Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale.
Minu sulest on ilmunud luuleraamatud:
1. "Õitsvate pärnade alleel"
2. "Avali aegadesse"
3. "Veerekese pääl"
4. "Külalood ehk vaaderpass"
5. "Ööde Tütar"
6. "Vana-Rääma uulitsal"
Novellikogud:
1. "Virtuaalmees"
Romaanid:
1. "Segavereline"
2. "Rist teel" (2015)
3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017)
Lasteraamat:
1. "PETU"
Alles eile hilisõhtul olin mures, sest kartsin et ma ei jõuagi Siimustisse esinema. Juba paar aastat või isegi kauem plaanisime seda "reisi." Täna sai see teoks. Jõgevamaa on üldse meid Heliga palju esinema kutsunud ja loodame, et kutsub veel. See maakond on kuidagi eriliselt armsaks ja koduseks saanud. Ka täna tabasime ennast tundelt nagu oleks seal ennegi käinud. Aitäh heale Tiinale selle võimaluse eest! Ja tänud Siimusti rahvas, kes te leidsite sellisel imelisel suvepäeval mahti meiega kohtuma ja juttu vestma tulla! Armas oli. Põnevat lugemist!
Tuuritame jälle koos Heliga ringi, nii üksinda kui ka kahekesi. Kui sul on soov meid esinema kutsuda, anna sellest varakult teada!? Aitäh!
Ahjaa, ei saa ju märkimata jätte Imavere kõrtsu, mis jäi meile tee peale. Kolmekordne lõuna, mis koosnes kanasupist, vorstikastmest ja pannkoogist, maksis vaid 3.95! Ja maitses hästi. Soovitan!
Jõgevamaalt kodu poole sõites pidas Heli auto kinni, sest me mõlemad vaatasime pmst ühel hetkel taevasse ja nägime seal Roosat Inglit. Fantastiline pilt avanes. Loomulikult jäädvustasime.
Imavere kõrts
kolmekorset lõunat Imavere kõrtsus nautimas
Pildiallkirja lisamine
Aga nüüd lasen fotodel kõnelda:
uus tass kollektsioonis!
Aitäh, Siimusti!
Roosa Ingel...
vaid valitud saavad sellise nuku omanikuks. Tiina Mihhailov
meie
Tiina ja Heli
nii armsalt meid oodati
selles majas asub Siimusti raamatukogu
ma ausõna ei maganud :) foto: Tiina Mihhailov
Eeva Niinivaara (Pedriks) oli Soome Kirjanduse Seltsi, Kalevala Seltsi, Kirjandusuurijate Seltsi, Uusfiloloogilise Ühenduse, Minna Canthi ja Tuglase Seltsi liige.
Täna jõudsime üle mitme nädala rajale. No nädalakese viibisin ju Portos ja rajatasin mööda mägist linna iga päev ning jätsin sinna ka 3 kg, kuid Jaansoni rajalt oli tõesti väike paus. Aga täna lõuna ajal käisime koos Urmas Luigega rajal fotosessiooni tegemas ja ma mitte ei saanud õhtul minemata jätta, kuigi oleks ilmselt võinud, sest...hambad taas valutavad.
Läbisime Germoga 6,3 km, kuigi samm oli ülikerge ja võhma oli piisavalt, võinuks terve raja läbida. Kahjuks hakkas kolmandal kilomeetril lausvihma sadama, istusime ja ootasime, et ehk läheb üle, aga...Lõpuks koju jõudes olime üleni märjad, hea et telefon ja fotokas Germo seljakotis kuivaks jäid.
Rajal käib vilgas ehitus, remont, renoveerimine. Alles Wendre juurest pöörasime sinna ning ma jäädvustasin ka uue raja sündi veidi.
20. septembril algusega kell 17.00 on raamatukogus lugejatega kohtumas Heli Künnapas ja Margit Peterson. Kirjanikud müüvad ka oma raamatuid ning ikka soodsama hinnaga, kui kauplustes müügil on.Tulge kuulama ja kultuurisündmusest osa saama!
