Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"
teisipäev, 28. juuni 2016
Heliline hommik pulmakutsega
Millal sina viimati pulmast osa said? Kui hakata meenutama, siis mina käisin viimati pulmas veneaja lõpus. Aga juba paari nädala pärast avaneb taas võimalus pulmadest osa saada, Heli ja Herlendi pulmadest, mille kutset kallis Heli mulle täna toomas käiski. Igal juhul väga armas hommikuäratus. Aitäh!
Kuidas kulgeb Helil ja Herlendil pulmade korraldamine? Seda kõike saad lugeda Heli blogist Minu ilus elu maal.
No, ja nüüd vajutan paanikanuppu. Mida panna pulma selga? Olen saatesarja "Minu imeline muutumine" muutuste ootel. Kõik mu riided on mulle viimase poole aasta jooksul väikseks jäänud ja uusi ka ei raatsi osta, sest kavatsen poole enda kaalust kaotada. Mida teha? Uhh! Tossus ja sportriietuses ju ometi pulma ei lähe, nagu ka teatrisse ei mitte, kuigi viimastel aastatel käiakse teatris ka "töölkoduspuhkehetkel" riietega. Tegelikult ei ole ma aastaid ka kingi kandnud just kehakaalu pärast ja ...Neid agasid on mitu. Ka kleidid ja seelikud on haruldased minu seljas ja seda ka just kehakaalu tõttu. Peenususteni ma lahkama ei hakkaks, sest ülekaaluline teab nii ehk naa milline piin on kanda suvesooja ilmaga kleiti või seelikut...Paras peavalu on nüüd sellega, kuigi pulmi ootan ma väga, sest mul on ülihea meel, et saatus (juhtumisi on selles suures osas süüdi Kati Saara Vatmann) meid Heliga kokku viis, sest olen temas leidnud endale ühe armsa, üliausa, julge hingesugulasest sõbra, kellega läheks luurele ka vaatamata ilmale.
Heli ise on hetkel haige, aga hoiame kõik talle pöialt ja saadame positiivset ja tervendavat energiat, et ta terveks saaks, sest maailmal on teda väga vaja. Mina saatsin oma terevndavad pakikesed teele juba hommikul ja teen seda veel mitmeid kordi päevas. Pealgi algav Uulu laager vajab teda, ta armas pere vajab teda, kõik me vajame teda, aga ikka tervena.
Loomulikult ei saanud ma ju pildistamata jätta, aga andke andeks, unisena tehtud pilt on parajalt unine ka ise, aga ikkagi Heli!
28. juuni. 2016.a.
Vana-Rääma
esmaspäev, 27. juuni 2016
Meie-maalapsed
![]() |
pilt illustratiivne |
Meie-maalapsed
ööd on mõnikord muutlikud
sama muutlikud kui päevad
kus keset päikesepaistet
hakkab kallama
nagu oavarrest
sama muutlikud kui päevad
kus keset päikesepaistet
hakkab kallama
nagu oavarrest
sama muutlik oli
malevlase meel kui ta
kaugel nõuka ajal
EÜE raames esmakordselt
maale sattus
malevlase kelle hooldatud
ja pediküüritud vabrad
lehmasita sisse
astusid
mäletan kuidas ühel päeval
pealinnast pärit tüdruk
kolhoosi lauda pesuruumis
oma jalgu ahastavalt jääkülma
vee ja kange piimatorude pesemise
vahendiga ning harjaga küüris
justkui tahaks nahka
maha nühkida
_
mäletan kuidas meie
algkooliealised plikad igatsesime
ka oma siniseid koolipluuse
pastakaga täis kirjutada ja
naba kohale sõlme siduda
aga ema ei lubanud
sest me olime tema meelest
alles tited poiste ees
eputamiseks
mäletan kuidas meie
algkooliealised plikad igatsesime
ka oma siniseid koolipluuse
pastakaga täis kirjutada ja
naba kohale sõlme siduda
aga ema ei lubanud
sest me olime tema meelest
alles tited poiste ees
eputamiseks
aga malevlased võisid
võisid nad ka kurameerida
kolhoosi heintes või
vana mõisa trepil sest nende
vanemad ei saanud neid keelata
ei saanud neid korrale kutsuda
sest nemad elasid pealinnas
tantsisid Viru kabarees või
lendasid tuusikuga Musta mere
äärde puhkama
puhkama ka lastest
aga meie- maalapsed
meie olime maast madalast
sunnitud tööd tegema
mitte ainult suviti
ei käinud me malevas ega ka
viljapäid lõikamas
meie saime juba marlimähkmetest
välja kasvades teada et sitt
mille sisse me astume
ei ole lihtsalt sitt
vaid on leivaisa
selline oli meie
nõuka ajal sündinud maalaste
noorus selline oli meie elu
ilma telefonita
ilma arvutita
selline oli meie viis näidata
armastust oma maa
vanemate ja riigi vastu
27. 06. 2016.a.
