teisipäev, 2. juuli 2019

Pärnu Hansapäevad 2019



 Alustasin selle blogipostituse kirjutamist eelmisel kuul, ehk siis 28. juunil, aga jäi poolikuks ja lõpetan nüüd, täna, 2. juulil. Mul on lihtsalt hetkel selline periood, et puhkan nii lugemisest kui ka kirjutamisest. Lõpuks ometi. Suvi ju. Ja ega ma eriti netiavarustes ka oma aega ei kipu raiskama. Olen iseendale suisa 4 raamatublogi postitust võlgu, aga ju ma need ka ära blogin.

  Täna, 28. juunil algasid taas Pärnus traditsioonilised Hansapäevad, mida nimetame ka keskaja ja pärandikultuuri festivaliks.

 Pärnu Hansapäevad 2019 toimuvad endiselt kesklinna piirkonnas, (Vallikäärus ja Munamäel) kus tavaliselt ning reedel (täna) kella 12.00-20.00- ni. Laupäeval kella 10.00-20.00 ja lõppevad pühapäeval kell 15.00.

 Järgmise aasta Hansapäevad toimuvad 2.-4. juulil. 2020.a.

 Käisime ka Germo ja Evega täna nendest osa saamas. Ja leidsime ka endale midagi meelepärast. Tõsi küll, iga aastaga läheb kaup kallimaks. Mina unustasin veepudeli maha ja pisikese veepudeli pärast tuleb suisa 2 eurot välja käia. Ja ega me peale vee muud ei ostnud ka. Germole otsin ühe kukekommi, no üks minu lapsepõlvelemmikuid, kuid mekkisn ise ka ja maitse polnud kaugeltki enam see. Aga Germole meeldis. Endale soetasin nõia, jah, pärisnõia, aga mitte elusa :) Muud huvipakkuvat ma eriti ei leidnud.

 Eks keskaja traditsioonid pakuvad kõige rohkem huvi, nagu ka blogipostituse peafotolt näha. Selles taluhoovis pakuti meile ka tammetõru küpsist, no ei oskagi öelda mis maitsega oli, oli nagu oli, aga peremees oli lahke pakkuja. Just selles kohas sai ka kõige rohkem fotojäädvustusi tehtud. Püstkojad, hobusevanker, regi, pada, kohviveski jt...tegid silmale ja südamele pai. Nagu ka loomad, keda on sellel aastal justkui vähem.

 Ühed ägedamad tegelased olid kohale tulnud Valgevenest, Keskaja Teater VIR. Nende tegelaste etendust nautis rahvas väga. Meenus endalegi kuidas lapsena sai mööda Oidremaa poemäge karkudega ringi kalpsatud. Aga etendus oli muljetavaldav.

 Venemaalt, Moskvast oli kohale tulnud neljaliikmeline bänd Idisi. Selle esinemist sai ka Veelavalt nauditud.
Kava juhatas sisse mu kunagine koolivend Ants Välimäe. (Ats)

 Jäädvustan siia blogisse ka mõningad kenad fotod teisipäevasest Tallinnast tulekust, eks ikka moonidest, mis Kernu teeääres silmale ilu pakuvad. Et oleks kenasti blogis ka olemas. Avekesele ka suured tänud!

 Ja tuttuued amplililled tuleb ka siia jäädvustada.

 Tulge Pärnusse Hansapäevadele!

Fotod:
...
rong
Eve
Germo põhupakil, vanker
album

püstkoda
pada
talumees oma toodetega
regi
vot selline Tahmanägu nautis ka Hansapäevi :)
ülivinge VIR
Germo ja Merle
vaade Vallikäärust Hansalinnale
Germo ja kukekomm
Idisi Moskvast
Ats juhatab vägesid
lendurid üheskoos :)
saage tuttavaks, meie uus pereliige - HansaNõid :)
mina täna
Germo, mina ja moonid
mina ja moonid
moonid
Ave ja moonid
Germo ja moonid
mina ja moonid
valge lobeelia
Sinilobeelia
meie koduhaldjad :)

28. juuni. 2019.a.
Vana-Rääma

pühapäev, 23. juuni 2019

Meeleolukat jaani!



 Meeleolukat jaani, armsa sõbrad!
Meie käisime kahel jaanikul, aga ühele jäime, Are (22. juuni. 2019. Tantsuks mängis Rein Kontson) jaanitulele. Nüüd on kopsud maaõhku täis ja tuju hea. Aga alles homme läheb šašlõkitamiseks.

 Oli rõõm teid kohata Maile, Thea, Malle ja Anneli!

 Nautige suve kõige valget aega, nii kaua kui seda veel on!

Fotod:
lõin ennast jaanikuks lille, oma meik ja oma sirgendamine loomulikult
armas Anneli :)
Are jaanituli
mede gäng :)
naabrikesekesed :)
oli armas, Maile :)

23. juuni. 2019
Vana-Rääma

reede, 21. juuni 2019

Aitäh suvealguse üllatuse eest, kallis Erika!


  Hommikukohvi õues juues sain üliarmsa üllatuse osaliseks. Aitäh, kallis Erika imelise suvealguse üllatuse eest!

  Meil kõigil oli võimalus kaasa elada Erika Salumäe paarikuisele retkele Camino de Santiagosse. Mina tõeliselt nautisin seda retke, sest sain facebooki vahendusel sellest osa. Rõõm on tõdeda, et kallil Erikal läheb hästi ja ta on endiselt vormis. See Camino de Santiago logo on nagu Päike, ma kujutan ette kuidas retkel seda märki kohates tuju üha rõõmsamaks läks. Ja nüüd on ka minul mitu sellist Päikest kodus ning uus külmkapimagnet ka kogus juures. Olen üliõnnelik.

 Erika kodulinnast Deniast on nüüd ka minul postkaardi näol armas ülevaade ja ka Santiagost-Päikeselinnast. Kui ma ükskord Hispaaniasse jõuan, võtan just selle märkmiku ja selle pastaka kaasa, et sealseid muljeid kirja panna. Ükskord see juhtub!

 Imelist suve algust ka teile, armsad sõbrad!
Aitäh, kallis Erika! Germo on ka väga õnnelik  :)
ehtne Päike otse Camino de Santiagost. külmkapimagnet.



21. juuni. 2019.a.
Vana-Rääma

teisipäev, 18. juuni 2019

Jaansoni rada 160.päev


 Väike juubel, ekole? Täna jõudsime lõpuks kepikõndima. Liiga palju takistusi on viimasel ajal olnud, aga nendest ma pikemalt ei räägi, ei taha rääkida.

 Olgugi, et läbisime vaid 4 km, on selles mõttes hea tunne, et sai ennast liigutatud, mitte küll väga aktiivselt, aga ikkagi.

 Eks ma ikka olen iseenda katsejänes ja küll ma selle õige rütmi ka tagasi saan. Ma ei heida meelt, iga asi omal ajal.

 Täna lisandus mu tasside kollektsiooni lausa 3 uut tassi. Ühe tõi mu hea noorem poeg Geio Inglismaalt. Aitäh! Ning teise ning kolmanda tõi hea Mari-Liis Tšehhist ja Saksamaalt. Aitäh! Tasside kollektsioon üha täieneb ja terve mu elamine on neid täis, aga ükskord tuleb aeg mil ma need taas nähtavale panen, hetkel on vaid uuemad riiulil, teised on kapis, sest need koguvad palju tolmu ning pesta ma neid ei saa, sest tasside all on kleepekad tooja nimega ning asukoha nime ja kuupäevaga ka.

 Aitäh head sõbrad, kes te mu päeva päikeseliseks muutsite!

