Margit Petersoni kirjalaegas: september 2024

Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"

esmaspäev, 30. september 2024

Jaansoni rada 559. päev

Jälle päev kirjas! :) No tegelikult läksime me metsa seenele, aga tundub, et Pärnus on selleks aastaks seenehooaeg lõppenud. Jube vara, sest ma olen isegi novembris veel seenel käinud. Peotäie sain, praadisin kana ja juurviljadega. Aga liikuda oli hea, sest päike särab ja ilm on mõnus. Natuke isegi palav hakkas, sest raske on riietuda, kui ilm muutlik on. Kokku tuli täna meie teekonna pikkuseks ainult 6,2 km ja 10 200 sammu, aga vähemalt on sammud täis, 10 000 olen pannud ise endale päeva normiks. Vabatahtlikult. Alla selle on kuidagi naljakas, midagi on puudu. Ja täna smuutitasime üle pika aja. Sügise saabudes tuleb meie menüüsse juurde pokaal smuutit, tassike teed ja mina teen ka veel lisaks puljongit, et ikka vajaliku vedeliku kätte saaks. Kütta veel ei taha, liiga soe on selleks. Mõne päeva eest korra kütsin, just niiskuse pärast ja siiani on mul 25 kraadi sooja elamises, olgugi, et hoian päeval välisust pärani, nagu ikka. Nii mõnusalt pikk ja soe suvi on olnud, et kütteperioodi algus ka lükkub, aga ongi hea, midagigi, mille pealt veidike kokku hoida sellel ahvikiirusel kallineva elu juures. Aga liikuge teie ka ja olge ikka rõõmsad! Mina jätkan nüüd kirjastamisega, mis enne lõunat pooleli jäi. 30. september 2024. Vana-Rääma.

class="separator" style="clear: both;">

HAUAKAEVAJATE LOOD - Herta Laipaik

Olin niivõrd õnnelik, et astusin juhusikult ühe poodi Pärnus, kus on lõpumüük ja raamatuid müüakase lausa 50 senti tükk. Sealt ma mõned raamatud soetasingi, eesotsas ühe oma lemmikkirjaniku Herta Laipaiga "Hauakambri lood." No küll on ühel kirjanikul rikkalik sõnavara ja huvitav süžee ülesehitus! Ei saa raamatut käest ka siis, kui silm juba vägisi kinni vajub. Niivõrd põnevalt kirja pandud jutukesed on need lihtsalt. Aitäh! Ma kohutavalt armastan läbi teaoste käia ajas tagasi, eelmise sajandi alguses, seal umbes 1920-s aastates. Ema on mulle väga palju pajatanud elust tollel ajal, kuigi tema sündis 1935. aastal. Aga mulle kohutavalt meeldivad eakad inimesed, kes armastavad vestelda oma noorusaegadest, see kõik on niivõrd põnev ja paelub mind väga. Kordan ennast, Herta Laipaika oleksin tahtnud tunda, tunnen mingit erilist side või koguni hingesugulust. Mõne kirjaniku loomingut loeks kogu aeg, aga mõne üle kiidetud autori loomingut ma lugeda ei suuda. Igale oma. Minule Laipaik. Herta Laipaiga poolt kirja raamatusse pandud külajuttude ainestik on võetud Helme kihelkonnast, tegevusajaks möödunud sajandi viimane veerand ja meie sajandi algus. Jutte seovad raamatu peategelase Surma-Kusta lühimonoloogid. Surma-Kustaks hüüti Helmes omal ajal kalmistuvaht Gustav Limbergi. Aitäh! 30. september 2024 a. Vana-Rääma

pühapäev, 29. september 2024

Rahvusvahelise muusika-, eakate- ja kohvipäeva tähistamine Audru Kultuurikeskuses