Muidu on enesetunne hea, aga hambad teevad valu, tohterdan siin neid, et homme Jõgevale, täpsemalt Siimustisse lugejatega kohtuma sõita. Ehk läheb paistetus alla ja valu taandub. Käisin ka täna kodurajoonis kikutohtri ukse taga aga isegi valuga ei võetud vastu, sain aja alles reedeks. Ehk elan üle.
Paar viimast päeva on olnud töised, kui nii öelda võib. Nimelt minust on üks artikkel ilmumas ja selle raames sai eile Postipoisis intekat andmas käidud ja täna fotosessiooni tegemas. Aga sellest saate lugeda alles laupäeval, siis lisan fotograafi lahkel loal ka siia fotosid. Hetkel jäädvustan rajapildid ka fotoaparaadiga, sest kalli Ema aparaat on alles minu käes, unustasin talle selle laupäeval tagastamata, kui ta meil külas käis.
6. septembril, kui mina just Portugali lendasin, sündis strippar Marco Tasesel taas üks lugu, mille sõnad on taas minult. Jah, ma tean, et on nende lugude suhtes vastakaid arvamusi, aga mind need arvamused ei huvita, teen jätkuvalt hea Marcoga koostööd ja juba sünnivad mõtteis järgmised laulusõnad. Usun, et meie koostöö kestab veel aastaid ja te peate (võite) välja kannatama et ma jagan lugude linke ka oma ajajoonel. Kui tõesti ei kannata siis võite vabalt mind sõbrast eemaldada (facebookis) ja ma ei solvu. Pigem ei mõista ma neid kes loo pärast, mis neile ei meeldi, mulle n.ö. vee peale tõmbavad. Aga see selleks. Teema lõpp.
Kurikuulus stripparMarco Tasane paiskas täna rahva ette oma uue loomingulise saavutuse muusika vallas - video „Verejanu 2017“.
„Filmisime seekord siis vereteemalise video... mõrvarliku, pervoliku ja ikka minule omase glamuuri ja huumoriprismase hõnguga,“ rääkis Marco Õhtulehele, kuidas video sündis. „Filmisime Valgas Tolli hostelis ja siin, Tartus, nii Ihastes kui ka minu korteris ja Annelinnas.“
Marco usub, et video keelatakse YouTube'is alla 18aastastele ära, sest see on liiga verine. „Kusjuures videos oli ehtne kupu-metoodika seljal ja seal oli tõesti EHTNE VERI,” sõnas Marco.
„Videos retsisin ja retsisime siis ohtralt noori poisse, sest kuidas sa neidusid ikka retsid haava ja veristad.“
Alles see oli, kui stripi- ja seksistaar laulis seksinäljast. Küsimusele, kas mehel asendus seksinälg verejanuga, vastas Marco: „Tuleb niii välja... Ikka pöörasemaks... Seksist kõrini, siis tahaks verd!“
Skandaalne Marco Tasane andis äsja välja uue muusikavideo enda laulule "Verejanu". Eesti kõige kuulsam meesstrippar ajab videos noori poisse taga.
Marco seletab video konseptsiooni järgmiselt.
"Veri on ju alati teemas. Vana verd ei taha, ikka värsket. Videos ei hakanud ma neidusid veristama, ikka poisse. Alguses oli seksinälg, nüüd on verenälg. Videos on näha ka ehtsat verd, kasutasime kupu metoodikat. Enamasti oli tegemist ikkagi kunstverega," kommenteeris Marco videot.
Marco sõnul tuleb asja võtta ikka huumoriga.
"Ma tavalisi ninnunännu asju väga teha ei taha, aga ka selles pealtnäha karmis videos on huumor sees," lisas Tasane.
KUULA: Uus hitt? Strippar Marcol on seksist kõrini ning ta tahab verd!