Vana-Rääma
Uus tass kollektsioonis!
Täna paistab Pärnus päike, vähemalt minu jaoks. Tegelikult ma väga armastangi sooje ja vihmaseid ilmu, just sellised ilmad on minu päikeseilmad.
Pole just igapäevane, et fännid sulle kingitusi teevad, kuigi aega-ajalt tuleb ka seda ette. Täna jõudsin ma lõpuks kesklinnas ära käia, sest juba üle nädala ootas mind Hommiku tänava postipunktis uus tass, koos imelise kirja ja kaartiga Triinult. Siirad ja suured tänud sulle, hea hing! Tegid mu päeva päikeseliseks!
Kes veel ei tea siis võtku teatavaks, et kogun erinevate linnade, külade ja riikide logodega tasse. Reegilina vahetan neid oma romaani SEGAVERELINE vastu. Kui lähete reisima ja teie pagasisse mahub üks pisike tassike, oleksin väga tänulik. Veel tänulikum oleksin, kui neid mahuks lausa 2 (ühesugust), sest ka mu maailma parim sõbranne kogub tasse. Aitäh!
Tass on väga maagiline ja toodud Otepäält. Triinu väisas Otepääd ja ostis mulle seal kõige uuema tassi, mis pani mind kohe googeldama ja Otepää kivilabürindiga tutvuma. Olen ise kunagi paaril korral küll Otepääl käinud, energiasamba juures ja hotellis Bernhard, kuid kivilabürindist ei teadnaud ma tänaseni midagi. Nüüd tean.
Googeldades sain veidike informatsiooni ja kopeerin ka siia:
Otepää kivilabürint
Otepää kivilabürint on endise hiiemäe osa, tugevalt maaenergiaga laetud väepaik.
Labürint koosneb 2 objektist, Kuldlõike spiraalist ja Chartresi labürindist. Spiraal annab rahu ja tasakaalu inimese närvisüsteemile. Labürindis mõjutavad inimkeha paralleelselt 2 jõudu – maakiirgus ja kosmiline kiirgus. Labürint on Prantsusmaal Pariisi lähistel asuva maailmakuulsa Chartresi labürindi koopia, mis koosneb 11 rajast, on 11 m lai ja 500 m pikk.
Labürint koosneb 2 objektist, Kuldlõike spiraalist ja Chartresi labürindist. Spiraal annab rahu ja tasakaalu inimese närvisüsteemile. Labürindis mõjutavad inimkeha paralleelselt 2 jõudu – maakiirgus ja kosmiline kiirgus. Labürint on Prantsusmaal Pariisi lähistel asuva maailmakuulsa Chartresi labürindi koopia, mis koosneb 11 rajast, on 11 m lai ja 500 m pikk.
Labürint on kasutatav aastaringselt.
Rohkem informatsiooni saate SELLE lingi alt.
27. juuni. 2016.a.
Vana-Rääma
laupäev, 25. juuni 2016
Seitsmesed uudised 25.06.2016.a.
21. juunil käisin Tallinnas castingul ning täna sain läbi Seitsmeste uudiste teada, et olen üks neljakümnest väljavalitust, kelle hulgast 10 saatesse valitakse. Nagu ma ühes eelnevas blogipostituses mainisin, oli kohal ka Tv3 intervjuu tarvis. Omast arust ma üldse ei pabistanud, aga jah, ennast just eriti meedliv telekast vaadata ei ole, aga usun, et juba aasta pärast on, sest olen üks nendest kelle muutumine võtab vähemalt aasta aega, sest ilmselt alustatakse maovähenduse operatsiooniga ja sellele järgneb kõik muu, hammaste korda tegemine, ebameeldivate karvade eemaldamine, liigsete kilode operetsioon jne...Aga olen selleks kõigeks valmis, sest operatsioone pole ma kunagi kartnud aga kaal on viimaste aastatega hakanud tervist laastama, kuigi olen üle poole oma elust ülekaaluline olnud ja midagi pole tegemata jäänud. Viimase poole aasta jooksul on tulnud palju üle elada, alustades poja tervisega kaasnevaist probleemidest ja enda omaga ka, pidades silmas ateroomi, millega käisin lausa 2 kuud haiglas sidumas. Põletik on nüüd välja ravitud ja umbes poole aasta pärast tuleks sellega operatsioonile minna, aga eks näis kuidas asjad kulgema hakkavad. Olen optimistlik ja loodan ikka paremat.
Seitsmeseid uudiseid saate järelvaadata SIIT. (kes ei tea, siis sinisele sõnale SIIT vajutades avaneb saate link ja saab otse vaadata). Umbes 26 minutil algavad klipid saate eelsalvestusest MINU IMELINE MUUTUMINE.
Mis seal ikka, julgelt edasi!
Enne Tallinna sõitu panin õlakotti oma kalli sõbranne Jaanika kingitud türkiiskivi, kui õnnetalismani...ja olen väga õnnelik. Aitäh, mu kallis Jaanika!
minu number ja minu kalli sõbranne kingitud türkiiskivi |
Ja loomulikult ei saa ma tänamata jätta kallist Hälit, kes mulle saatesse registreerimisest teatas ja kellega me kenasti täna ka kirjavahetust peame. Häli ise käis kevadel saates ja kevadel me ka Facebookis esmakordselt suhtlesime. Ootan väga ka tutvumist.
Muidugi olen tänud kõigile kes kaasa elavad ja toeks on. Aitäh!
allkirjastatud leping... |
minu seljataga mu kallis Ester |
täidan terviselehte |
saatejuht Eve Kallaste |
täidan lepingut. minu seljataga kallis Ester |
Raimo Kummer |
Kallistan teid kõiki.
25. juuni. 2016.a.
Vana-Rääma
kolmapäev, 22. juuni 2016
Jaanipäevaks kõrgeks kasvab laup
Ruth ja Ülar, me petsime teid!
Kunagi armastasin ma väga juukseid lõigata ning tegelesin sellega suhteliselt aktiivselt, kuid nüüd enam ei inspireeri. Ju sai siis huvi otsa või mis iganes. Eelmisel suvel ma küll lõikasin Germo pikad kiharad maha, aga...Ja habemeajamises ma ka just käpp ei ole, seega tuleb Germoga käia spetsialistide juures. Täna me seda tegimegi, kuna üks kallis inimene kinkis Germole jaanipäevaks selle võimaluse. Aitäh! Sihuke armas nooruk tuli juuksepahmaka alt välja.
Ma salongi nime ei teagi, asub Tallinna maanteel, üsna meie kodu ligidal, Pärnamäede poe kõrval. Aga igal juhul jäime rahule, mõlemad. Juuksuriks oli üks vanem daam, vene rahvusest. Aitäh, aitäh, aitäh!
Tegelikult oli Germo juba hommikust saati ärevil, kuna sai eile õhtul juba teada, et täna lähme juuksurisse. Ma tavaliselt räägin talle kusagile minekust vahetult enne, kuna ta muutub ärevaks ja kannatamatuks. Viimasel ajal küll vähem, aga ikkagi.
Tavaliselt käime Tammistes Ruthi ja Ülari juures Germo soengut ilusaks lõikamas, aga sellel korral õnnestus seda teha kodu ligidal. Aga me ei ole teid maha jätnud, kallikesed! Ehk juba järgmise soengu ajaks jõuame taas Tammistesse. Lihtsalt kuidagi kiired ajad on olnud.
enne juuksurisse minekut |
pärast imelist muutumist |
Evele ja Avele tänud kiirvisiitide eest!
Ja jaanid võivad nüüd tulla, kõrge laubaga ;)
22. juuni. 2016.a.
Vana-Rääma
Sildid:
Germo,
mõtisklus,
pere,
Vana- Rääma
Kuhu minna jaanitulele?
Selle nädala Nelli Teataja ilmus juba täna, pühad ju ees. Ostke Nelli Teataja, kirjutan seal lähenevatest jaanituledest üle Eesti. Kui ma artiklit kirjutasin (tänu teie kaasabile mu kallid fb sõbrad. aitäh!), avastasin, et Eesti jaanituled toimuvad lausa terve kuu vältel, need lõppevad juuli esimeses pooles Seto jaanitulega. Selle artikliga täitus mul ka aasta kaasautorina tööd Nelli Teatajas ja luban, et meie koostöö jätkub.
Kena alanud suve ja imelist jaaniaega, kallid sõbrad!
Nelli Teataja veebilehte saate lugeda SIIT.
22. juuni. 2016.a.
Vana-Rääma
teisipäev, 21. juuni 2016
Tallinn, Emma, Ester, Tv 3, casting ja...
Tallinn, Kloostri tee 8, Filmimees |
Jõudsin hommikul peale poolt kümmet Pärnu bussijaama ning üks Tallinna buss oli ees ning juba 11.45 oli Tallinna bussijaamas. Kuna olen ikka veel nikotiinik, seadsin sammud nn suitsunurka, kui nägin Haapsalust saabuvat bussi peatumas. Mõtlesin kohe armsale Soome-Rootsi kirjanikule, Emma Juslinile, kes on juba aastaid Haapsalu elanik ja räägib ka väga hästi eesti keelt. Tõstsin pilgu ja jäin vist hämmingust ammulisui tulijat silmitsema. Jah, saite õigesti aru, pisike, armas Emma jooksis mulle sülle. Nii saimegi oma pool tunnikest kenasti kohvitassi taga aega veeta. Oli väga armas algus päevale.No, mul jäi hommikukohv kodus joomata ja olin alles poolenisti unesegane. Bussis tukkusin umbes veerand tundi.
Ja varsti jõudiski Ester kenasti kohale. Sõitsime Piritale, sest maja kuhu castingule minema pidin, asub just Pirital, Pirita kloostri kõrval, jõe ääres. Kuna meil oli umbes tund aega veel aega, läksime loomulikult Pirita kloostrisse seda imelist vaadet nautima. Mina polnud sinna aastakümneid jõudnud, käisin viimati vist kooliekskursioonil, kui õppisin 7. klassis.
Kui castingule minekuni oli jäänud 15 minutit, andsime uksekella ja peagi sisenesime majja. Ees ootas juba päris mitmeid inimesi, kelle eesmärk oli sama mis minul. Sain ankeedilehed (leping ja terviseleht) kätte, numbri rinda (nr 20) ja asusin ankeete täitma, kuid samal hetkel astus majja TV 3 ja minult paluti intervjuud, kuid olin paberimajandusega ametis ning vahepeal võeti mõned teised muutujad ette. Arvasin juba, et pääsen, aga ei, oodati ikka millal lõpetan paberite määrimise ja peale intekat nad ka lahkusid. Ma ei tea millal, kus ja kas seda intekat ka näidatakse, aga kaldun arvama, et see juhtub õige pea. Intervjueerijaks oli imekena reporter Anna-Maria Veidemann-Makko, kelle esimene küsimus oli päris ootamatu: "Miks tuli kena näolapiga inimene saatesse?" ...või midagi seesugust. Ja siis kutsuti mind kaua oodatud castingule.
Ma ei tea kui palju ma võin või ei või castingust rääkida, sellepärast eeldan kidakeelseks jääda. Arvan, et mul läks hästi ja millalgi liigun taas Tallinna.
Et kas olin närvis? Teate, ei olnud, üldse ei olnud. Isegi intekas vist kukkus enamvähem normaalselt välja.
Paarile eakamale saatusekaaslasele mainisin, et see number mis meile anti, sama nooreks meid ka tehakse. Naistel polnud midagi selle vastu.
Peale castingut sõidutas armas Ester mind vanalinna, tegi mulle seal sihukese põneva ekskursooni, et mul oli lausa keel vestil. Algatuseks sõitsime vabadusse vangi. Ehk siis Vabaduse Väljaku alla parklasse. Aga nüüd lisan siia pildigalerii ja need kõnelevad enda eest. Mõnus väsimus on minus võimust võtnud, aga energiat veel jagub, kibelen oma käsikirja edasi kirjutama.
armsa Soome-Rootis kirjaniku Emma Jusliniga |
Pirita klooster |
armas Ester |
Pirita kloostri varemete vahel |
mu rinnas on mu number 20, seda tegelt pildistasime ;) |
Vabaduse väljaku all parklas |
Ester |
armsa Estriga |
Aitäh, et te olemas olete! :)
21. juuni. 2016.a.
