Väike juubel, ekole? Täna jõudsime lõpuks kepikõndima. Liiga palju takistusi on viimasel ajal olnud, aga nendest ma pikemalt ei räägi, ei taha rääkida.
Olgugi, et läbisime vaid 4 km, on selles mõttes hea tunne, et sai ennast liigutatud, mitte küll väga aktiivselt, aga ikkagi.
Eks ma ikka olen iseenda katsejänes ja küll ma selle õige rütmi ka tagasi saan. Ma ei heida meelt, iga asi omal ajal.
Täna lisandus mu tasside kollektsiooni lausa 3 uut tassi. Ühe tõi mu hea noorem poeg Geio Inglismaalt. Aitäh! Ning teise ning kolmanda tõi hea Mari-Liis Tšehhist ja Saksamaalt. Aitäh! Tasside kollektsioon üha täieneb ja terve mu elamine on neid täis, aga ükskord tuleb aeg mil ma need taas nähtavale panen, hetkel on vaid uuemad riiulil, teised on kapis, sest need koguvad palju tolmu ning pesta ma neid ei saa, sest tasside all on kleepekad tooja nimega ning asukoha nime ja kuupäevaga ka.
Aitäh head sõbrad, kes te mu päeva päikeseliseks muutsite!
Fotod:
 |
| rada |
 |
| vesiroose, veesiroose... |
 |
| tuulest viidud mina |
 |
| päike |
 |
| rada |
 |
| 2 km läbitud... |
 |
| kes unustas oma rattaluku Jaansoni rajale? (pingile peale Sõudeklubi) |
 |
| poja toodud tass Inglismaalt |
 |
| armsad Emilia, Mari-Liis ja Germo |
 |
| tassid Tšehhist ja Saksamaalt |
18. juuni. 2019.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar