Täna oli üllatusterohke päev.
Hakkasime just Germoga hommikust sööma, kui tutav auto parkis akna alla. Sõbranna Anneli tuli "korraks" linna kohvi jooma, kui talle tuli üks kõne, peale mida tegin ma ettepaneku sõita Häädemeestele ja Kablisse. Peale söömist ja kohvitamist me teele asusimegi. Nii-öelda juuri otsima.
Esimese peatuse tegime Häädemeestel, sest meil mõlemal on selle paigaga eriline kontakt. Häädemeestele on maetud nii Anneli isa, vanaema kui ka vanaisa. Ka minu vanavanaema puhkab seal.
Hea võõrustaja Aleksander-Tõnis Joarand oli meile igas mõttes giidiks. Nii sai, tänu just Aleksander-Tõnisele, Anneli vallas oma asjad aetud ja väga palju oma suguvõsa suhtes targemaks. Mina küll ei saanud palju, sest olin 4 aastane, kui mu vanavanaema Ann Kiisk lahkus ja Häädemeestele maeti, kuid tema hauda mul leida ei õnnestunud, aga ma ei kaota lootust, ehk ikka leian kunagi, sest ta oli mulle vägaväga lähedane inimene.
Hea Aleksander-Tõnis oli meile ka giidiks Häädemeeste Õigeusu kalmistul ning mind tabas seal üllatus, sest leidsin üles ühe oma lapsepõlve lemmiktädi -Linda Abrami- haua. Lisaks veel paljude tuttavate hauad. Aga ega asi sellega veel ei piirdnud, sest meie lahke giid juhatas meid ka Häädemeeste Issandamuutmise Õigeusu kirikusse ning lubas seda imekena pühamaja ka pildistada. Sealt soetasime endale ka mõne postkaardi ning brošüüri Eesti Õigeusu kirikutest. Me oleme siiralt tänulikud Aleksander-Tõnis Joarannale, aitäh!
Edasi kulges tee Kabli külla, mis oli lapsepõlves mõnda aega ka minu koduküla. Kes meist ei teks ühte imekena maja Kabli südames? Minule jäi see häärber meelde juba lapsepõlvest, aga alles täna tõstsin ma jala üle selle maja ukseläve. Nii vähe oligi õnneks vaja, et üks lapsepõlveunistus täituks.
Kus me käisime? Jah, õigesti arvasid need kes teavad kohta nimega "Marksoni talumuuseum." Selle lahke perenaine Dora-Alviine Kesper kutsus meid lahkesti aita muusemi külastama ja ka häärberisse, oma sünnikodusse, kus käib hetkel hoone renoveerimine. Nii saime osa ka perenaise orelimängus, palju teadmisi Kabli ajaloost ning nägime maalinguid, mis renoveerimise käigus välja ilmusid ning ka väga huvitavat Hiina käsitöötapeeti, mille ma ka jäädvustasin.
Vanaproua Dora-Alviine Kesper, kes on ka mitu raamatut Kabli ajaloost koostanud on nii vitaalne ja siiras inimene, tekkis tunne nagu tunneks teda kogu elu. Oma 84 eluaasta juures on ta nii elutruu ja tahtejõuline, et lausa lust on selliste särasilmsete inimestega suhelda. Ja kontaktid vahetasime ka, seega kohtume ehk peagi.
Ma ei saa mainimata ka jätta tõika, et Aleksander-Tõnis Joarand tuletas mulle meelde, et ma olen ka Häädemeeste raamatukogus oma raamatuid esitlemas käinud ning ta tundis mind ära, sest oli ka esitlusel.
Lisaks oli vanaproua Dora-Alviine üllatus suur, et tema hoovis seisab PETU autor :) Küll oli palju äratundmisrõõmu.
Teate, kummaline on see, et "Westoffhauseni häärberi saladusi" kirjutades oleks ma justkui selles häärberis viibinud, kuigi täna tõstsin esimest korda elus jala sinna. Kõik need seinamaalingud, mööbel-teadagi antiikne- kõik oli nii oma ja tuttav. Oehh, ma tean, et olen antiikinimene! Sain tohutult palju energiat ja inspiratsiooni. Usun, et lähipäevail hakkan oma poolikuid kirjatükke edasi kirjutama. Aga vaadake pilte, need kõnelevad palju rohkem, kui minu sõnad siin!
