedlib. Sain ka vastused (kuigi olin juba enne jälile saanud) kes mul siin "kodukäijad" on. Põnev! Põnev! Põnev! Uute kohtumisteni, Malle!
Kes on Riina? Esmalt saime sõpradeks Facebookis ja siis tutvusime juba Allikukivi raamatukogus, kus me koos Heli Künnapasega mõne aasta eest oma raamatuid esitlemas käisime. Riina, kas sul on nüüd kõik mu 8 raamatut olemas?
Riina elab Pärnumaal ja kasvatab igasuguseid aed- ja juurvilju. Ausalt üteldes ma ei teagi mida kõike ta veel teeb ja kasvatab. Tean vaid niipalju, et elab seal Tihemetsa ja Kilingi-Nõmme kandis ning loeb palju. Aga, kui Riina Facebookis oma armsaid Nunnusid jagas, hakkas mul suu lausa vett jooksma, sest olen endiselt hoidiste lainel ja kõrvitsasalat on mul veel purkidesse tegemata. Nii ma siis tagasihoidlikult neid pilte imetlesin, kuni üks armas Nunnu mulle koju jõudis. Suurimad tänud sulle, armas Riina!
Mida ma veel nädala esimeses pooles olen korda saatnud? Ausalt üteldes olen aktiivselt lebotanud ja veidi ka külalisi võõrustanud. Teisipäeval näiteks veetsin mitu tundi kvaliteetaega oma kalli Emaga, kes Tallinnast naases. Eve ja Kaidi käisid külas ning Janne..jt...Ahjaa, ega ma ainult kirjutamise ja külaliste võõrutamisega ei tegele. Noh, lisaks veel vaaritamised ja asjad... Süüa ma teen ka vahepeal ikka. Ning vahelduva eduga ka uborkatan. Tänava äärne korter, aknad päevad läbi lahti, tolmu koguneb jne...Hetkel küll praksuvad ahjus söed. Mitte, et külm oleks, aga niiskust on sellel suvel liiga palju, seega peab vahepeal kütma.
 |
| kupakartul, tomati-küüslaugu-sibula-hapukoore salat ja ma maailma lemmikumad konserveeritud rohelised oliivid! ma sööks korraga purgi rohelisi oliive ära ja jooks marinaadi ka peale. minu gurmee :) |
Nüüd lähen kööki kõrvitsat hakkima, panen ta ööseks vette, siis tuleb kõrvitsasalat ilusam, kõrvitsakuubikud klaasjamad jne...
Homme saate retsepri kõrvitsasalatist!
Kena neljapäeva õhtut!
8. september. 2016.a.
Vana-Rääma
