Ü NAGU ÜKSIKEMA - Dagmar Lamp

Kuidagi väga ruttu said need 168 lehekülge otsa. Dagmar Lambi raamatuid ma vist enne lugenud ei ole, vähemalt ei meenu. Aga ma sada protsenti kindel ka ei ole. Blogi saab alles 10 aastaseks, aga lugenud olen ma ikka kauem :) Aga selline ladus lugemine oli, tüüpiline naistekas. Meeste jaoks ilmselt igav. Samas lahkab see mõlema poole sisemaailma. Mis toimub siis kui noortest saavad lapsevanemad ja abikaasad siis, kui nad tegelikult veel selleks valmis ei ole. Eks peategelasest naisterahvas olen paras nämmutaja tõesti, katkise hingeeluga, aga see ei õigusta vägivaldset meest, kes oma lapse ema kusagile pimedasse külakolkasse sõidutab ja tahab seal autost välja visata. Ühesõnaga nõrganärvilistel ma seda raamatut lugeda ei soovita. Tegu on perevägivallast kõneleva raamatuga. Mõnikord võib vaimne vägivald kordi hullem olla kui füüsiline. Nii siin tundub. Mina isiklikult selle koha pealt sõna sekka ei ütle, puuduvad õnneks kogemused. Samas on tegu psühholoogilise teosega, mis lahkab ka neid varjukülgi, millest tavaliselt ei räägita. Lihtne ja sorav lugemine. Aga no vägisi koos elada pole ka mõtet, see on mõlema sugupoole vägistamine, kõige suuremaks kannatajaks on lapsed. Soovitan lugeda seda raamatut! Ja nüüd kopeerin ka raamatutuvustuse. Vägivaldse suhte lõpetamine ei käi üleöö, eriti kui sul on laps, kes teid igavesti seob. Sa võid asjad kokku pakkida ja ära minna, aga see ei ole lõpp. Lõpuks ei saagi aru, millal on lõpp. Kui ta sulle enam ukse taha ei ilmu? Kui ta sind enam ei sõima? Kui ta sind enam ei jälita või jõuga autosse ei topi, metsa ei sõiduta ja ära ei ähvarda tappa? Kui sa teda enam ei igatse? Või siis, kui sa enam ei karda? Tuleb aeg, mil sa enam ei karda, kuigi seda on kartes nii raske uskuda. Iga vägivald ja iga vägivaldne suhe on erinev. Neil kõigil on ühist see, et need peavad lõppema. Sa pead ära minema, kuigi arvad, et ei suuda. Sa pead asjad kokku pakkima, kuigi arvad, et ei saa üksi hakkama. Dagmar Lambi „Ü nagu üksikema“ räägib loo ühe naise lõpust ja uuest algusest, hakkamasaamisest ja põrumisest, headest ja halbadest otsustest. See on kurb, naljakas, kohutav ja seksikas üheaegselt. „Ü nagu üksikema“ on kindlasti Dagmar Lambi parim romaan. See on sõltuvusttekitav ja tõeline, sest ajakirjanikuna on Lamp korduvalt väärkoheldud naiste lugudest kirjutanud. Lamp teab, millest ta räägib, ning tema jutustus on pagana kaasakiskuv.