No ja Kablist tagasi sõites ei saanud ma ju mitte külastamata jätta oma lapsepõlvekodu Penu külas, üsna Kosmonautike Puhkekeskuse lähistel (sellest kirjutan ka Westoffhauseni häärberi saladustes). Ja mõlemad mu PETUD (PETU ja PETU LÄHEB KOOLI) kõnelevad minu lapsepõlvest just Häädemeeste vallas.
Minu kallis kask (PETUS palju juttu) on ikka väga võimsaks sirgunud, aga kahjuks majad lagunevad iga aastaga, hoov on rohtu kasvanud ja isegi vana kaev (kuhu tahtsime õega laskuda ja patju kloppima minna) on poolenisti täis kasvanud. Aga ümber koduhoovi on endiselt viljapõld, nagu 40 aastat tagasi, kui me pidevalt viljapõllus mängisime. Tegin Annelist põllul ka jäädvustuse, aga vili on praegu veel väike, madal.
Sellised positiivseid päevi võiks rohkem olla, need seljatavad või suudavad panna kasvõi hetkeks unustama mured, läbi milleta elus ei saagi.
Aitäh teile kallid kaasteelised! Suur kummardus. Armastan! Ka sind, mu kallis lapsepõlvesõbranna Anneli!
Ja nüüd pirakas fotogalerii:
 |
| Anneli tegi meist Penu küla viljapõllus selfi ka :) |
 |
| Häädemeeste |
 |
| Salomia (Salme) Murdla rahupaik. Ta oli mulle vanaema eest... |
 |
| ... |
 |
| ... |
 |
| ... |
 |
| laskusin hetkeks palvesse... |
 |
| küünalda altar |
 |
| altar |
 |
| lühter kirikus... |
 |
| kirikus... |
 |
| Häädemeeste Issandamuutmise Õigeusu kirik |
 |
| tuulest viidud mina Häädemeestel |
 |
| Germo nautis ka päeva täiel rinnal, uus ja põnev tuttav tädi Dora ju :) |
 |
| vahepeal peab söögimõnu ka nautima :) |
 |
| imekena aidamuuseum |
 |
| võtab sõnatuks... |
 |
| ... |
 |
| täielik nostalgia... |
 |
| Marksoni talumuuseum |
 |
| nostalgia... |
 |
| sellised nukud olid ka minul lapsepõlves, kingitud Salomia Murdla poolt... |
 |
| Germo ka uudistamas... |
 |
| ... |
 |
| muuseumiaidas, nagu muinasjutumaal... |
 |
| Anneli ja pruoa Dora muuseumiaida ees pingil |
 |
| muuseumiaida uksel |
 |
| Germo võrkkiigub häärberi aias :) |
 |
| häärberi sünniaasta |
 |
| peegel |
 |
| antiikne ahjusuu |
 |
| antiikne ahjusiiber |
 |
| antiikne Hiina käsitöötapeet |
 |
| antiikne Hiina käsitöötapeet |
 |
| Dora kunst |
 |
| Dora kunst |
 |
| Dora kunst |
 |
| mina häärberi verendal |
 |
| Germo ja Dora-memm häärberi verandal |
 |
| vitraazid ja tuulekell häärberi verandal, kõik Dora kätetöö |
 |
| võimas orel ja Dora |
 |
| proua Dora mängib meile orelit |
 |
| võrratult uhks ahi |
 |
| proua Dora koikul |
 |
| antiikne kardinapuu |
 |
| lihtsalt võrratud kunstiteosed proua Dora käte läbi... |
 |
| lihtsalt võrratud kunstiteosed proua Dora käte läbi... |
 |
| proua Dora-Alviine Kesper oma uue raamatuga "Eluhetked" |
 |
| proua Dora maalid |
 |
| õunapuud ja meri |
 |
| keller |
 |
| reeder-kapten J.Marksoni elamu |
 |
| maanteelt... |
 |
| maanteepoolne vaade häärberile... |
 |
| häärber hoovipoolt vaadatuna |
 |
| maja taga on Kabli meri (Liivi laht) |
 |
| avasime ja sulgesime proua Dora koduvärava... |
 |
| kodu... |
 |
| imestav mõmmi :) |
 |
| Köögimaja (ka PETU raamatutes) |
 |
| minu lapsepõlvekask on ka suureks kasvanud... |
 |
| PETU oma lemmikkase juures 40 aastat hiljem... |
 |
| Anneli ja minu kodukoha viljapõld |
 |
| lapsepõlvekodu Penu külas |
 |
| meened kirikust |
 |
| mõmmi lapsepõlvekodust |
12. juuni. 2019.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar