Margit Petersoni kirjalaegas

Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"

laupäev, 28. september 2024

KOGNITIIVNE NIHE - Kristel Mägedi - Vaik

Eile ju sain alles raamatu ja juba loetud? Olen ennegi maininud, et luule on mulle kõige hingelähedasem kirjandusžanr, sestap peavad teised raamatud lugemist ootama, luuleraamatu võtan alati vahele. Juhtumisi on see või õigupoolest oli see hetkel ainumas luuleraamat mu öökapil, mis kohe läheb eriliste raamatute riiulisse, sest seal ootavad teda kõik teised pühenduste ja autogrammidega raamatud, ja neid on ikka juba mitusada tükki. Äkki juba ligi 400? Ükskord loen jälle üle, aga, ütlen ausalt, see riiul on mu lemmikriiul, hoian seda nagu oma last. Aga nüüd raamatust. Aitäh, kallis Kristel, selle erilise lektüüri eest! See ongi eriline, nagu oled sina ise. Lihtrahva jaoks võibolla oleks sobinud pealkirjaks rohkem "Tunnetuslik ebakõla" või midagi taolist, sest olen ise raamatupoes kuulnud kuidas ostjad lahkavad, et analoogse pealkirjaga raamatut nad ei osta, isegi ei loe mitte. Aga see on juba tegelikult nende probleem, võõrsõnad ju tegelikult harivad. Mina oleksin isegi pannud ehk "Kognitiivne dissonants,"aga mingit hullu pinget see raamat mulle küll ei tekitanud, lihtsalt sellise kaootilise iseloomuga teos, depressiivne pisut aga samas positiivsete süstidega. Ja hästi aus ning elulik, kuigi hüppab ühelt kivilt teisele, nagu pulmamänguline konn :) Igal juhul tark raamat, nagu ta autorgi. Soovitan soojalt! Ja nüüd kopeerin ka raamatupoe lehelt teost tutvustava teksti. Kristel Mägedi-Vaik «Kognitiivne nihe» mängib inimese tunnetega, viib ta valusatesse kohtadesse ennast peeglist vaatama, talutab lugeja teisi vaatlema ja analüüsima, pööritab nagu joove ja lööb labidaga pähe kõige lustakama karusellisõidu ajal. Vahutav elujanus inimene tabab ennast äkki üksi köögis istumas juba aastaid ja depressiooni taga paistab mõnele hoopis valgus. Luulekogu teeb inimese pilbasteks ja paneb kokku, või teeb hoopis katki, või mõlemat. 28 september 2024. Vana-Rääma

neljapäev, 26. september 2024

Jaansoni rada 557. päev

Oi, kuidas ma tundsin puudust rajal kepikõndimisest, olgugi, et oma sammud kõnnin ma igapäevaselt täis ja maal sahmides tuleb tihti kilometraaž suisa ligi 20 km. Täna siis lõppeks läksime spetsiaalselt kepikõndima. Läbisime 7,3 km ja 12 000 sammu ja pealegi. Tuul on vali, aga termomeeter näitab 17 soojakraadi, seega tuul on ka soe. Ainult, et rannas ei saanud olla, tuulutas silmad liiva täis. Lohesurfajatel on pidupäev, nagu tänagi näha oli. Lisaks läksime veel teist radapidi ka randa, mööda laudteed muuli juurde, see meie üks lemmikuid suundi. Vahepeal unustasime ennast Vovaga jutustama, keda polnud ka kaua näinud. Temagi käib rannas jalutamas. Aga mis seal ikka, jälle üks unistus sai täide viidud. Vaatasin, 10 päeva oli kepikõndimistel vahe, pole vist nii kaua olnudki, aga , nagu ma juba mainisin, me liigume ikka ja igapevaselt palju, ilma ei saagi. Olge terved ja liikuvad! 26. september 2024. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

