Jaansoni rada 157.päev

  Niikui niuhti taas 4 km kepikõnnitud!
No peale hommikusööki või peale lõunasööki, umbes siis, kui tunnike on möödas, on parem aeg rajale minna, sest ma tarbin süsivesikuid ainult hommikusöögi- ja lõunasöögi ajal, ei hiljem. Nii ma (me) käime siis süsivesikuid maha. Germo ikka ka, sest talle ma eraldi toitu ei valmista, sööb sama mis mina. Tervislikult.

 Täna hommikul tarbisin ma 40 süsivesikut ja lõunasöögiga ligi 60, seega kokku ligi 100 süsivesikut. Lubatud on 100-110. Sestap teen ka alati lõunasöögi kõrvale ühe toeka võileiva (no minu või on avokaado), sest ülejäänud päeva jooksul ma enam saia või leiba ka ei tarbi.
 Tuli hapukapsa isu peale, seda keetes ma sinna suhkrut ei pannud ning pekise sealiha asemel panin veiseliha, mis ei anna ühtegi süsivesikut, nagu ei anna ka kala- ja kanaliha.

 Nii sõimegi täna lõunaks:

riisi
hapukapsast veiselihaga
1 kanaliha pihvi
kikerherneid

leivale panin:

avokaadot
küüslauku
kanalihasinki

smuuti koosnes:

keefirist
kahest maasikast
tsiia seemnetest
linaseemnetest
kookoshelvestest
toortatrajahust
maapähklitest

/väga maitsev tuli/

 Eks ma ise katsetan, arvestan süsivesikuid ja püüan igal päeval uut menüüd koostada. Aga süsivesikute arvestamine on väga tähtis, sest süsivesikud võrdub suhkur.
 Olgugi, et mu veresuhkru tase on täiesti normis, pean ma raviga jätkama, ei tohi mingil juhul käega lüüa, sest see võib elu maksma minna. No ja oma pool tunnikest aktiivset liikumist püüan ma iga päev teha, kuigi soovitav on vähemalt 3 -4 päeva nädalas liikuda vähemalt 30 minutit. Muidu ei toimi need rohud ka, mida diabeetik manustab.

 Täna läks meil tempo väga kiireks, no mõnel päeval on kohe lihtsam astuda, nii juhtuski, et 2 esimest kilomeetrit läbisime 22 minutiga (11 minutit 1 km) ja 2 järgmist kilomeetrit 18 minutiga (9 minutit kilomeeter). No esimesed kilomeetrid lähevad visamalt, sest siis käin (käime) n. ö. jalga lahti. Ja siis tuli rütm ja hoog sees tahaks veel kõndida, kuid ma katsun siiski režiimis olla.
 Muidugi tegelen ka rajal Germo jälgimisega ning kogu aeg küsin kas ta on väsinud jne...võimalik, et liiga palju küsin, aga midagi pole parata, olen siiani hell sellest kõigest. Ise ju tunnen kui väsin või ei jaksa, aga Germo ei kurda kunagi.

 Nüüd peaks kirjatööd tegema hakkama, aga inspiratsioon kükitab ilmselt kellegi teise õla taga, ma katsun temaga taas sinasõbraks saada.

Mõned fotod ka:

rada

sinikaelpardid, jõgi, miniõunapuu, känd...

2 km läbitud...

lõunasöök

Olge terved!


1. juuni. 2019.a.
Vana-Rääma