laupäev, 9. juuli 2022

Rääma Rahva Oma Päev ehk RROP 2022

Täna leidis aset traditsiooniline Rääma Rahva Oma Päev, mis toimus juba 6. korda ja mina osalesin sellel 4. korda. See on põnev päev, sest Rääma (ja osad ka Ülejõe) linnaosa rahvas avab oma kodud ja hoovid ning pakub head ja paremat. Nii olen minagi sellel päeval tunde oma koduukse ees koos oma raamatute ja poolvääriskivist ehetega. Nii kujuneski, et lisaks raamatute müügile tegin täna 2 käeketti parajaks ja 2 valmis. Otse soovija silme all. Üleüldse kujunes päev niivõrd põnevaks, nagu olid kunagi ajalootunnid Hillar Palametsaga. No tõesti. Nii mitu inimest, kes olid kunagi siin majas elanud ja ka neid, kellel olid sugulased ja sõbrad siin majas elanud, külastasid meid ja nii need ajalootunnid alguse saidki. Oehh! Küll on põnev! Hakka või märkmeid tegema ja kirja panema! No praegu elab ka siin 2 loomeinimest, mina ja kunstnik Aleksei Jastrebov, kes võiks ka kunagi Rääma Rahva Oma Päevaga liituda, sest ta on väga-väga andekas. Tõsiselt. Aitäh teile väga paljudele inimestele, kes te täna mu raamatuid endale soetasite! Ma sellist müüki ei osanud oodatagi, sest reeglina ostetakse rohkem romaane, aga neid pole mul juba 4 aastat ilmunud, kuid pean 2 ruttu valmis tegema, need on lõpetamisel. Lisaks polnud mulle rahvale ühtegi lasteraamatut pakkuda, mille järele oli ka külastajail suur soov. Ma siiralt tänan, tunnen ennast kirjanikuna, kelle loome läheb rahvale korda! Ja tänud ka tagasiside eest, see läks tõsiselt hinge. 3 mu raamatutest said päris otsa, 1 neist romaan ÜKSINDA MAAILMAS ja 2 luuleraamatut. Kõige rohkem osteti mu menuromaani "Westoffhauseni häärberi saladus," mis on ka poodidest läbi müüdud ja ma tõesti pakun põnevust. Ka päris mitmed "Segeverelised" leidsid endale uue kodu ning päris palju osteti ka luuleraamatuid. Ma tõesti väga südamest tänan, nüüd on mul talvepuud pmst olemas! Üks jäädvustus on ka naabrinaisest Maarjast ja mulgitüdruk Annest, kes kohe minu laua kõrval esmakordselt nn kodukohvikut tegid. Nooruse maja tegi ka nendest foto, aga galeriis näha ei ole, ju arvavad, et tegu oli külastajatega jne ...Ideid neil sündis ja järgmisel aastal on ehk kodukohvikus rohkem kaupa, aga Maarja tehtud kiluvõileivad ja Anne küpsetatud (erinevad) lihapirukad läksid hästi kaubaks. Muide, Anne sõitis värskete pirukatega kohale lausa Abja-Paluojast. Pole keelatud sellest päevast osa võtta ka mujalt inimestel, astuge kampa, seltsis segasem. Mõnusat suve jätku! 9. juuli 2022.a. Vana-Rääma. P.S. Foti endast laenasin Noorusemaja galeriist.

reede, 8. juuli 2022

Pärnu - Lindi - Pootsi - Pärnu ....

Täna oli meil selline ootamatu väljasõit. Tiina hakkas päälinna kandist Pärnu suunas liikuma tipptunnil, mis on paras katsumus. Riik võiks viimaks selle Tallinn - Pärnu maanteega midagi ette võtta ja no reedeti ja tipptundidel on nagunii liiklus ülitihe. Aga kohale ta jõudis ning meie turnee võis alata. Algatuseks sõitsime Lindile, kus Anneli kohvikut peab, lõunatama, siis kolasime mööda maja veidi ning edasine tee kulges Pootsi kirikusse ja tänu Annelile, kes kirikupapile helsitas (kes on ta klassivend) avati meie jaoks spetsiaalselt selle vana ja põneva kiriku uksed. Kirikuõpetaja Paalberg rääkis meile kiriku ajaloost ja näitas milliste alatrite ees kes palvetama peaks ja pajatas ka alles jäänud inventaaridest ja pisut ka ikoonide ajaloost. Mina nägin kiriku seinal inglit ja muidugi jäädvustasin selle. Panin küünlad endale ja Germole, palusin patud andeks, ostsin ühe ikooni ja endale ning Germole ristiga kaelaketi ning juttu jätkus kauemaks. Nii armas oli kiriku juurde jõudes näha kuidas avatud uks ja vihmapiisad meid tervitasid. Ja loomulikult suundus meie edasine teekond Vallyle külla, sest tema kodu asub Pootsi kirikust vaid 3 km kaugusel. Lõpuks ometi jõudsime ühe mu lemmikkunstnikule külla, meid tervitasid ka koduloomad ja linnud. Aitäh, kallis Vally selle armsa vastuvõtu eest! Ja loomulikult kõige suuremad tänud võlgnen armsale Tiinale, kes hetkel sõidab teise Eestimaa otsa, aga oli meiega koos 7 pikka tundi. Uute kohtumisteni! 8. juuli. 2022.a. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">