kolmapäev, 25. september 2024

ÖISED HÄÄLED - Tiina Laanem

Loetud sai Tiina Laanemi novellikogu "Öised hääled," mis on väga vaimukas, kohati humoorikas, kaasaegne, haarav, üllatav ja omamoodi segane raamat. Antud autori teostest on mul siin riiulis olemas ka ta debüütromaan "Väikesed vanamehed," mis võitis 2006. aasta romaanivõistluse ning mille lugemist ma ka sajaga nautisin, kuigi paljud romaanivõistluse kohavääriliseks tunni(u)statud romaanid on minu jaoks igavad, venivad, vähemeeldivad ja ... aga maitse asi. Või siis on ka seal mängus onupojpoliitika. Aga see novellikogu on tõsiselt vaimukas :) Tiina Laanemil lihtsalt on minu jaoks väga hea käekiri. Mul pole õrna aimugi, kes selle nime taga peitub, kas tegu ongi samanimelise autoriga või on see vaid tema pseudonüüm. Ega vahet ei olegi, peaasi, et ta muudkui kirjutaks, sest on, mida lugeda! Aitäh! Sisu ma ümberjutustama ei hakka, kopeerin raamatut tutvustava teksti, mis kõneleb ise juba. Äkki nägi ta saledat ja tõmmut tibi külmkapi sisemusest enda poole vaatamas. Veiko sirutas käed välja. Kõhnad piigad mõjusid ahvatlevalt. Ta saigi tõmmu iluduse kätte, surus ta hellalt oma rinnale, aga too muutus Rannarootsi suitsuvorstiks. Veiks viskas vorsti vastikusega eemale, samas kui külmar sikutas teda jalgadest jääkambri poole. Ta peksis kappi nagu jaksas ja leidis end lõpuks köögilaua alt, tükike vorsti pihus. Lisaks külmkapiga võitlevale Veikole leiab jutukogust „Öised hääled“ ka Punase Jänesega koos elava Kerdi, saleda soomlase, kuuris liha praadiva Evaldi, rattasõitu vihkava Emmi, maagilise külgetõmbe omandanud Pauli ning palju teisigi tegelasi. Tiina Laanem tuli kirjandusse romaaniga “Väikesed vanamehed”, mis võitis 2006. a romaanivõistluse ja võeti lugejate poolt soojalt vastu. Ta on avaldanud novellikogu “Õnnelik jää” ning kirjutanud mitmeid näidendeid ja lasteraamatuid. Tema romaan “Pildilt kukkujad” pälvis A. H. Tammsaare nimelise kirjanduspreemia. Käesolev jutukogu on tema seitsmes raamat. 25. september 2024. Vana-Rääma

teisipäev, 24. september 2024

Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka ...

Jah, kui ikka juba enne kella kolme uni kaob, siis ... no kell 6.00 sõime me juba hommikust. Germo jaoks olid selleks ajaks vajalikud unetunnid täis magatud, aga minu ööunetunnid Lemmes kipuvad jääma lühikeseks. Eks ma katsun kasvõi päeva peale ikka oma 8,5 tundi täis magada, muidu olen sombi valmis. Järgmisel korral vahetan pea suunda, ehk on sellest abi. Aga peale hommikusööki, õigupoolest peale hommikukohvi jäin ma uuesti unele. Panin Germole Hunt Kriimsilma mängima ja ... ärkasin kell 9 selle peale, et (oh imede-ime) telefon, mis kapil laadis, tirises! Ja siis oli teada, et peame Pärnusse tagasi tulema, et meie Läti turnee lükkub teadmata ajaks. Aga ega ma väga ei kiirustanud, tahtsin siiski õue korda teha, kuuseokkad ära riisuda ning natuke ka umbrohtu juurida. Lisaks suvila alune küsis ka riisumist, sest tuul kipub ka sinna prahti viima. Varsti hakkab sajuperiood, saigi enne seda puhtaks. Ka armas Ilme tuli nii õigel ajal, sest meie kohtume ilmselt alles kevadel, kui mina juhtumisi Tartusse ei satu, või tema ... Ilme on üks mu armas uus tuttav, kes mulle sünnipäevaks imelise kimbu tegi, jagasin seda ka sõpradega siin avrustes. Sa oled armas. Mairele ja Lembitule ei saanudki tsaupakaa öelda, ju tuleb seda teinekord teha. Kui veel ilusaid ilmasid antakse, liigume ikka veel Lemmes. Mind tõmbab sinna lausa võlu väega ju. Linna jõudes näitas termomeeter kesklinna silla juures 21 soojakraadi, suvi kestab veel! Nüüd muutun asjalikuks, ilmselt hakkavad tihedad tööpäevad. Aga olen nüüd taas ineternetis liikvel. Olge teie ka tegusad ja terved! 24. september 2024. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

Petu läheb kooli :)

Olete lugenud mu PETUSID ju? No vaadake mis koolimaja mu seljataga on! Ma võin ju metsapoole olla, aga ma käisin eile Metsapoolel :) Õigupoolest käisime, koos Germoga käisime. Aga kui sa oled lugenud või näinud mu raamatut PETU LÄHEB KOOLI (kirjutatud minu lapsepõlve ainetel) , siis selle blogipostituse peafoto on inspireeritud just selle raamatu kaanest. Ja just sellesse samasse kooli(majja) ma ka läksin. PETU läks. PETU ju olengi mina! Metsapoole koolihoone on maailma kõige ilusam koolihoone! Kuidas me eile Metspoolele sattusime, kui läksime ju hoopis hommikul Häädemeestele poodi? Nuvat .... edasi saad üksnes blogist lugeda, muidu meie seiklustest sa teada lihtsalt ei saa! :) Kuna vastu eilset läks öösel kella 2.31 ajal uni ning ma passisin lausa 2 tundi üleval, mis on Lemmes nii tavaline, siis loomulikult magasin ka kauem, ehk siis kella 9-ni. Kukel oli õues kiremisest juba hääl lausa ära. Ehee! No kohvi joomisega läks mul kiireks, sest ma endiselt ei joo ega söö koos, hoian need poole tunnise vahega teineteisest lahus. Nii ma vaid paar lonksu saingi võtta, kui juba tõttasime bussipeatusesse, et Häädemeestele poodi minna. Õnneks sellel korral oli meil Häädemeestel aega vaid umbes 45 minutit ja saimegi võtta taas suuna Lemme, aga bussis oli armas Tea, no teate küll teda ju PETU LÄHEB KOOLI RAAMATUST? Söögitädi, kellega juttu jätkus kauemaks kui kauaks, pidin äärepealt Lemmest juba mööda sõitma. Nii me leppisimegi kokku, et viime Germoga söögikraami koju ja juba järgmise bussiga sõidame Teale Metsapoolele külla. Lubatud. Mindud. Vahepeal jõudsin isegi jaheda hommikukohvi ära juua ja juba me olimegi taas bussis, kus peale meie veel üks inimene oli. Treimanis selgus, et ka tema oli tuttav, Aivarit näen ma juba igal korral suvilas käies :) Armas Tea jalutas meile juba Metsapoole peatusesse bussivastu, kuigi ta elab sealt umbes 1 km kaugusel. Minu jaoks tuttav tee, sest lapsena sai õpetaja Linda Aringol külas käidud, mis jääb ka samasse suunda ning ja õpetaja Antonina Lepal, kelle tütre Tiinaga me ühes klassis käisime. Nostalgia missugune! Nii armas. Ja no mõne inimesega jagub seda juttu ikka väga kauaks. Tunnid kadusid kätte ning teel tagasi soovisin ma veel natuke koolimaja ümber kolada, Germole tutvustada oma lapsepõlveradu. Nii ma seda siis ka tegin. Oleks ma teadnud, et Esta veel koolihoones on, oleksin vast isegi uksele koputanud. Teinekord! Ja suvekoju jõudsimegi alles umbes kella 18.00 paiku. Siis ruttu kerge õhtueine ja merre, nagu ikka. Sellel korrale ei saanudki Eva rüüs minna, rahvast liikus palju. Aga õhtul vaatasime veel LIBAHUNTI jne ... ma jälle panin enne 11 raamatu käest aga uni kadus kell 2.51. Millegipärast ma Lemmes ei saa üldse üle 4 tunni magada, pean vahepeal mitu tundi ärkvel olema ja siis magan jälle, kui magan. Ei teagi miks. Tavaliselt ma võõrsil ei maga, aga olen juba nii palju Lemmes ööbinud, ikka ei maga, kuigi teen ka alati eluaseme energeetika puhtaks, mis oli algul ikka väga .... Aga õnneks magab Germo hästi. Ja nüüd ka jäädvustused eilsest. Kilomeetreid tuli 8,9 ja samme 14 600. 23. septembri blogipostituse panin kirja 24. septembril 2024. Vana-Rääma