Eile õhtul sain loetud Kadri Kõusaare romaani "Alfa." See teos kõneleb alfa-naise otsinguist, õnnest, huvist teatud inimkonna vastu, üksindusest, seksuaalsusest, surmast ning lähiajaloost Lähis-Idas. Väga targalt, oskuslikult ja vilunult kirja pandud. Teos on pisut ka kriminaalne, aga kuidagi möödaminnes toob autor iseenesest mõistavana valusamad pooled kõik meile päevavalgele, viib endaga kaasa ja suudab ka teatud situatsioonidega leppima panna. Tänaseks tundub, et maailm olekski nagu juba rohkem selle teose nägu, kui 2011. aastal, mil see raamat päevavalgust nägi. Toona jäi mul selle lugemine pooleli. Tollel ajal käisin ma raamatukogu kohvikus raamatuid lugemas. Ikka tunnike päevas, vahel kauemgi, kui oli tegu hea raamatuga, mida oli raske riiulisse tagasi panna. Aga ühel päeval seda raamatut riiulis ei olnudki, nii jäigi selle lugemine pooleli. Tollel ajal ma veel nii massiliselt raamatuid koju ei ostnud. Ja raamatukogudes laenutamas ma ka ei käi, nii on, uksuge või mitte, aga on. Ma ei ole ainuke oma tutvusringkonnas, kes tahab raamatut omada. Nüüd oman ka "Alfat." Tegu on kahtlemata targa raamatuga. Kadri on hea inimestetundja. Igal juhul loen meelsasti ta teoseod veel. Nüüd kopeerin siia raamatut tutvustava teksti läbi autori kolleegide silamde ning uurin kas veel mõnda Kadri raamatut müügil on. Vast seda uuemat kirjavahetust hõlmavat teost on, mida loeks ka meelsasti. Uute kohtumisteni, Kadri ja tänud, et pakud niivõrd head lugemist! Ja vabandan juba ka ära, et blogi kahjuks ei võimalda endiselt taandridu panna ning tekst tuleb ühes jorus, aga ma ei oska ka midagi selle muutmiseks teha. Anna (33) on femme fatale – ilus, haritud ja üksik. Armastuse leidmisest on ta peaaegu loobunud, laste saamise soovist veel mitte.
Euroopas on aga käivitunud uued, ehmatavad protsessid, mis haaravad kaasa ka Anna.
Sõbra päästmine viib naise ettekavatsetud mõrvani.
Antisemitism ja Lähis-Ida; armastus ja seks; kuritöö ja karistus – kõik need vastandlikud teemad segunevad “Alfas” kangeks ja kummaliseks kokteiliks.
“Alfa” peategelane on noor naine, kuid tegelikult pole sugu määrav. Alfa, trooniletõusnu joovastus kestab vaid hetke. Peagi vajab ta uut saavutust, vingemat sõpra, sügavamat unustust. See on igavene väljakutse enesele ja kogu maailmale; amokk, millest pääsemiseks tuleb siiralt uskuda muinasjuttu. Juudi muinasjuttu? Nemad juba teavad...
Marica Lillemets
Üheülbastumine, inimeste vaimne ja füüsiline allakäik on romaani tegevuse toimumisajaks põlvkonnajagu süvenenud. Inimkarja α- ja ω-kihti ei seo enam pea miski.
Romaanis kujutatud elud ja tõekspidamised on kui ebavõrdsuse manifestatsioon: alfa-naine otsib üleoleva alasti aususega häid geene, ilu ja andekust, keegi teine naudinguid ja kolmas jääb kõigest ilma. Kedagi üheselt hukka või õigeks mõistaks justkui ei saagi. Mitmekihiline hõrk, valus ja helge kirjutamislaad on tõeliselt haarav.
Ülle Madise
Tulevikunägemus maailmast, kus juudi varjamine on taas kuritegu; kus inimesed jagavad alfadeks, kellele on kõik lubatud, ja beetadeks, kel pole inimväärtust ega inimväärikust. Nägemus, mis tundub võimatu, jabur, kuid kui mõtlema jääme, hakkab õudne. Nägijaks ja tegijaks postmodernne naine, kes tahab elult võtta kõik, mis võtta annab.
Jaan Kaplinski
