Jaansoni rada 66. ja 67.päev jne...

pilt eilsest rajal käimisest...

 Täna ärkasin kell 7.12 ja juba 7.35 olin rajal. Hommikuti on kõige mõnusam rajal käia, linn alles ärkab ja õhk on parem. Kuigi sellisel kellaajal keeb Uku kõrtsu ees elu ning bussidel ja autodel on lausa võimatu kõrtsu eest mööda sõita. Õnneks mulle lärm tuppa ei kostu kui aknad kinni on. Aga üks vandaalitsemine käib seal ikka, nägin oma silmaga kuidas üks ülejoonud noormees pudeli vastu asfaldit kildudeks lõi. Ja hetkel jagab üks paarike maid ja ilmu mu akna taga, juhtumisi tuttavad, vist alalised Uku külalised, vähemalt naisterahvas, sest teda olen kodruvalt Uku ees ja oma akna taga näinud, aga see selleks. Nende elu, ise teavad mis sellega peale hakkavad. Mina pole kohtumõistja.

linn alles ärkab, kell on 7.35

klamehed tööhoos, kännud koristatud...

1 km läbitud...

kord kasvasid siin puud...

valimisreklaamid risusstavad ka rada...

2 km läbitud...

ja järgmine valimisreklaam...

3 km läbitud...

sild hommikuüksinduses...

pardid...

5 km läbitud...selline vähk olen ma alati rajalt tulles..

vandaalide kätetöö...(ja igal pool nii)

 Germo alles hommikul magas ning läksin rajale üksinda. Läbisin 6 km. Enesetunne on väga hea ja väsimust ei ole. Kuigi vahepeal jäi nädal rajal käimata ja üleüldse on kuidagi kiire kogu aeg,vast isegi kiloke tagasi tulnud (arvan!), ei plaani ma rajatamist lõpetada. Küll tuleb kepikõndimisele nädalane paus, sest lendan ju Portugali ja lennukisse kõnnikeppe võtta ei tohi. Aga usun, et liigume Portos palju ja kaal ei saa suureneda. Jalad ei valuta, võhm on hea, higistan meeletult, väsimust ja hingedamist ei ole. Olek on värske ja tervis hea.

 Olen kolmel viimasel päeval üldse rohkem liikunud. Neljapäeval käisime õega mingi 5 km ikka maha ja veidikeseks põikasime ka Jaansoni rajale. Tegelikult plaan oli vaid Elia salongi kulme tuunima minna, kus me ka muidugi käisime. Aga see käimine venis mitme tunni pikkuseks ja kõigest ma blogima ei hakka. Oli tore päev õega linnas!

Reedaga rajal...

...

...

...

 Eile käisime rajal kolmekesi, mina, Külli ja Germo. Ärkasin eile kell 7.49 ja juba kell 8.00 seisis korstnapühkija auto mu ukse ees. Nüüd on mu elamise korstnad kenasti puhtad ja kütteperiood võib alata. Aitäh!

 Peale korstnate puhastamist kulgesimegi rajale. Eile läbisime 4,2 km sest mulle meenus, et mul oli Terjega kokku lepitud pediküür, ehk siis Terje tegi ja mina nautisin. Jah, tegelikult peaks tihedamini pediküüri tegema, oleks alati värske ja mõnus tunne, aga no ma muudkui lükkasin edasi ja reisile minek distsiplineeris mind. Olen Terje tööga väga rahul. Mul on nüüd ilusad jalad ja varbad! Aitäh!

nähes sind mind õnnetunne haarab ja võin rahus jälle...

varsti enam rajale ei saa, suletakse remondiks...

kändude kokkukorjamine endise masinatehase varemete äärest...

kalamees...

1 km läbitud...

2 km läbitud...

meie...

peaaegu kodus...

vot nii! :)

Nüüd aga laupäeva nautima. Pesumasin peseb minu eest juba teist masinatäit, hommikukohvi on joodud ja meel on hea.

