Eile ärkasin kell 4.48. Režiim on sassis. Üleeile kukkusin ju kell 20.30 voodisse ja loomulik, et hommikul sellisel kellaajal uni kadus. Aga sellest ma juba kirjutasin.
Urumarjasid on Eestimaal mitu, aga meie käisime Harjumaa Urumarjal, Kiisa lähistel. Minu jaoks oligi see avastamata maa. Meie Germoga jõudsime esimest korda Egonile ja ta perele külla sest rattaid endal ju all ei ole, aga armas õde võttis meid kaasa ning päevgi kujunes armsaks, nagu pildid kõnelevad. Õepoja tütar on juba 1 aastane, jookseb ringi ja muudkui jutustab. Nagu öeldakse-ei püsi pudeliski paigal. Üks vahva ja armas tegelane on. Jään teda nüüd igatsema. Ka teise peretütre Isabeliga saime juba natuke sõpradeks. Lapsed on ikka nii vahvad! Mul võiks ka juba mõni lapselaps olla.
Täna kopitan kodus, kütsin pliiti ja ahju ning võõrustasin mõnda külalist. Lihtsalt hommikust saati sajab ja ma ei taha eriti rajal märjaks saada, sest põlved on natuke hellad. Aga hubases ja soojas kodus on ka tegemist. Ja pealegi on pingelangus, sest olen muudkui ringi kappanud.
Aga nüüd fotogalerii eilsest ja suured tänud armsad Ingrit ja Egon meid võõrustamast!
 |
| väike maja metsa veerel... |
 |
| Germogi oleks meelsasti batuudil trallinud :) |
 |
| uskumatu, aga olen nendele armsatele nubludele vanatädi :) |
 |
| nublu koos issi ja teise vanatädiga |
 |
| koos vanaemaga... |
 |
| ... |
 |
| siia rajatakse park... |
 |
| emmega... |
 |
| vanatädiga... |
 |
| emmega... |
 |
| ... |
25. august. 2017.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar