laupäev, 21. juuli 2018

Diana pidu!

Armsa Diana Klasi 51. sünnipäev
  Armas Diana, suured ja siirad tänud selle imelise peo eest! Osad fotod jätan arvutisse, aga osad lisan blogisse, nagu sai lubatud. Emotsioonid on laes ja und ei ole. Pikalt ei blogi. Aitäh, aitäh, aitäh!

 Ajakirjanikel paluks mitte neid fotosid luba küsimata siit võtta! Aitäh!

 Galerii:
Enel kalli sõbraga :)
ma pole tahtnudki kunagi normaalne olla ... ;)
me 3...
taaskohtumise rõõm :)
koos hea sõbra Marcoga
taaskohtumine naerupalliga :)
mõnusad seltskonnakaaslased
laulame...
laulame kallile sünnipäevalapsele ...
...
...
selline põnev ürp siis...
niiiii armsakesed
peo kõige noorem külaline, pisike nunnu Ragnar emmega
vallatu ja armas Aryan
üliarmas Adrika
armas Airi
pisike armas printsess Adrika :)
ateljees...
ateljees...
Tauno Kangro kunst...
modell...
modell...
üks meesmodell ka ...
moedemonstratsiooni modellid :)
loomulikult paljajalu mööda Tallinna :)
Viru- Endlid :P
Marco ja Anneli Viru ees :)
 Lisan siia ka Õhtulehe artikli, mida saate lugeda ja vaadata SIIT!
20.-21. juuli. 2018.a.
Vana-Rääma

kolmapäev, 18. juuli 2018

5 ruumi puid + kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas käis külas

Heli Künnapas ja Erika Salumäe TRIINU
 See ei ole enam ammu saladus, et mu kallis Ema elab meie majas. Ja loomulikult aitan ma Ema puid laduda. Nii jõudiski 5 ruumi puid kohale ja ma tegelesin pmst kogu päeva nende kuuri ja riita ladumisega, sest tohutult palav oli, siin näitas lausa 33 sooja, tuli puhkepause rohkem pidada, et maha jahtuda, sest otsene päike, mis otse lagipähe paistab, on ohtlik. Aga hakkama sain ja olen täitsa elus ka. Vähemalt praegu ei anna tervis tunda. Ema talvepuu on nüüd kuuris ja minul ka süda rahul.

 Armas Heli Künnapas käis täna uudiseid toomas ja Erika Salumäe lasteraamatu TRIINU illustratsioone kirjastusse viimas. Nagu näete, on Heli armsalt ümmargune (sain ära mainida, et vähemalt minul on praegu väiksem kõht) ja nende armas pere suureneb juba vähem kui kuu aja pärast. Seda on niiiii armas teada. Heli näeb superhea välja. Sain titale pai ka teha. Aga see pole veel kõik.

 Täna sõitsid mu romaanitriloogia ELU PÄRAST ELU 2. "Maris kolib Portosse" raamatukauplustesse ning minuni jõuavad need alles esmaspäeval, kuna reedel sõidan Tallinna sünnipäevale. Seega esmaspäeval ootan teid kõiki külla, ning järgmisel nädalal hakkan raamatuid neile postitama kes eelmüügist Marise ostsid. Vaid homme saab veel eelmüügist osta, ehk siis 12 euroga, aga juba need kes  reedel tellivad, maksavad ka postikulu ise, ehk siis 14 eurot. Kiirustage!

 Üks megagigamõnus päev on õhtusse jõudnud. Lähen mässin ennast kastanitinktuuriga sisse ja poen teki alla raamatut lugema. Ennetan igasuguseid tagasilööke ja oma tehtud tinktuur on alati kõige tõhusam.

 Olge armastatud!

Fotod:
5 ruumi puid ootamas...
ja naabrimehest kunstnik Aleksei Jastrebov tuli vestlema...
peaaegu 5 riita ladusin
päeva lõpetuseks tõi kalla kirsse, ämm korjas


18. juuli. 2018.a.
Vana-Rääma

teisipäev, 17. juuli 2018

Jaansoni rada 116. päev


 Rajal sünnivad uued tutvused ja põnevad pakkumised. Nii juhtus meil täna. Algatuseks mainin ära, et läbisime 7 km. Ühel hetkel sõitis jalgrattal meist mööda üks meesterahvas, kes varsti peatus ja teatas, et me ei kepikõnni õigesti. Olgu öeldud, et see hetk võtsime just vabalt ja ei astunud õiges rütmis vaid lonkisime niisama. Jah, ma tean, et Maarja ei ole siiani õiget rütmi kätte saanud, ka Germol oli algul sellega tegu, aga nüüd kulgeb kenasti. Aga tore kui selline asi tähelepanu tekitab ja uusi ja põnevaid tutvusi loob. Nii tuligi mulle vastu ööd pakkumine minna TAIJI trenni. Kas ma lähen? Ausalt öeldes pean asja kaaluma, aga põnev väljakutse on see igatahes.

 Tuli välja et kutsuja teab mind ja ta naine on mu kauaaegne tuttav, aga nimesid mainimata, tundis ta mind ära ja oli mu eluga üsna kursis. Nii kõnelesime ka pisut vaimsetest teooriatest jmm...Kui tegime pingil puhkepausi, nagu ikka, kuigi täna oli rajal palju kergem, ka õhk oli talutavama kui eile. Juttu oleks selle taiji mehega jätkunud kauemaks kui kauaks, aga siis sõitsid juhtumisi jalgrattal mööda kaks kena hispaanlasest jalgratturit, kes küsisid öömaja, kõneledes nii inglise kui vene keeles. Nii me suhtlemisega peaaegu hakkama saimegi. Ja kui ma ausalt ütlen, ka mina oleks öömaja pakkunud, kui mul oleks selleks võimalust olnud, aga väga sooja tunde jättis taiji mees, kes otses mõttes pakkusiki ränduritele öömaja ning sealt meie teed lahku läksidki, 2 km enne koju jõudmist, taiji mees ütles "peatse kohtumiseni!"...mine tea, mine tea, sest iga inimene, asi ja situatsioon jõuab meieni alati õigel ajal (?) või siis mitte? No igatahes põnev oli täna rajal. Super!

 Enesetunne on ülihea!

Galerii:
mede gäng :)
promenaadil...
uued puud...
1 km läbitud...
2 km läbitud...
teekond...
3 km läbitud...
reklaami ikka kah!
Germo finišis


17. juuli. 2018.a.
Vana-Rääma

esmaspäev, 16. juuli 2018

Jaansoni rada 115. päev


  Nonii, järgmine päev kirjas!
Täna oli natuke raskem kepikõndida, mitte, et liigesed või tervis üldse oleks tunda andnud, vaid õhk oli väga raske, aga ära tegime selle 6 km. Muidugi natuke aeglasemas tempos ja puhatud sai ka mitu korda, kuid sellel polegi tähtsust, tähtis on liikumine. Ja vett kulub hulgimas koguses. Vahepeal tilkus higi lausa silma, tohutult ajas higistama, aga see on ju hea.

 Eile panin foto kus oli näha, et see meeletu paduvihm ja rahe oli uut raja äärt rappinud, aga tänaseks oli kõik korda tehtud. Vahva.

 Ahjaa, Maarja oli ka täna meiega üle pika aja kepikõndimas. Ja üleüldse oli sportijaid palju ning ma usun, et paljud ootavad õhtujahedust et minna, päeval on lausa võimatu, kuigi täna oli Pärnus isegi tuult veidi.

 Aga muidu oleme ikka mõnusad, olge teie ka.

Galerii:
vol 2
Maarja ja Germo
mina ja jõgi...
tegime Germo ja promenaadiga selfi :)
1 km läbitud...
parandatud...
2 km läbitud...
3 km läbitud...
tondiloss keset jõge :)
meiepoolne jõepromenaad õhtutuledes...


16. juuli. 2018.a.
Vana-Rääma

pühapäev, 15. juuli 2018

Jaansoni rada 114. päev


  Jajahh, jõudsin veel enne ööd silmad pähe joonistada ja rajale minna. Tänane päev on minu jaoks eriliselt armas ja pikk olnud, ootasin õhtut, et rajale minna. Ja loomulikult kepikõndisime taas koos Germoga.

 Õhtuks oli õhk juba teisem, peale päikese loojumist lausa talutav, nii läbisime 6 km. Oleks ehk isegi pikema maa ette võtnud, aga ma olen sääskede poolt nüüd nii ära puretud, et,et...pisikesed ja valusad, va sindrinahad! Ja mul on õrn nahk, päike põletab hoobiga ära ning sääsekuplad kratsin kärna. Kahjuks. Aga elan üle. Enesetunne on ju ülihea ja tänaseks pole mul enam ka jalad krampi kiskunud ning astuda on kerge, kuigi eile kaal näitas et pool kilo on tagasi tulnud, kuid eks päeva jooksul juba ise kaal kõigub, ma ei muretse. Ei muretse ka sellepärast et enam ei lange kaal nii kergelt, mul on enesetunne tähtsam ja tuhisen ikka edasi.

 Armas Reena oli ka rajal, sellel korral rattaga. Reena on ka suur eeskuju paljudele. Pikemalt ma ei peatu, kes teab-see teab.

 Mei oleme rõõmsad ja lähme teed jooma, hilisõhtusse lükkus see toiming aga ju pidi nii olema, minema. Olge teie ka mõnusad!

 Galerii:
täna olin edev(am)
minek...
ma lähen ka peagi sellele valgele laevale ;)
uus rada juba laguneb...:(
imearmas Reena
2 km läbitud...
3 km läbitud...
päeval jõudsin isegi kahele kallile juuksurit mängida...
jäime hämaruse kätte, nii mõnus, nii mõnus...


15. juuli. 2018.a.
Vana-Rääma