Kui ma möödunud aastal selle raamatu endale soetasin ja lugema hakkasin, jäi see poolikuks. Algus lihtsalt ei haakunud ja ma kahtlustasin, et ei haakugi, sest antud autori - Märt Lauri- esimene raamat oli minu jaoks väga igav, veniv ja ebasobiv. Aga miski või keski sundis seda raamatut taas haarama ning möödunud öösel sain selle panna öökapilt riiulisse. Oehh, no ausalt, ma ei taha midagi erilist öeldagi, lihtsalt meeletult põnev oli. Kui sa oled ajaloohuviline ning raamatust käivad läbi sellised nimed või nimetused nagu Gulag, Vorkuta, Kolõma, NKVD, KGB jne ... siis sa loed ja loed ja loed. Kusjuures alles käisin Venda Sõelsepa mäletusõhtul, ka tema viibis Kolõmal, aga antud raamat on hoopis teise kirjaniku kirjutatud, aga asjad jooksevad veidi ühte aega minu jaoks. Ja kui aus olla siis nüüd tahaks veel sellest koledast kohast, sellest ajast jne ... lugeda. Ja ma teengi seda, aga enne loen mõne teise raamatu läbi. Mul ei ole erilist usku väga paksudesse raamatutesse, need reeglina lohisevad ja on nagu pastakast välja imetud, nii jäi mul aastate eest ühe suure mehe paks raamat lugemata, mine tea, äkki loen ka selle lõpuni. Aga mis seal ikka, soovitan kõigil ajaloohuvilistel lugeda, ka läbiajaloohuvilistel ja ma seda raamatut ümber jutustama ei hakka, kopeerin vaid Apollo lehelt tutvustuse ja muide, Apollos on seda isegi veel ülisoodsalt müügil, kiirustage! „Mitte põgeneda, mitte alla anda, trotsida saatuse igat külvi: Raudade kreedo...”
„Lahustumine” on romaan sõjast ja armastusest, inimsaatusi muutvatest valikutest, vabadusest ja selle puudumisest.
See on lugu, mis läbi nelja põlvkonna vaatleb Eesti olevikku ja minevikku, ühtekuulumist ja lahkukasvamist.
See on raamat keerulise saatusega Ants Rauast ning tema püüdlustest toime tulla pojaga, keda tabab raske õnnetus; elades eestlasena maailmas, kus ta ei tea, kas temasugustele on kohta ja minevikuga, mida ta on sunnitud vastutahtsi ümber hindama.
„Lahustumine” võitis Eesti Kirjanike Liidu 2015. aasta romaanivõistlusel II koha. Žürii liikme Rein Veidemanni sõnul vastab Lauri tekst enim ettekujutusele eepilisest suurvormis: mitmeosaline mahukas teos jälgib ühe eesti pere nelja põlvkonna meeste saatust ja autorit on huvitanud äärmusolukordade mõju inimpsüühikale. „Alates teose sümboolsest pealkirjast „Lahustumine” ja lõpetades autori läbinägeliku analüüsiga Eesti võimalikust tulevikust – kõik see sekundeerib vääriliselt võidutööle.” 27. oktoober 2023.
