Jaansoni rada 751. päev

Nagu ma juba Fb-s mainisin, ärkasin täna juba kell 5.51 sest luuletus oli sünnitusvaludes ja ajas mind halastamatult voodist välja. Tegelt on mõnus nii vara ärgata, jõuab rohkem, aga minu režiim on tavaliselt täiesti teine. No aga meie juba tulime rajalt ning kepikõndisime 7 km. Algul olin nii entusiastlik, et mis see ära ei ole, teen neli Kesklinna-Rääma silla tiiru ja ongi 10 km läbitud. Aga no katsu sa pidevalt ühte ja sama teekonda läbida, uhh! 2 tiiru tegime ning siis liikusime veel Jahtklubini, kuhu on minu kodust täpselt 1 km ja tagasi. Ma lihtsalt olin üleni läbi higistatud, sest meil Pärnus on nii soe, 11 kraadi sooja ja ma olin rajal nagu kubujuss, sest osad olid isegi lühikeses dressis ja pusa väel inimesi oli palju liikvel. Aga enesetunne on nii mõnus. Ma ju tegelikult liigun igapäevaaselt, aga alla 5 km ma üldse ei blogigi. Kui juba 5 km saab liigutud, blogin. Aktiivset liikumist on ka noil päevil, mil ma ei blogi, aga ma ei pane lihtsalt kirja. Tegelikult ma tunnen aktiivsemast liikumisest puudust, või noh pikematest vahemaadest, 5 km on ikka vähe. Selline energia tuli sisse, sain ju eile kirjastatud ja nüüd on uute raamatute ootus. Pean veidi nüüd pausi, siis hakkan edasi kirjastama, sest ega kirjutamine ja kirjastamine ei lõppe ju otsa. Vahel on vaja lihtsalt teistsugust õhku hingata, kasvõi rajal ja värsket. Ilma liikumata ma üldse ei kujuta ettegi. Aga liikuge teie ka siis teate mida ma tunnen! Olge terved! 25. oktoober 2025. Vana-Rääma

LIPAMÄE - Wimberg

Loetud sai Wimbergi ehk kodanikunimega Jaak Urmeti debüütromaan "Lipamäe," mis ilmus küll väga ammu juba, mäletan et kusagil selle sajandi algul, aga mina lugesin antud romaani läbi alles nüüd. Tegelikult tahaks millegipärast liigitada selle raamatu üldse novell-romaaniks. Sihukest kirjandusžanri minu teada ei ole olemas, aga ma lugesin seda teost tõesti nagu novell-romaani. Minu kiiks. Samas lõpuks kisub see üldse ühe suguvõsa kroonikaks, aga seda omanäolisem ongi see raamat, mis on kunagi korjanud ka kirjandustunnustuse. Wimbergiga olen kunagi hääästi ammu viibinud peamiselt Tartu NAKI-i pundiga kirjanduslaagris "Lätete peal." Lisaks on veel ette tulnud mitmeid kohtumisõhtuid. Antud romaani sain soetada vahetult enne oktoobrikuu "Sõnarändu" Pärnus, kus ka Wimberg osales, seekord koos Allani ja Mikaga. Nii saingi kohe ka pühenduse raamatusse ja see raamat ei lähe mul romaanivõistluste raamatute riiulisse vaid eriliste raamatute riiulisse, kus on kõik mu raamatud, millel on pühendus sees. Wimbergi olen enne ka korduvalt lugenud. Kodus on olemas tema luulekogu "Kärppsed" ja ka üks proosaraamat (nimi ei meenu hetkel), mille ta kirjutas hoopis teise pseudonüümi alt. Mõni raamat peaks veel olema. Nüüd siis lisaks ka "Lipamäe." See silmatagune maailm on siin põnev ja olustiku ning nõukaaegse elu kirjeldus ka. Maaelu. Minu juured on ka maal, seega oli siin palju äratundmist. Mõnes mõttes on tegu kohati ulmeromaaniga, kuigi ma alles siiani analüüsin kus maalt see ulme hakkab ja kus maal lõppeb, kui üldse. Igal juhul värvikas lugemine ja mind väga paelub Jaak Urmeti kirandusajaloo tundmine, see on tõeliselt fenomenaalne ja huvitav, ka romaanis teatud teemadele lähenemine. Ma võin küll spekuleerida, kuid millegipärast arvan, et Jaak Urmet on üks vähestest eesti kirjanikust, kes tunneb paremini meie oma kirjandusajalugu. Andekas kirjanik ja hea suhtleja. Loeb palju, teab palju ja vestleb palju. Aga samas huvitavat inimest ei ole kunagi palju. Aitäh! Raamatu tutvustus ka siia. 2000. aasta romaanivõistlusel auhinnalise koha eest võidelnud "Lipamäe" on eesti noore kirjaniku debüütromaan. Äsjamöödunud sajandi lõpul aset leidva tegevuse keskmes olev minategelane, 20-aastane linnapoiss jääb pärast vanaisa surma maale inimtühja külla ja hakkab peremeheks talus, kus möödusid ta lapsepõlvesuved. Paraku on seal võimu enese kätte haaranud üdini paheline kirikuõpetaja. 25. oktoober 2025. Vana-Rääma

Koff - Meiel - Volt 150

Täna kell 17.00 leidis Pärnu Keskraamatukogu suures saalis aset kohtumisõhtu Pärnust pärit kirjandusinimestega, kes õppisid kunagi lausa ühes klassis, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis. Tänavu said nad kõik poole sajandi vanuseks ja kõik on seotud kirjandusega. Indres Koff on kirjanik ja tõlkija, kes tõlgib peamiselt prantsuse ja portugali keelseid tekste. On astunud üles ka näitleja ja muusikuna ning hetkel õpib Mubas trompetit ja töötab lisaks ka Brüsselis tõlgina. Kaupo Meiel on kirjanik, poeet, kirjanduskriitik, teleajakirjanik, ajakirjanik, kauaaegne Pärnu Postimehe ajakirjanik jne ... EER-i arvamustoimetaja ja ETV kirjandussaadete toimetaja. Ivo Volt on klassiklaine filosoof, vikipedist ja tõlkija, Tartu Ülikooli kirjastuse peatoimetaja ja klassikalise filoloogia lektor. Kõik teed toovad kodulinna, olgu selleks kasvõi lugejatega kohtumine raamatukogus! Aitäh selle sisuke ja põneva õhtu eest! 24. oktoober 2025. Vana-Rääma