Fotod:
rada
vesiroose, veesiroose...
tuulest viidud mina
päike
rada
2 km läbitud...
kes unustas oma rattaluku Jaansoni rajale? (pingile peale Sõudeklubi)
poja toodud tass Inglismaalt
armsad Emilia, Mari-Liis ja Germo
tassid Tšehhist ja Saksamaalt


18. juuni. 2019.a.
Vana-Rääma

pühapäev, 16. juuni 2019

Vana-Pärnu rannast Valgeranda ja koju...


 Suvi on jälle tagasi tulnud. Täna võtsime ette teekonna Vana-Pärnu randa, tuli ju rannahooaeg enda jaoks avada. Selliste kuumade ilmadega kipuvad vist kõik vette, aga mina kipun vaid merevette.

 Ma ei tea kui soe vesi oli, aga oli. Keegi eemal ütles et 20 ja keegi teiselpool väitis et 21,2. No oli mis oli, meie jaoks oli soe. Mina olen see inimene kes läheb vette ka siis kui veesooja on vaid 17.

 Rahvast oli muidugi murdu, kogu aeg autod voorisid, kui mööda kruusateed kulgesime. Lihaveised aga püsisid ühes kindlas kohas, ei käinud täna inimesi uudistamas.

 Üle poole tunni me vees ei olnud ja siis ma üritasin ka kogu aeg ennast päikese eest peita sest ma põlen ruttu ära. Õnneks on vaid kerge jume peal. Ma ei ole ka see inimene kes ennast päikese käes praeks. Nagunii pruuniks ma ei lähe ja niisama päikese käes küpsetamine pole mulle. Samas hakkab ka vees päike hästi peale. Aga õnneks on kõik kontrolli all, Germo on näost juba pruun.

 Edasi kulgesime Valgeranda, seal me vees ei käinud. Kõik teeääred olid ka autosid täis pargitud. Rahvas nautis pühapäeval. Meie sõitsime Doberani teed pidi Liu suunas, ka kogu see teeäär oli autosid täis. Ja siis tulime tagasi.

 Valgerannas oli tohutult palju golfareid. Ehk olid mingid võistlused või asjad. No ja mõni mees püüdis golfivälkaju juures, madalast veest kalu. Hauge pidavat sealt saama.

 Ja väike kuurikorrastamine ja puude ladumine kulus pärast veel asja juurde. Tuleb ju hakata lähiajal talvepuid ostma. Kuurid on korras ja ootel. Aitäh poolvend Heikile, kes kenasti meil abiks oli. Germot ma veel tööle rakendada ei julge, igaks kümneks juhuks, kuigi ta tervisega on kõik korras.

 Olge terved!

Fotod:
August Sang (27. juuli 1914 Pärnu14. oktoober 1969 Tallinn) oli eesti luuletaja ja tõlkija.
Lõpetas 1932. aastal Pärnu poeglaste gümnaasiumi. Sõjaväekohustuse täitmise järel astus Sang 1934. aastal Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda, kus õppis vaheaegadega kuni 1942. aastani.
Järjekindlamalt hakkas Sang luulega tegelema gümnaasiumi lõpuklassis (kuigi esimesed katsetused said teoks juba üheksa-aastaselt). 1933. aastal võttis ta osa luulevõistlusest luuletusega "Improvisatsioon quick-step tempos", mis avaldati Injo varjunime all ajakirjas Kevadik.
Ajakirjas Looming debüteeris August Sang 1934. aastal.
Esikkogu "Üks noormees otsib õnne" ilmus alles 1936. aastal. Samal ajal alustas ta ka publitsistika kirjutamisega: temalt ilmus arvukalt retsensioone ja ülevaateid.
Osales 1930. lõpul "Arbujate" antoloogias.
August Sanga haud Vana-Pärnu kalmistul
1945. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige, kuid dekadentsis süüdistatuna arvati ta sealt välja 1950.aastal. Kirjaniku õigused taastati 1955. aastal.
August Sang on maetud Vana-Pärnu kalmistule.
...
...
...
lammas üleval nurgas...
Germo ja kabiin
loomad rannas
Germo

16.juuni. 2019.a.
Vana-Rääma