Strippar Marco uus video|FOTO: Kuvatõmmis
Strippar Marco ehk Marco Tasase muusikakarjäär ei rauge. Vastupidi - mees on valmis saanud uue looga «Verejanu», millele on valmis saanud ka video, mis on täis verd, nõiduslikkust ja nuge.
foto: Katrin Must, fotol: Riina Tool, mina, Astra Altoa, Liisi Raidna, Maarika Siim ja Mirjam Siim
Jah, ma olen juba Portugalist tagasi, jõudsin vastu eelmist kolmapäeva ehk siis 13. septembril. Mu kallis sõbranna Jaanika tuli mulle lennujaama vastu ja umbes kella 3-4 vahel jõudsime Pärnusse. Reis hilines pool tundi ja Tallinna lennujaama jõudsime kell 00.35. Peale reisi on ju ikka koduigatsus suurem ja ma ju olen see inimene kes võõrsil eriti ei maga, seega suur tänu kallile Jaanikale kes peale tööpäeva mulle Tallinna vastu kimas.
Miks ma alles nüüd blogin? Peale reisi olen natuke haige. Teisel (Porto) päeval hakkas hammas valutama ja vahelduva eduga valutab siiani. Ausalt öeldes olin natuke hirmul ja nõutu, sest valu oli kohutav ja abi loota polnud, kuna mul polnud ka reisikindlustust. Sellepärast, mu sõbrad, enne reisile minemist tehke kindlasti endale igasugused kindlustused ära. Paaritunnise intensiivse valu järel sain õnneks, peale 4 dolmeni manustamist, magama jääda. Ja järgmised päevad kulgesid suhteliselt vedeltoidul, ehk siis suppe süües, nii oli parem. Kuigi ma muidu ei ole eriline pirukate sööja siis pirukaid ma sõin, selliseid kergeid ja õhulisi kalapirukaid mis välimuselt meenutavad suhkruvatti, aga maitsevad imehästi. Tahtsin neid ka koju kaasa osta, aga kahel viimasel päeval ma neid kahjuks müügil ei näinud.
Kulgesin mööda Portot enamuse ajast üksinda, sest olengi suurel määral üksik kulgeja ja pealegi kirjutan Porto reisist raamatut, mul oli vaja üksi olla, oma mõtteid mõlgutada ja kirja panna. Töö ja puhkus üheskoos. Pealegi saab üksinda paremini linnaga tutvuda, kui kambaga mööda poode kammides. Tegelikult oleks hea olnud kui oleks kaasas olnud giid kes Porto ajalooga kurssi viib, sest mind huvitab eelkõige linna/riigi/ maa ajalugu ja külmaks jätab veini degusteerimine. Kuulub ju Porto vanalinn (kus me elasime) UNESCO maailmapärandi nimistusse ja just see teema oleks mulle huvi pakkunud. Aga tänu Mirjamile sain ikka üht-teist teada ja eks ole näha kas ja millal raamat sünnib. Õhukese vihiku tarvis on matrejali küll, nii kirjas kui ka pildis.
Elasime korteris, kuid nüüd hotellide hindu uurides avastasin, et need polegi kallid, 17 eurot maksab ööpäev, mille sees on ka kolmekordne söömine. Tahaks kunagi kindlasti tagasi minna, aga siis vast ekskursioonigrupiga kus on giid kaasas. Samas tahab nii mõnigi lähedane inimene minuga liituda. Aga see kõik on veel unistuste tasandil kuna pean enne oma hammaste tervise korda saama ja mõned raamatud valmis kirjutama, et kusagile lennata saaks. Aga igal juhul läks Porto mulle hinge ja südamesse oma imelise arhitektuuri ja inimestega. Portugallane on alati naeratav ja viisakas, nagu päike, kes/mis hea tuju loob. Osake minust viibib siiani Porto vaateplatvormil ja imetleb imelist vanalinna, jõge ja üle jõe laiuvat Gaia linna, kus mul jäi käimata.
Kõike pilte ma siia lisama ei hakka, kuna facebookis on album olemas. Albumit saate piiluda SIIT.
Videot Atlandi ookeani juures käimisest saate piiluda SIIT. Ja siit ka:
Aitäh, Maarika, et mind reisile "viisid."
Mõned fotod ka:
lendame...
teen kivipingil tööd. foto: Maarika Siim
mina ausõna käisin ka Atlandi ookeani ääres. mõne teokarbi ja kivi tõin ka
vaateplatvorm kus ma kirjutamas käisin...
Costa Nova Atlandi ookenai ääres...
rahvustoit-tursapraad
tee Atlandi ookeani...
Atlandi ookeani ääres
võimsad lained...
palmi all...
Aveiro-Portugali Veneetsia...
meie kodutänav Portos, Belomonte 107
mina ja pudelpuu...
Harry Potteri majamuuseumi sabas...
vaade GAIA linnale..
kehastusin ingliks...
Porto Kristallpalee
vana tramm...
Portugali maius..
oma pesas...
elu esimene lend ja ikka rõõmus :) muide, esimest korda elus võttis mu nahk pruunika jume, aga täna juba koorub maha...
Viimased hoidiste sissetegemised on tehtud. Ei, mitte selleks aastaks, aga teisipäeval juba sõidan kodust minema ja naasen nädala pärast, siis tahaks ju veel seenele jõuda. Aga tänased hoidised on järgmised:
Pirni-õuna-meloni moos:
pirnid
õunad
melonid
suhkur
kaneel
Mul ei olnud sidrunit kodus, oleks võinud seda lisada sest ülimagus tuli, aga siiski väga hea maitsega. Katsetage!
Tegin järjekordse mögina ehk pangesalati valmis. Koostis:
Hakkisin produktid tükkideks, lisasin maitseained ja panin kuueks tunniks tõmbama. Siis keetsin ja panin purkidesse. Purgid (koos möginaga ikka) kuumutasin üle, et pangesalat säiliks. Nii lihtne see ongi. Katsetage!
Eile ilmus ajakirja "Saatus & Saladused" septembrikuu number. Sellesse numbrisse toimetasin muusikapedagoog Eve Pärnsalu luuletused. Ja nagu ikka kirjutan ma sellesse ajakirja ka lühijutte, ka seekord jutuke "Mustade silmadega mees." Head lugemist!
Muidu kulgeb kenasti. Ootan juba reisi. Teisipäeval sõidan sõbranna juurde Tallinna ja sealt juba kolmapäeva varahommikul kulgeme kuuekesi lennukile mis meid Portugali, Portosse viib. Ootusärevus kasvab iga sekundiga ja see on ju veel mu elu esimene lennureis. Saan tiivad :) Kas kardan? Olen kõrgusekartja kuid ei oska hetkel karta, pigem olen ärevil sellepärast, et saaksin oma vajalikud asjad kenasti pakitud ja kohale. Eks ma katsun Portugalis ehk netti ka saada, kuigi pead ma ei anna. Aga fotoaparaat on kaasas ja pilte teen küll. Ehk isegi kirjutan midagi...Igal juhul olen õnnelik ja tänulik kallile Maarikale kes selle reisi mulle võimaldas. Aitäh! Kui pärisausalt öelda siis võtsin mitu aastat hoogu. Ja nüüd ma lähen. Lendan ära. Lehvitan teile ülevalt.
Kohvri ostsin ka ära, päris enda oma nüüd olemas, küll pisike käsipagas aga ikkagi. Ma ju elama sinna (veel!) ei plaani minna ning mõttetu on poolt elamist kaasa tarida. Vahetuspesu ja hügieenitarbed ja...kogu moos!
Nüüd aga fotogalerii, nagu ikka:
luuleveerg. Eve Pärnsalu
Mustade silmadega mees...
E.P. luule
Eve Pärnsalu
selle kuu numbrid...
läheb moositamiseks..
omas mahlas moos läheb keema...
4 purki moosi juures...
pangesalati kuumutamine...
ja mõni purk pangesalatit taas varasalves juures...
