Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"
pühapäev, 5. märts 2023
The Blue Icicle 2023 (2.päev)
Ja läbi nad said, selletalvised bluusipäevad Pärnus, mis kannavad nime The Blue Icilcle. 4. märtsil astusid üles Louie Digman, Jurtom & Alljam, Lavrix Blues Band ja Pearu Pindre Blues Band. Jahtklubi oli rahvast tulvil ja aastast aastasse käivad fännid kohal ka mujalt Eestimaalt, isegi Soomest. Oli mõnus kohtuda Tartu sõprade Irmeni ja Ennuga ehk bluusimuusik Enn Veiga, kelle suupillimängu saime ka kuulda, kuigi Enn sõitis sellel korral kohale lihtsalt bluusipäevadest osa saama, aga ta sõber Vladimir kutsus ta lavale. Põnev punt oli see Raua tänava punt, ise nad ennast nii kutsusid. Ehk siis päevaüllataja oli Jurtom & Alljam Tallinnast, kes pidid koos käima Raua tänava stuudios, mille looja on Mati Vaarmann. Pearu Pindre Blues bandi kuulsin ja nägin mina esmakordselt. Nii tore, et ka noorem generatsioon ikka bluusi viljeleb, järelkasv. Lavrixist ei saa muidugi üle ega ümber, ma juba alguaastatest saati (kui nad Pärnus esinemas käima hakkasid) fännan neid ning võin uhkusega öelda, et mul on ka nende 2 plaati. See oli talvebluusipäevade 13. kord ning juba suvel, juuli lõpus toimuvad Pärnus taas bluusipäevad ning sellel korral lausa juubelihõngulised ehk 15. korda. Korraldaja Üllar Kallauga sai eile vesteldud, ta lubas parimad kokku kutsuda :) Ma olen südamest tänulik, et Üllar võimaldab pärnakatel nendest võrratutest päevadest osa saada ning loodan, et bluusipäevad ei saa iial otsa, sest ilma nendeta ma elu enam ette ei kujutakski. Ausõna. Siirad tänud, hea Üllar! P.S. Mul on aastate lõikes juba terve albumitäis fotosid oma lemmikbluusariga, ka sellel korral sai hulgim jäädvustusi tehtud ja loomulikult kuuluvad need ka siia blogisse :) Aitäh! Traditsioon juba :) 5. märts 2023.a- Vana-Rääma class="separator" style="clear: both;">
laupäev, 4. märts 2023
The Blue Icicle 2023
Täna algasid Pärnu südames, Jahtklubis talvised Bluusipäevad. Üles astsid Andres Roots, Autt of Office ja Jānis Vanadzina Trio+ . Lisaks oli võimalus ka vabalaval üles astuda, mida ka tehti. Seal astusid üles Sulev Kalder ja üks mulle tundmatu naisterahvas, kes laulis hästi. Äkki Aleksandra nimeline. Oli väga nauditav õhtu, tegin fotosid ja filmisin ka. Ja õhtul kella 11 ajal koju jalutades näitas kesklinna silla juures 1 sooja. Mõnus õhtu. Sinuga oli ka armas kohtuda, Irmen! Homseni! 3. märts 2023..a. Vana-Rääma
reede, 3. märts 2023
Uues Nelli Teatajas
Täna ilmunud Nelli Teatajas on raamaturubriigis minu uue raamatu tutvustus ning Hillar Kohv küsitles rahvast valmisteteemal, ka mina vastasin. Head lugemist! 3. märts 2023.a. Vana - Rääma
kolmapäev, 1. märts 2023
Jaansoni rada 303. päev
Kui sind äratab hommikul telefonikõne, mis annab positiivset tagasisidet su uue romaani kohta ning peale kõne astud kaalule ning kaalunumber on langenud kahekohaliseks, milline pole ta olnud üle 25 aasta, no teeb ikka tuju rõõmsaks küll. Loomulikult läksime me kepikõndima ja kõndisime kokku 7,5 km ja 12500 sammu. Viisime ka raamatud postimajja. Igaks juhuks tuletan meelde, et te vaataksite oma pärispostkasti, sest mine tea .. Tegelikult on mul endiselt väga raske kepikõndida kuna parem õlg on nagu ta on, kipun panema kepi omale jalataha ja ... käsi ei lähe piisavalt laiali, liigub küll küünarnukist, aga õlast siiski veel imevähe. Kuid liigutama teda ja ennast pean, seega ... Rannas käisime, sest polnud täpselt 2 kuud sinna saanud. Viimati käisime 1. jaanuaril ja juba 6. jaanuaril murdsin ma ju õla. Nautisime rannas olekut, päike säras ja nautijaid oli teisigi. Tagasi kulgesme Rannapargist, käisime muuli juures ning vaatasime kuidas valla pääsenud jõevesi vohas. Ilus oli. Ja Jahtklubi juurest tulime taas tagasi. Sinna lähen ma varsti taas, sest reedel ja laupäeval on bluusipäevad, mida väga ootan. Bluus on muusikažanr millest ma iial ei väsi. Aga mis seal ikka, kodus me oleme, päike on toa nii soojaks kütnud, et ahju kütma ei pea, 25 sooja on toas ja 4 sooja õues. Mõnus, kevad piilub juba. Olge rõõmsad, terved ja õnnelikud, meie oleme ka! :) 1. märts 2023.a. Vana-Rääma