Täna tähistati Pärnumaal Audru Kultuurikeskuses rahvusvahelist muusika-, eakate- ja kohvipäeva, selle raames oli huvilistel võimalus kohtuda Piret Ausiga. Avasõnad lausus abilinnapea Ene Täht. Pireti kohta napsan ürituse lehelt pika iseloomustuse ja kopeerin siia: Külla tuleb muusik, õppejõud, kultuurikorraldaja ja ligipääsetavuse eestkõneleja PIRET AUS. Musitseerime, jutustame, laulame ja loomulikult joome kohvi 😊. Üritus on külastajatele tasuta ja oodatud on kõik huvilised olenemata soost, vanusest ja muusikalisest haridusest! Kes on PIRET AUS? Talle omistati 2013ndal aastal Tartu ülikoolis sotsiaalteaduse magistrikraad kultuurikorralduse erialal. Ta on Viljandi kultuurikolledži rahvamuusika eriala legendaarse I lennu (1994) vilistlane ning ta on üks Viljandi pärimusmuusika festivali asutajatest. Festivali programmijuhina töötas ta seitse aastat ning festivali arengusse panustab tänaselgi päeval. Ta on nõutud karmoškahuviliste õpetaja ja 6nda taseme kutsetunnistusega täiskasvanute koolitaja. Ugala teatris turundusjuhina töötades korraldas ta 2010. aasta kevadel Eesti esimese kirjeldustõlkega etenduse „Kolm meest paadis“ vaegnägijatele. Tema korraldustöö pagasisse mahub hulganisti kontserdireise nii eesti kui ka välisartistidele. Kultuuripärandi aastal (2013) oli ta Viljandi linna programmi koordinaator ning programmijuht Tallinna lauluväljakul toimunud esimesel koguperepeol „Puude taga on inimene“. 2017 ja 2018 aastal juhtis ta Erivajadusega inimeste laulu- ja tantsupeo programmi. Sama pidu oli esimene Eestis, mis tõlgiti täies mahus eesti viipekeelde. Tema juhtida oli aastal 2019 Eesti olulisima kultuurisündmuse, XXVII laulu- ja XX tantsupeo “Minu arm” töörühm, mis tagas ligipääsetavuse puuetega inimestele. Nägemispuudega inimesed said kirjeldustõlke ja taktiilsete tantsujooniste abil osa tantsupeo lavastustest ning kuulmispuudega inimesed viipekeele tõlke ja järelvaatamise subtiitrite toel osa laulupeost. Parandati ka liikumispuudega inimestele ligipääsu tantsu- ja lauluväljakutele. Laulu- ja tantsupidu oli ligipääsetavam kui kunagi varem. 2022 aastal "Kultuurisõber 2021" tunnustusgalal anti esimest korda välja aasta kultuurikorraldaja tiitel ning selle pälvis Piret Aus, ligipääsetavuse eestkõneleja, kirjeldustõlgete tegija, õppejõud ja pärandihoidja. Pärimusmuusikaga on ta tegelenud üle 30ne aasta. Pireti põhipill on akordion, kuid armastus karmoška vastu tärkas temas aastal 2018. Samal aastal sattus ta August Pulsti Õpistus rahvamuusika sissejuhatavale kursusele koolitajaks, tutvustama huvilistele karmoškat. Alates 2020 sügisest on ta karmoškaõpet jaganud üle Eesti. Tänaseks on tema käe all õppinud ligi 100 huvilist ja karmoškakamraade on nii Viljandist, Läänemaalt, Setomaalt, Pärnumaalt, Harjumaalt kui ka Saaremaalt. Koos käiakse ja õpitakse nii alg- kui jätkukursustel. Karmoškakamraadide peamine kohtumispaik on Oisu garaaž Järvamaal. * * * Nagu fotod kõnelevad, läks päev väga korda ja kõik soovijad said ka Pireti pilli järgi tantsida. Oli üks ülipositiivne päev Audrus, aitäh! 29. september 2024. Vana-Rääma

laupäev, 28. september 2024

Jaansoni rada 558. päev

Ja nii need 10,4 km ja 17 000 sammu kepikõnnitud saidki! Rannas on veidike tuuline, aga vaid veidike, ei ole sellist hullu möllu nagu meedia hirmutab. Tavaline tuulisem hirm Pärnu rannas. Ja tuul on isegi soe, ei ole külm ja karge. Mitte midagi erilist, tavaline sügisilm. Jah, tuleb tõdeda, et sügis on kohale jõudnud. Pääsu pole. Mis seal ikka, elame edasi! Täna on ka Estonia huku 30. juubel ja muidugi ei saanud me niisama monumendist mööda minna, rahu Hanka-Hannika ja Hannelyle ja teistele ka. Aeg kaob halastamatult kätte. Just täna, täpselt 30 aasta eest pidi sündima mu noorem poeg, olin kaua üleval ja kuulsin raadiost;" Mayday, mayday," ei saanud pihta mis toimub, öö oli ja ma olin oma suure kõhuga unetu, raadio mängis ...Aga Geio valis sündimiseks hoopis teise päeva, ka hoopis teise kuu. Alles see ju oli ... Süütasin küünla. Olge ikka terved ja positiivsed ja mäle(s)tage teie ka lähedasi! 28. september 2024. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">