Sellel aastal ilmus Papal järjekordne luuleraamat "Jäljed udus," mille omanikuks mina eile sain. Ilmus aasta esimeses pooles, aga me ei olnud kaua kohtunud ning eile Pärnu Bluusipäevadel vahetasime. Aitäh!
Osad lood selles raamatus hakkasid kohe laulma, loomulik ju, osad ongi Papal lauludeks sündinud, laulusõnadeks. Selles raamatus on rohkem ulakaid lugusid, lausa kaootilisi, mis tekitavad vastakaid tundeid. Aga ega luulest ei peagi alati aru saama, mida segasem - seda põnevam!
Minu vaieldamatu lemmik on "Vananemine." Lõpupuänt on päris võimas. Ma pole kunagi mõelnud, et vesi vahtu keedab, aga nüüd tean. No ma pean seda siin jagama. Kohe trükin.
Vananemine
Kirgede isekas valgus
silme ees enam ei sära
leidmata kauguses algust
miski on peidetud ära
loov laiskus sirutab jalgu
öeldes on nii kuidas tuli
nina peal hallikad salgud
petab kui varitsev suli
nagunii ükskõik on lõpuks
tahad sa seda või mitte
jääb ainult väheste sõprus
silmel prill lükatud ette
keegi jääb hoidma ehk soojust
hing et ei lõplikult kahtuks
näidates kuidas päev loojub
vesi kuis jões keedab vahtu
Ma ei saa lugemispausi pidada, raamatuid aiva tuleb! :) Jah, kordan ennast, suudan käed ja silmad eemal hoida teistest lektüüridest, aga luulet pean mina kohe lugeda saama! Ja taas üks raamat mu eriliste raamatute riiulis juures!
Aitäh hingekosutuse eest, Papotška!
Rahva Raamatu lehelt:RAAMAT
JÄLJED UDUS
Tere! Mina olen Alari Janson, kuigi kõik teised kutsuvad mind Papaks ja kui aus olla, siis pole mul selle vastu midagi. Vahetevahel ma mõtlen üle ja siis tulevad mõtlikud luuletused ja laulusõnad, mõnikord aga ei mõtle üldse ja siis tulevad parajalt ajuvabad asjad. Kui te tahate teada, mismoodi mu mõtlemine välja näeb, tehke raamat lahti ja lugege!
Olge tublid!
PS Unustasin ... Pildid tegin ka ise siia sisse.
PS Unustasin ... Pildid tegin ka ise siia sisse.
30. juuli. 2020.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar