reede, 3. mai 2024

Jaansoni rada 486.päev

Ma ei tea kui palju täna Pärnus sooja on, aga on, sest päris palav on. Esimest korda käisin ka rajal pusa väel, mille all polnud isegi t-särki. Tänaseks raja pikkuseks tuli meil 10,8 km ja 17 600 sammu. Hea on tõdeda, et kulus 856,8 kcalorit. Aga me sattusime kohta, kus polnudki enne käinud ning üheltmaalt ei olnud enam edasiteed, tuli tagasi tulla, nagu kunagi lennujaama taga konnates. Tegelikult meil oligi täna plaan lennujaama minna, aga seal käivad mingid teetööd või asjad, otse ristmiku ligidal, nii ei pääsenud me sealt lennujaama, ega ka Sauga mõisa varemete vahele. Nii me teekonda muutsimegi. Üsna Vana-Pärnus, Milecrta lähistel keerasime silla alla, aga see tee juhatas meid võssa, tulime tagasi, läksime üle Sauga jõe silla ning suundusime teisltpoolt silla alla, sealt jõudsime Milectra juurde ning läksime mööda teed edasi, kus ühel majal oli SALME TEE aadress aga tegelikult olime me NURME TEEL, kuid see tee lõppes ka ummikuga, õigupoolest Sauga ralliraja kõrge plankaed tuli ette ning edasi viis meid üksnes jalgrada või rattaga saab ka seal sõita. Motikaga saab ka, ning seda kasutasid ka noored, kes olid tulnud metsavahele õrnusi jagama, aga ... eks ta ole, loodus nõuab oma. Igaljuhul me kulgesime mööda jalgrada edasi, vahepeal nägime (paremat kätt) lagunenud silda, mis viis võssa, seal võis kunagi ka jalgrada asuda. Läbi võsa paistis Kaluriküla, aga tee viis meid Sauga ringraja kanti, õigupoolest Kambi külla, kus oli ka kunagi Kambi bussipeatus ning siit sõitsid mööda Pärnu- Sanga - Lavassaare liinibussid, kui Vana-Pärnust veel vana tee sinna viis. Nüüd on see kõik ringraja kasutses ja me ei saanudki kusagile sealt, mingi uhke Porche hoonetekompeks laiutas ees ning me olime sunnitud tagasi tulema, kuigi lootsime sealt kusagilt Pärnu-Lihula maanteele pääseda. Aga seekord siis nii. Kulgesime metsarada pidi tagasi ja tulime mööda Haapsalu maanteed koju. Selline armas seiklus. Nii põnev oli. Tahangi avastada uusi rada, sest linna on nii risti-põiki läbi kepikõnnitud, pole põnev enam. Ja väsmust pole üldse. Germo oli ka vapper, võttis koti seljast ja juba ta jalutab õues. Liikuge ikka teie ka, see hoiab vormis, tervena ja positiivsena. See näitab kui värviline on tegelikult maailm! Head! 3. mai 2024. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">

neljapäev, 2. mai 2024

Jaansoni rada 485. päev

Ja täna liikusime linnas juba hommikupoolikul. Viisin raamatud postimajja, Eestisse peaks juba homme kohale jõudma, aga Šotimaale vast umbes nädala pärast. Lipsasin Universum Universaalist ka läbi, sest Palo Santo ja viirukid olid otsakorral ning siis suundusime me jälle randa. Täna kepikõndisime 9,4 km ja 15 300 sammu. Armas olid sind kohata, Janely! Ja juttu jätkus kauemaks ... Mudugi oli ka sind armas kohata, armas Malle Shalda ning juttu oleks jätkunud veel kauemaks. Ma vahepeal juba vaatasin, et meil ei tule täna liikumisest midagi välja, nii palju armsad tuttavaid nägime, aga see lisaski positiivsust just juurde ning trenn Tervise juures välijõuksid kulges lausa hooga. Muulil käisime ka, aga ma jätkuvalt ei saa lõppu minna, Germo siiski pelgab, mis näitab, et tal on ikkagi see ohutunne olemas, on tulnud, väidetavalt lapsena ei olnud. Avastasin vahepeal, et ta on minust kaugele taha maha jäänud ja tulin siis ka tagasi. Kivid ei ole hetkel märjad ega libedad, aga võibolla Germo epileptikuna tajub, et tal ei ole hea nende kõndides, sestap ma ei ole koos temaga kunagi lõpus käinud, mistap seda ilmselt kunagi ka ei juhtu. Rand oli juba päevitajaid tulvil, mõni juba sulberdas vees ka, aga ega kõike ei saa jäädvustada. Ütlen ausalt, minu jaoks on veel külm, kuigi termomeeter kesklinna silla juures näitas 19 soojakraadi. Mul oli lisaks t-särgile seljas pusa ja peal veel ka soe kardigan ja mul ei olnud soe. Aga olge mõnusad ja liikuge ka! 2. mai 2024. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">

kolmapäev, 1. mai 2024

Jaansoni rada 484. päev

Niikui niuhti taas rajal käidud ja jälle 10 m kepikõnnitud ja pealegi. Samme tuli 16 200. Liikusime täna mitmes linnaosas. Räämal, Ülejõel ja Vana-Pärnus. Pärnus on ju kõikides linnaosades rand, enamuses mererand aga osades ka jõerand. Iga rada viib peaaegu randa. Ja üleüldse on mul ka iga nurgaraga asuv tänav teada, võin giidiks hakata. Täna liikusime näiteks Kahva, Landi, Mõrra, Merekalda, Emajõe, Saviaugu, Ehitajate tee, Saugamõisa jne tänavatel. Mu käest juba tihti küsitakse kus linnaosas või kas mõni teatud tänav Pärnus asub. Usun, et suudan otsijat aidata, olen isegi rajal juhatanud. Nii mõnus on tunda oma kodulinna. Nii me alustasimegi teekonda kodust, liikusime mööda Vana-Rääma tänavat Piiri tänavale, käisime tiiru Urmase juurest läbi ning sealt liikusime edasi Telliskivi tänavale,sest Piiri tänav lähebki sujuvalt Telliskiviks üle. Tellikivist pöörasime Saviaugu tänavale, sealt Rohelisse, Ehitajate teele, üle Tallinna maantee /Selveri juurest/ lennujaama suunas ja sealt otse edasi Vana-Pärnusse, Vana-Pärnust Audru suunas ja keerasime Kahva teelt alla jne... Ühesõnaga põnev oli ja Merekalda pargis, kus asub kirjanik August Sanga mälestusmärk, tegime esimese ja ainukese peatuse, sest kiikumise isu tuli peale. Muidu me juba aastaid enam raja äärtes istumispause ei tee, no ei väsi ära. Aga veepudel ja proteiinibatoon on ikka kotis. Vett peab tarbima. Koju tulles tegin üle mitme päeva tule pliidi alla, hakkasin süüa tegema. Õnneks oli meie Rimisse ka spargelit tulnud, nämma. Nüüd blogin ära ja ongi päev õhtus. Kolmapäeva õhtud on mu lemmikud. Ilusat kevadpüha! 1. mai 2024. Vana-Rääma