neljapäev, 2. jaanuar 2025

Jaansoni rada 605. päev

Öösel on Pärnusse talv jõudnud, aga tegelikult on soe. Ehk sulab see lumi varsti ära. Meie kepikõndisime täna 5,9 km ja 9 600 sammu. Algul liikusime kesklinna, raamatud oli vaja posti panna, homseks ehk juba kohal. Siis käisin võidupiletit ostmas, taas piima toomas ja tagasi tulles liikusime Räämal. Minul on igatahes lugemis- ja liikumisaastale algus sisse tehtud, nii edasi. Huvitaval kombel oli Germol täna rajal palav, võttis kindad käest. Väidetavalt on Pärnus täna 3 külmakraadi. Ju siis on. Ma unustasin silla juurest vaatamata. Aga õnneks on tuulevaba ja soe. Laseb liikuda ja libe ka ei ole. Mul juba naelad katki, seekord juhtusid väga viletsad, vast enam Magaziinist ei osta. Kuigi ega ma ei tea kus neid veel müügil on. Vartsi võib vaja minna. Aga nüüd - tööle! Olge terved! 2. jaanuar 2024. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">

kolmapäev, 1. jaanuar 2025

Jaansoni rada 604. päev

Kui hommikust saati ladistab lausvihma, sa ei saagi hommikul kell 10.00 rajale, nagu juba aastaid 1. jaanuari hommikul, siis jääb midagi kripeldama. Jah, piim oli ka kodust otsas, Simba keeldus tühja piimakausi juures ära minemast ja meie ei saanud kohvi juua. Õnneks Urmas tõi küll lõuna ajal piima, aga .... no mitu päeva olime rajalt maas, me ju pidime minema! Lausvihm on siiani aktiivne, aga õues on ju nii soe, kella 16.00 ajal näitas termomeeter mu kodu juures (kesklinna sillal) 5 soojakraadi, tühja sellest vihmamärjast riietusest! Me siin viimasel ajal saame kogu aeg läbimärjaks, masinal on tööd :) Kepikõndisime täna küll vaid 5,1 km ja ligi 9 000 sammu, aga sellega on meie liikumisaasa alanud. No rannas on uputus. Vähemalt muuli juures, aga õnneks pole veel nii hullult. Kohati on rada vee all ja me ei läinud keskranda, sest seal võis veel üllatusi ees oodata ja sellesks ajaks olime juba liiga märjad. Kella nelja ajal oli nii pime, et me ei näinud kui kõrge see vee tase on, aga on. Jahisadama veeskamise koht on kadaga triiki ja palju pole puudu kui vesi jõuab Fööniksini. Ehk ikka taandub, ei lähe jaanuaritormiks kätte. Linna on rämpsu täis ja kaldad on sodi täis, vesi toob risu kaldale ja eilsest paugutamisest on kõik kohad sodi täis, katkiseid pudeleid suitsupakke jne... Aga homme on tööpäev, ehk hakatakse koristama. Praegu on ohtlik liigeda, korjasin pudelikilde rajalt. Aga mis seal ikka, varsti algab bingo, panin just mütsi pessu, sest linnud märgistavad seda pidevalt viimasel ajal, seega .. ehk? :) Olge ikka rõõmsad ja õnnelikud ja loodame, et tuleb imelisest imelisem aasta! 1. jaanuar 2025. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">

esmaspäev, 30. detsember 2024

KOLMTEIST AASTAT HILJEM - Jaan Tangsoo

Ja loetud sai Jaan Tangsoo raamat "Kolmteist aastat hiljem," mis on järg tema raamatule "Kroonika," mille lugesin läbi 26. oktoobril ja loomulikult ka blogisin: https://margitpeterson.blogspot.com/search/label/Jaan%20Tangsoo Selles raamatus - mõistagi - tegutsevad taas need samad tegelased, kes "Kroonikas," loomulikult lisandub veel teisigi. Raamat on esimesest osast palju mahukam, siia jagub nii vürtsi kui pipart. Kõike. Nagu elust maha kirjutatud, teravalt ja huumorivõtmes. Selle sajandi algupool riietus ennast lahti. Varsti saab raamatu ilmumisest järgmised 13 aastat mööda, Jaan, ootaks järge? ;) Selline tegelikult ongi elu, aga autoril on oskus seda läbi huumoriprisma võimendada. See on äge! Ausalt! Kui soovite midagi täiesti teistsugust vahelduseks lugeda, siis lugege seda (ja "Kroonikat"). Rotikartjatel ma ei soovita :) Minule hirmsasti rotid meeldivad, tuli lausa Robi (Robert) igatsus peale, mis oli mu kunagise ühe koduroti nimi. Muide, mul oli kogu lugemise aja Tõrva silme ees ja kujutlesin, et need uued majad ehitati Helme ja Tõrva vahele. Ja üleüldse kujutlesin kus miski hoone asuda võis, fantaasia hakkas tööle, kuigi tean, et tegu on ilukirjandusliku teosega. Aga mis seal ikka, nüüd kopeerin tutvustuse ka siia. Aitäh, Jaan, et kirjutad! Romaanis „Kolmteist aastat hiljem“ kohtub lugeja juba autori varasemast loomingust tuttavate tegelastega. Raamatu tegevus hargneb vahetult pärast Eesti Euroopa Liitu astumist ühes maalilises Eestimaa väikelinnas, mille linnaisadel ja nendega mestis olevatel aferistidel tekib hull idee arendada globaalset äri. Paljud neist on trüginud ka poliitikasse, et ajada oma arust „eesti asja“. Kohati groteski laskuv romaan mõjub igati aktuaalselt, näidates inimlikku tölplust ja poliitrumalust. JaanTangsoo on viljakas autor, kelle sisutihe looming kajastab kriitiliselt Eesti lähiminevikku ja tänapäeva, avades ühiskonna valupunkte. 30. detsember 2024. Vana-Rääma

pühapäev, 29. detsember 2024

Jaansoni rada 603. päev

Käisime vaatamas kuidas muuliga lood on ja kui kõrge on veetase. Tegime tagasihoidlikud 5,9 km ja 9 600 sammu, sest saime lihtsalt vihmamärjaks. Õnneks on küll väljas 4 soojakraadi. Aga tuul pidavat tõusma, tegin just tuled alla, sest eile ei kütnud. Eile lõppes mu tööpäev alles kell 2 öösel (õigupoolest siis täna) ja täna hommiku tõustes alustasin taas kirjatööga, sestap vahepeal ennast liigutama läksingi, no ei suuda mina pikalt paigal olla. Ilmad on ju soojad, tuleb võtta nendest kõik. Nüüd on nii hea olla, varsti võib taas kirjatööga jätkata. Õnneks on tuhin sees, nii möödub see aasta kõige koledam ja pimedam aeg kiiremini. Aga töö on mahukas ja väsitab rohkem kui aktiivne enese liigutamine. Aga mis seal ikka. Sellel aasta vist enam mere äärde ei jõua, aga uuel aastal uue hooga. Küll see muul taas mere alt välja tuleb :) Muide, Vallikääru uue silla juures on südame sisse juba 2 taba kinnitatud, armas traditsioon ja imekena südameke. Õnnesüda. Aga õnnelikku aasta lõppu teile! 29. detsember 2024. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">