Vana-Pärnu rannast Valgeranda ja koju...

 Suvi on jälle tagasi tulnud. Täna võtsime ette teekonna Vana-Pärnu randa, tuli ju rannahooaeg enda jaoks avada. Selliste kuumade ilmadega kipuvad vist kõik vette, aga mina kipun vaid merevette.

 Ma ei tea kui soe vesi oli, aga oli. Keegi eemal ütles et 20 ja keegi teiselpool väitis et 21,2. No oli mis oli, meie jaoks oli soe. Mina olen see inimene kes läheb vette ka siis kui veesooja on vaid 17.

 Rahvast oli muidugi murdu, kogu aeg autod voorisid, kui mööda kruusateed kulgesime. Lihaveised aga püsisid ühes kindlas kohas, ei käinud täna inimesi uudistamas.

 Üle poole tunni me vees ei olnud ja siis ma üritasin ka kogu aeg ennast päikese eest peita sest ma põlen ruttu ära. Õnneks on vaid kerge jume peal. Ma ei ole ka see inimene kes ennast päikese käes praeks. Nagunii pruuniks ma ei lähe ja niisama päikese käes küpsetamine pole mulle. Samas hakkab ka vees päike hästi peale. Aga õnneks on kõik kontrolli all, Germo on näost juba pruun.

 Edasi kulgesime Valgeranda, seal me vees ei käinud. Kõik teeääred olid ka autosid täis pargitud. Rahvas nautis pühapäeval. Meie sõitsime Doberani teed pidi Liu suunas, ka kogu see teeäär oli autosid täis. Ja siis tulime tagasi.

 Valgerannas oli tohutult palju golfareid. Ehk olid mingid võistlused või asjad. No ja mõni mees püüdis golfivälkaju juures, madalast veest kalu. Hauge pidavat sealt saama.

 Ja väike kuurikorrastamine ja puude ladumine kulus pärast veel asja juurde. Tuleb ju hakata lähiajal talvepuid ostma. Kuurid on korras ja ootel. Aitäh poolvend Heikile, kes kenasti meil abiks oli. Germot ma veel tööle rakendada ei julge, igaks kümneks juhuks, kuigi ta tervisega on kõik korras.

 Olge terved!

Fotod:

August Sang (27. juuli 1914 Pärnu – 14. oktoober 1969 Tallinn) oli eesti luuletaja ja tõlkija.
Lõpetas 1932. aastal Pärnu poeglaste gümnaasiumi. Sõjaväekohustuse täitmise järel astus Sang 1934. aastal Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda, kus õppis vaheaegadega kuni 1942. aastani.
Järjekindlamalt hakkas Sang luulega tegelema gümnaasiumi lõpuklassis (kuigi esimesed katsetused said teoks juba üheksa-aastaselt). 1933. aastal võttis ta osa luulevõistlusest luuletusega "Improvisatsioon quick-step tempos", mis avaldati Injo varjunime all ajakirjas Kevadik.
Ajakirjas Looming debüteeris August Sang 1934. aastal.
Esikkogu "Üks noormees otsib õnne" ilmus alles 1936. aastal. Samal ajal alustas ta ka publitsistika kirjutamisega: temalt ilmus arvukalt retsensioone ja ülevaateid.
Osales 1930. lõpul "Arbujate" antoloogias.

August Sanga haud Vana-Pärnu kalmistul

1945. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige, kuid dekadentsis süüdistatuna arvati ta sealt välja 1950.aastal. Kirjaniku õigused taastati 1955. aastal.
August Sang on maetud Vana-Pärnu kalmistule.

...

...

...

lammas üleval nurgas...

Germo ja kabiin

loomad rannas

Germo

16.juuni. 2019.a.
Vana-Rääma