Ahjaa, minu sünnipäeval käis (:)kivisildnik Tre Raadio hommikuprogrammis ja rääkis ka rajast jmmm...Kuulata saate SIIT.

Armastan!

2. september. 2017.a.
Vana-Rääma

Kiire august+ilmselt reisipalavik...

siis kui ma üliharva ennast teistsuguseks ehin...

 Olen viilinud, selles suhtes et ma pole enam nädal aega rajale jõudnud. Nii palju on ringi silkamist ja pealegi hakkas mulle kohale jõudma, et nädala aja pärast viibin ma juba Portugalis, Portos. Mingi reisipalavik vist tabas mind, inimest, kes esmakordselt lennukile astub. Keskendumishäire sai mind kätte ja minust võitu. Aga usun et see kõik on mööduv. Ma lihtsalt olen pmst 24 h harjunud Germoga koos olema ja pmst teda ka 24 h valvama. Selles mõttes on see nädalane Portugali reis minu jaoks täielik puhkus(või siiski ei?), kui ma üldse enam puhata oskan. Aga ehk siiski. Jään ikka optimistiks, kuigi vahel mõnigi asi paneb jalgealuse kõikuma.

 Samas suutsin ikka keskenduda, sest käisin ühe kalli inimese eluaset energeetiliselt puhastmas. Jah, kirjutan sellest küll avalikult, aga ärge tormi jooksma hakake, sest teen seda harva ja erandjuhul. Ja ainult headele tuttavatele. Pealegi peavad kõik pereliikmed nõus olema muidu jääb asi minu poolt katki. Panen siia ka mõned pildid aga lahti ma just kõike ei seleta. Et mis on eluaseme energeetiline puhastus? Kui tahate lähemalt teada siis guugeldage. Mõne reaga öeldes on see surnud energia väljutamine elukohast. Kui inimene tunneb ennast oma kodus halvasti, haigena, väsinuna, tema kodus kummitab jne...siis vajaks eluase energeetilist puhastust. Seisev ja surnud energia koguneb ajapikku tubade nurkadesse, jääb sinna ja hakkab inimese eluenergiat sööma. Eks iga inimene teab ja tunneb kas ta usub sellesse või mitte, mina midagi peale ei suru. See on pmst samasugune feng shui nagu koristamine, aga pisut põhjalikum ja "raskem" kui nii öelda võib. Aga lasen nüüd piltidel kõneleda.

 Muidu olen ikka mina ise ja küll ma taas raja üles leian.

Musid.

selliste asjadega lukustan end tuppa...

peale puhastamist jäten need tuppa (lõpuni) põlema...

uutsorti viirukite alused, ilma rennita...nunnud :)

Fotod:

kaitseehted külge...

...

...

...

...

...

...

kaitsekivi pihku või tasku...

sellised abivahendid: pühitsetud meresool ja kirikuküünlad, viirukid, teeküünlad, viiruki rennid ja alused, topsid küünalde tarvis, poolvääriskivid ja feng shui (kõlisev) kuulike...

30. august. 2017.a.
Vana-Rääma

***

foto netiavarustest

***
  Üles, üles

hellad velled
üles, üles!

Sõidame nüüd
Sõõrumaale...

/inspireerituna eesti rahvaviisist, K.A.Hermann/

27. august. 2017.a.
Vana-Rääma

Kodune nädalavahetus, hoidised, hoidised ja...

 Kui ma eile hoidiseid sisse tegema hakkasin olid seened juba kohal (kui Arno isaga...). Kuigi ma ise armastan väga seenel käia, juhtus eile nii, et mulle toodi seened koju kätte. Aga mulle meedib neid puhastada ja valmistada ka. Ja loomulikult süüa. Nimelt Maarja otsustas eile seenele minna ja seened mulle tuua. Aitäh, aitäh, aitäh!

 Kõige rohkem oli puravikke, need ma praadisin või sees ära ja panin purki. Enne loomulikult puhastasin, kraapisin noaga kübara puhtaks, võtsin torukeste kihi kübara alt ära ja loomulikult vette ma neid ei ponnud, nagu ikka. Midagi keerulist ei ole.

 Männi- ja kuuseriisikad ning erinevad pilvikud kupatasin läbi ja tegin neile marinaadi peale. Porgandit küll ei juhtunud kodus olema, aga panin palju sibulat, pipart, soola, äädikat, nelki, loorberi, sinepiseemneid, vett ja suhkrut. Väike purk sai täis, aga midagi ikka.

 Eile õhtul hakkisin erinevad paprikad, tomatid, sibulad, küüslaugud tükkideks. Lisasin äädikat, suhkrut, soola, pipart, loorberi, tilli, sibulat, küüslauku, toiduõli ja panin seisma. Täna keetsin selle mögina läbi, panin purkidesse ja kuumutasin ära. Loomulikult lisasin maitseaineid oma maitse järgi, seega reteseptikoguseid te minu käest ei saa. Tehke ise ka nii, saab maitsvam.

 Ahjaa, mingi tähtpäev on tulemas, selle puhul käisid külalised ka, kuigi ma ei pea sünnipäeva, sest see pole nii tähtis. Naabrimehe toodud hundinuiad jäädvustasin pildile, aga ahjupraad jäi jäädvustamata. See koosnes kahekilosest forellist, mille mätsisin fooliumisse, lisasin kõhu vahele ja peale sibularõngad, kala maitseaine, soola, sidrunipipart ja majoneesi. Väga maitsev tuli. Aitäh kalamehele! :)

 Tänaseks on teised plaanid mida me õige pea teostama ka hakkame. Aga mitte kodus. Mõnusat pühapäeva ja head isu!

Galerii:

puhastatud puravikud praevad või sees pannil...

segaseened lähevad kupatamisele...

praetud puravikud purgis...

praetud puravikud ja marineeritud seened

läheb pangesalati hakkimiseks...

ja pangesalt purkides...

naabrimehe kingitud hundiniuad viisid mõtted lapsepõlve ;)

27. august. 2017.a.
Vana-Rääma

Urumarjal õepoja perel külas

 Eile ärkasin kell 4.48. Režiim on sassis. Üleeile kukkusin ju kell 20.30 voodisse ja loomulik, et hommikul sellisel kellaajal uni kadus. Aga sellest ma juba kirjutasin.

 Urumarjasid on Eestimaal mitu, aga meie käisime Harjumaa Urumarjal, Kiisa lähistel. Minu jaoks oligi see avastamata maa. Meie Germoga jõudsime esimest korda Egonile ja ta perele külla sest rattaid endal ju all ei ole, aga armas õde võttis meid kaasa ning päevgi kujunes armsaks, nagu pildid kõnelevad. Õepoja tütar on juba 1 aastane, jookseb ringi ja muudkui jutustab. Nagu öeldakse-ei püsi pudeliski paigal. Üks vahva ja armas tegelane on. Jään teda nüüd igatsema. Ka teise peretütre Isabeliga saime juba natuke sõpradeks. Lapsed on ikka nii vahvad! Mul võiks ka juba mõni lapselaps olla.

 Täna kopitan kodus, kütsin pliiti ja ahju ning võõrustasin mõnda külalist. Lihtsalt hommikust saati sajab ja ma ei taha eriti rajal märjaks saada, sest põlved on natuke hellad. Aga hubases ja soojas kodus on ka tegemist. Ja pealegi on pingelangus, sest olen muudkui ringi kappanud.

 Aga nüüd fotogalerii eilsest ja suured tänud armsad Ingrit ja Egon meid võõrustamast!

väike maja metsa veerel...

Germogi oleks meelsasti batuudil trallinud :)

uskumatu, aga olen nendele armsatele nubludele vanatädi :)

nublu koos issi ja teise vanatädiga

koos vanaemaga...

...

siia rajatakse park...

emmega...

vanatädiga...

emmega...

...

25. august. 2017.a.
Vana-Rääma