
esmaspäev, 30. detsember 2024
KOLMTEIST AASTAT HILJEM - Jaan Tangsoo
Ja loetud sai Jaan Tangsoo raamat "Kolmteist aastat hiljem," mis on järg tema raamatule "Kroonika," mille lugesin läbi 26. oktoobril ja loomulikult ka blogisin: https://margitpeterson.blogspot.com/search/label/Jaan%20Tangsoo Selles raamatus - mõistagi - tegutsevad taas need samad tegelased, kes "Kroonikas," loomulikult lisandub veel teisigi. Raamat on esimesest osast palju mahukam, siia jagub nii vürtsi kui pipart. Kõike. Nagu elust maha kirjutatud, teravalt ja huumorivõtmes. Selle sajandi algupool riietus ennast lahti. Varsti saab raamatu ilmumisest järgmised 13 aastat mööda, Jaan, ootaks järge? ;) Selline tegelikult ongi elu, aga autoril on oskus seda läbi huumoriprisma võimendada. See on äge! Ausalt! Kui soovite midagi täiesti teistsugust vahelduseks lugeda, siis lugege seda (ja "Kroonikat"). Rotikartjatel ma ei soovita :) Minule hirmsasti rotid meeldivad, tuli lausa Robi (Robert) igatsus peale, mis oli mu kunagise ühe koduroti nimi. Muide, mul oli kogu lugemise aja Tõrva silme ees ja kujutlesin, et need uued majad ehitati Helme ja Tõrva vahele. Ja üleüldse kujutlesin kus miski hoone asuda võis, fantaasia hakkas tööle, kuigi tean, et tegu on ilukirjandusliku teosega. Aga mis seal ikka, nüüd kopeerin tutvustuse ka siia. Aitäh, Jaan, et kirjutad! Romaanis „Kolmteist aastat hiljem“ kohtub lugeja juba autori varasemast loomingust tuttavate tegelastega. Raamatu tegevus hargneb vahetult pärast Eesti Euroopa Liitu astumist ühes maalilises Eestimaa väikelinnas, mille linnaisadel ja nendega mestis olevatel aferistidel tekib hull idee arendada globaalset äri. Paljud neist on trüginud ka poliitikasse, et ajada oma arust „eesti asja“.
Kohati groteski laskuv romaan mõjub igati aktuaalselt, näidates inimlikku tölplust ja poliitrumalust.
JaanTangsoo on viljakas autor, kelle sisutihe looming kajastab kriitiliselt Eesti lähiminevikku ja tänapäeva, avades ühiskonna valupunkte. 30. detsember 2024. Vana-Rääma
pühapäev, 29. detsember 2024
Jaansoni rada 603. päev
Käisime vaatamas kuidas muuliga lood on ja kui kõrge on veetase. Tegime tagasihoidlikud 5,9 km ja 9 600 sammu, sest saime lihtsalt vihmamärjaks. Õnneks on küll väljas 4 soojakraadi. Aga tuul pidavat tõusma, tegin just tuled alla, sest eile ei kütnud. Eile lõppes mu tööpäev alles kell 2 öösel (õigupoolest siis täna) ja täna hommiku tõustes alustasin taas kirjatööga, sestap vahepeal ennast liigutama läksingi, no ei suuda mina pikalt paigal olla. Ilmad on ju soojad, tuleb võtta nendest kõik. Nüüd on nii hea olla, varsti võib taas kirjatööga jätkata. Õnneks on tuhin sees, nii möödub see aasta kõige koledam ja pimedam aeg kiiremini. Aga töö on mahukas ja väsitab rohkem kui aktiivne enese liigutamine. Aga mis seal ikka. Sellel aasta vist enam mere äärde ei jõua, aga uuel aastal uue hooga. Küll see muul taas mere alt välja tuleb :) Muide, Vallikääru uue silla juures on südame sisse juba 2 taba kinnitatud, armas traditsioon ja imekena südameke. Õnnesüda. Aga õnnelikku aasta lõppu teile! 29. detsember 2024. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">
Tellimine:
Postitused (Atom)