foto netiavarustest |
LAUSUMATA SÕNAD
öö lõpetas hommikusse
oma tuhud
oma emotsioonid
oma tuhanded vajadused
nagu sina tookord
kui sa läksid
ja sulgesid ukse
kurakätt
sama aplalt lahkus suvi
jättes soojanälja kustutamata
läks ja paugutas uksi
vajutas pidurit just siis
kui kaks olid üheks saamas
sooja- ja külmahoovus
jättes rahuldamata armuhimu
nende kahe vahel
meil pole suve
meil pole sügist
ega igavesti sünnitusvaludes
vaevlevat talve
meil pole ööd
ega päeva
meil on kustutamata janu
mis ei kao
ka kevadveedega
meil on vastamata küsimused
ajaratta vingerbussid
ja lausumata sõnad
meil on tilluke
päikesekiir pihus
nagu albi suudluse
ablas unistus
3. august. 2017.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar