Ma loen üliharva niiöelda elulooraamatute kategooriasse kuuluvaid raamatuid, kuigi see ilmselt klassifitseerub biograafia ja memuaaride alla, kuid ma täpselt ei tea ka. Aga ega vahet ei olegi. Häid raamatuid loen ma meelsasti. Ja hea see raamat on. Kahtlemata. Kaks Kuldse Trio liiget - Jüri Vlassov ja Mihkel Smeljanski, kes on selles bändis tegutsenud algusest saati, panid oma memuaarid kirja. Õigesti tegid, sest muidu oleks need ägedad seiklused lihtsalt ajaloo prügikasti sattunud. On mida meenutada, keda meenutada, millist ajastut meenutada. Mõistagi ei olnud suures Nõukogude Liidus igaühele piirid niiöelda valla, vähe sai reisida ja Ameerikasse pääses enamus unistajaid üksnes unistustes. Sain palju telgitagustest asjadest teada, näiteks tõe, et veidike nende ühisesinemiste algatajana on "süü" armastatud näitlejal Lembit Mägedil. Mina isiklikult sattusin Kuldse Trio kontserdile Oidremaa klubisse ja olin üsna laps alles, kaheksakümnendatel. Oi, no olid ikka kuumad poisid küll! :) Ja no, kes meist ei mäletaks Kuld Lõvi aegu. Selgelt ja helgelt on mul meeles kuidas legendaarne Margus Turu mulle Kuld Lõvi trahteris sünnipäevaks jambolayat laulis. Kõvasti ja valesti, aga laulis. Margus Turu ja Mart Pordi diskod kolmapäeviti toonases Eesti kuumimas trahteris on legend omaette. Ja sealsamas üleval Valerka ja Marko baaris tutvusin ma ka kunagi legendaarse Jüri Vlassoviga, mida ei pea tema mäletama, sest mina olin pisike hall hiireke legendi kõrval. Aga lõbus oli ja nalja sai. Aitäh saatus selle eest! Järgmisel päeval olid suunurgad naerust kanged ja pikemaks ajaks ülespidi :) Antud raamat viib ajas tagasi, sinna seitsmekümnendate algusesse, kui bänd alustas ja veel kaugemale. Mäletan juba lapsepõlvest (olles ise sündinud 1971. aastal) kuidas poisid meid naerutasid. Ja annan au Jürile, et ta siiani bändi au sees hoiab ja Kuldse Trio lugusid ikka ja jälle elavaks laulab. Tal on täielik õigus esineda ka üksinda selle bändi nime alt, sest ta lihtsalt ongi Kuldri Trio, vähemalt minu jaoks, sest nii kutsusin ma elavat legendi juba lapsena. Oi, no mäletan Murumaa aegu, Toomemetsa ja Oja Petsi muidugi ka, aga kui Kuld Lõvi mingil ajal taasavati, oli bändiga liitunud ka juba Elmar Tura (Sepo Seeman) ning pidu trahteris sai võimsa hoo. Mul on sellest õhtust isegi füüsilised fotod kodus. Ühe leidsin ka siit netiavarustest, oma albumist, see on tehtud 1. jaanuaril 1996. Kuld Lõvi trahteris koos Mihkel Smeljanskiga. Just seal samas võtsime me õega koos uue aasta vastu. Väike tutvus oli, õemees töötas taasavatud Kuld Lõvis. Muljed jaguks väga pika teksti jaoks aga siinkohal aitab. Lugege raamatut ja te saate aru miks ma seda kõike meenutan ja ajas tagasi lähen. Aitäh selle võrratu raamatu eest! Nüüd pean tulema autogrammijahile, Jüri! Ja tutvustus ka. / ja vabandan, et mu blogi endiselt taandridu ei tunnista!/ Kuidas “usin” koolipoiss Mihkel keemiaeksamiks valmistus? Kes kuulusid Peedikate Ühingusse? Mis juhtus Karglas? Kuidas valmisid laulud “Iina Mokacholla”, “Kušat ja hotšu”? Mis on Mungali Jätk?… Mihkel Smeljanski ja Jüri Vlassov on kirja pannud oma muusikukarjääri eredamad hetked. Lugeja saab teada, kuidas nad leidsid tee muusika ja teatri juurde, ülevaate ansambli Kuldne Trio erinevatest koosseisudest ning bändimeeste värvikatest seiklustest kodu- kui välismaal. Triolaste tegemistest pajatav raamat on humoristlik pilguheit pillimeeste igapäevaellu. 2. oktoober 2025. Vana-Rääma