neljapäev, 7. juuli 2022

Jaansoni rada 268.päev

Jah, täna käisime rajal kepikõndmias. Kuumusega ennast piinama ei läinud ja see nädal on olnud suhteliselt töine ning laupäev tõotab tulla ka põnev päev, seega oli paras aeg ennast just täna liigutada ja oma 4 km kepikõndimas käia. Ausalt öeldes hakkas ka täna rajal jube palav ning vahepeal käisime ka tiiru Ave juures, sest Germo muudkui kordas siin, et pole ammu Ave juures käinud ja no mina tahtsin hirmsasti inglit (jne..) näha ju. Ave kodu jääb meile suht teepeale, ehk mulle meeldib kõndida erinevaid radu, nii me sealt kodu poole tulles mööda Mäe tänavat kulgesimegi. Nii ilus õhtu on. Minge ka teie nautima, kui veel käinud ei ole. Mina olen laetud :) Jajah, ma käin rajal ennast laadimas, mitte väsitamas. Alati saan uut ja puhast energiat juurde, ei istu päevast-päeva kodus ja ei ela teiste elu, liigun erinevad radu pidi, erinevatel üritstel ja sündmustel. Muidugi koos Germoga, sest kodus istumine teeb õelaks. Ennegi nähtud neid õeluseusse, kes teiste elu elada armastavad. Meie elame oma elu ja oleme õnnelikud. Olge teie ka! 7. juuli. 2022. Vana-Rääma

teisipäev, 5. juuli 2022

PEEGLIS JA PEEGELDADES - Kattri Reinula

Eile õhtul sain öökapilt riiulisse Kattri Reinula luuleraamatu "Peeglis ja peegeldades." Selle raamatu kinkis mulle autor, aitäh! Kahjuks ei lähe see mu eriliste raamatute riiulisse, kuna puuduvad pühendus või autogramm. Aga äkki õnnestub mul kunagi need autorilt saada, siis saab muuta. Kahjuks ei võimalda blogi ka (juba ammu) luuletusi siia lisada, jäävad pika reana, seega ma ei saa trükkida siia luuletust, mis minu jaoks on selles raamatus kõige tugevam, kompaktsem. Aga ma saan nimetada pealkirja ja see on "HETKES," LK 60-61. Selles luuletuses on olemas nii kujundid kui kompa, terviklikkus, mis teeb ühest luuletusest luuletuse. Luuletus ei ole kindlasti pikka sõnade rida, ohtratest salmidest koosnev lugu, millel puudub kompaktsus. Luuletus on miniromaan, kus peavad olems olema algus, sisu ja lõpp. Niisama ridu ritta ladudes ei sünni luuletus, kui temas puuduvad luulele omased kujundd jne... Nagu sonettides on olemas nii emas- kui isasriim, muidu pole tegu sonetiga. Ning selle vastu eksivad väga paljud noorautorid. Miks ma sellest kirjutan? Sest selles raamatus on valdavalt lõpetamata read, kuid sekka ka pärleid ehk pärisluuletusi. Kindlasti vajab ka luuleraamat toimetaja kätt, sest (tean omaskäest) autor ei näe oma vigu. Seda raamatut oli päris raske lugeda kirjaformaadi pärast. Pool justkui läks kaduma. Soovitan hoolega formaati ja kuju valida. Raamat sisaldab veel luuletusi, mis on haaravad, aga kuna salme on liiga palju ja osad neist on nõrgad, jääb luuletus lohisema, väsitab. Kuigi autor oskab kujundeid luua ja nendest tekib suisa üleküllus, soovitan uurida luuletuse olemust terviklikuna. Aga loomulikult olen ma tänulik selle raamatu eest, sest iga raamat on erakordne, nagu ka iga autor. Ei saa öelda iial, et ära kirjuta enam, sest meil kõigil on arenemisruumi. Lihtsalt mina alati ütlen oma ausa arvamuse välja, sestap saadavad tihti ka võõrad noorautorid mulle raamatuid lugemiseks ja arvustamiseks. Läbi aastate olen teinud seda päris palju. Aitäh usalduse eest! 5. juuli. 2022.a. Vana-Rääma