Ilmunud on märtsikuu Müstiliste number
Selles numbris kirjutan sellest kuidas vanemate inmeste elutarkusi või hoiatusi tasuks uskuda ja järgida. Lisaks on ajakirjas veel palju-palju põnevat. Soeta see endalegi! Ja kui sa tahad mulle mõnda müstilist lugu rääkida siis räägi. Ja kui sa tunned, et sinu lugu sobib ajalehte Nelli Teataja, siis olen avatud ka selle kirjutamisele. Armastan oma hobitööd. Imelist alanud märtsikuud! 1. märts 2023.a. Vana-Rääma
teisipäev, 28. veebruar 2023
APPASSIONTA - Märt Laur
Üle pikkade aastate alustan ma oma raamatublogi arvustust tõdemusega, et üks raamat jäi mul lugemata. Reegina ma loen kõik raamatud lõpuni, aga no, andke andeks, seda ma ei suutnud. Pole mul õigust öelda, et see on halb raamat, sest kirjanikuna ma tean, kui suur töö on raamatu kirjutamine, palju aeganõudev ja raskem töö kui füüsiline. Tean millest räägin sest olen mõlemat tööd teinud. Aga ega need, kes raamatuid ei loe, ei mõista seda ning paljud ei pea raamatu kirjutamist ka tööks. Aga see on suur töö, mida teha valdavad vaid vähesed. Paljud isegi ei loe ning tunnevad selle üle uhkust. Mina olen seda meelt, et raamat laiendab silmaringi ja harib. Mittelugemise üle uhkust tundmine on kentsakas. Lisks on kirjanik Märt Laur saanud suure tööga hakkama ning see raamat on võitnud Tänapäeva romaanivõistlusel (2011) 2. koha. Kindlasti jagub ka sellele raamatule lugejad, lihtsalt minule ei paku see grammigi huvi, kolmel õhtul üritasin, aga kui juba 100 lk sain loetud ja asi minu jaoks tööle ei hakanud ning igav tundus, säästsin ma ennast ning jätsin raamatu lugemise pooleli. Ja väidetavalt ei ole ma ainus lugeja kes nii arvab, sest raamat on ilmunud aastal 2012. ja seda on ühest raamatukogust laenutatud vaid kahel korral, tean kindlatest allikatest. Ümberjutustst ma kirjutama ei hakka, sest kopeerin siia raamatut tutvustava teksti. Aga loodan, et sama autori "Lahustumine" ja "Mürgiallikad" sobivad minule lugemiseks, sest tellisin need just Rahva Raamatust ja tõin Omnivva automaadist koju. Täna õhtl teen lugemisega algust. 28. veebruar 2023.a. Vana-Rääma On 1974. Pietro Salvari, andekas muusikaõpetaja, kelle külm ratsionaalsus võib olla sama hävitav kui tema sisemised vastuolud ja talitsematu saavutusjanu, leiab end väikesest Itaalia mägikülast, kus tema saabumine rebib lahti vanad haavad ning ähvardab pinnale tuua aastakümneid varjatud saladused. Intriigide hämaruses saab Pietro majakaks erakordne mees, kelle võimuses on anda elu suurmeistrite sündimata muusikale, ent kes peab selle eest maksma ränka hinda… Samal ajal käivitab Roomas plahvatanud autopomm üleriigilise otsingu terroristi tabamiseks ning jäljed osutavad tundmatule, kelle üks varjunimesid on Salvari. Viiskümmend aastat enne seda astub aga noor Silvia Manzo Napoli uduses sadamas viimasele laevale, mis viib põgenikke Uude Maailma, aimamata, et teda ootab ees suurim proovilepanek, mille ta eales läbi teeb…
Kohalikus ajalehes
Kõik tuleb kenasti blogisse jäädvustada, üritused, ajalehed, ajakirjad, sündmused jne... see on ikkagi siin mu virtuaalne elulooraamat. Oleme Pärnu Postimehes ja teemaks ikka Pärnumaa noorte poetry slämi ehk prõmmu eelvoor, mille žüriis ma tööd tegemas käisin. Aitäh! 28. veebruar 2023.a. Vana-Rääma
Tellimine:
Postitused (Atom)