Vana-Rääma
esmaspäev, 20. juuni 2016
Ohvriallikal
![]() |
pilt illustratiivne |
OHVRIALLIKAL
vaid üks samm on
jäänud veel astuda
et maad kataks taas
virvatulede valgus
et inimeses taastuks chi
ja armistuksid eeterkehas
valgust neelavad augud
aga inimlapse silmi
katab pimedusekae
ta ei näe värve
ta ei näe sinitaevast
langevaid tähti
ega koidutähe kuma
sest prillid ei ole
päästerõngaks kui
hinge rusub
aegade alguse taak
väikesed amburid
nagu öö nõelteravad
küüned lasevad piksenooli
arbujate kujutelma
läbi iidsete riituste
läbi maaema pärusmaa
kaudu taevalinna
kuhu violetsed
vikerkaarevärvid
on sillutanud tee
raja läbi kosmiliste
rituaalide
lase minevikust lahti
tulevikus on palju
kirkavamad värvid
lausus memm ohvriallikal
üleeile
20. juuni. 2016.a.
Vana-Rääma
pühapäev, 19. juuni 2016
Leia pildilt Germo
leia, leia pildilt Germo |
Pärast mitmepäevast vihmasadu ja raju tormi, kui päike on Pärnusse taas pesa teinud, on patt koduseinte vahel istuda. Ja pealegi on mul värskes õhus palju kergem hingata, kuigi tänaseks olen nohust prii. 4 päeva ravitsesin ennast nurmenukutee- ja kuusekasvutinktuuriga, ei mingeid tablette ega apteegirohtusid. Oma kätega, väe ja armastusega korjatud ravimtaimed on kõige tõhusamad ravimid. Germo paranes 3 päevaga, mina 4 päevaga. Muidugi kuusekasvutinktuur (värsked kuusekasvud ja viin) on päris krepka ja kibeda maitsega, aga väga hea antibiootikum, koos nurmenukuürdist tehtud teega. Katsetage teie ka, kui mõni haigus ligi peaks hiilima.
Muidugi tegime täna pattu ka, sest imelise ilma juurde kuulub ju šašlõkitamine. Ja pealegi ma ei teagi millal ja kas mul seda šašlõkitamise võimalust tuleb, aga see selgub teisipäeval Tallinnas.
Tänavu tuleb hea õuna- pirni-, mureli-, ploomi-, kreegi jmm...aasta. Juba praegu on puud viljadest lookas. Minu jaoks on see väga hea, sest sellest elamises on mul panipaik olemas ja kavatsen palju hoidiseid sisse teha. Isegi pisike pirnipuu on pisikesi pirne täis, mis on armsalt taeva poole suunatud. Mureleid juba sõime, sest mõned olid valmis.
Nüüd teen väikse vitamiinipommisalati valmis, kõrvale tatraputru ja asun kirjutama, sest inspiratsioon on taas tee minuni leidnud. Minge jalutama, kes te täna veel õue pole jõudnud. Mõnus ilm on. Vähemalt Pärnus.
peotäis vitamiini |
Germo aia taga pingil, oma lemmikkohas... |
pirnid vaatavad taevasse... |
õunu on sellel aastal ohtralt |
19. juuni. 2016.a.
Vana-Rääma
laupäev, 18. juuni 2016
/pühendusega.../ ( taas küünlavalgus inspireeris)
see kaunitar ilutseb Germo toas |
Vahel, siis kui ei ole võimalik minna kusagile, kuhu plaanis oli, vahel siis sünnivad mu sulest luuletused, läbi mille ma olen olemas, olen ka kohas, kuhu minna soovisin...
....
/pühendusega Mari Liisi`le/
Öö langes maale
taevas tihub nutta
miljonid vihmapiisad
siluvad aknakriime
kuid toas on soe
toas on päike
aga toonede taga
on vaikus
seal ei saja vihma
seal ei paista päike
ei laula linnud
ega helise meloodia
seal on aegade taha
ununenud aated
illusoorsed
öö langes maale
aga mina elan päevas
elan ühes päevas
korraga
õnnelikult
õnnistatult
sest see on minu
missioon selles elus
ainuõige ainuomane
mis vaid mulle kuulub
kõrvalmaja trepimademel
keset hallide vihmade embust
istub lonkava jalaga vares
istub ja raputab kohevamaks
oma ballikleiti
meik mööda põski laiali
nagu itkeval neiul
nuta tüdruk nuta
pisarad puhastavad hinge
lausub vanavanema minus
vanavanaema kes
järjekordselt read mu
paberile saatis
kes valgustab ja juhendab
mind päeval ja öösel
õhtul ja hommikul
aastast aastasse
päevast päeva
juba nelikümmend
aastat
nuta tüdruk nuta
nuta lein oma hingest välja
siis tulevad valged linnud
ja hakkavad elutantsu
tantsima
- juuni. 2016.a.
Vana- Rääma
Tellimine:
Postitused (Atom)