Imetoredalt juubelilt haige Paranoiatari meelevalda!

  Täiesti segane nädalavahetus, mis algas kenasti!
Reedel sõitsime Sinti, Helmondi peo- ja toidutaresse juubelile. Nimelt oli minu kalli sõbranne mehel 50. juubel. Õhtu kaunis ja hubases toidutares, maitsvate hõrgutiste, meeldiva seltskonna ja toreda muusika saatel möödus kenasti. Tänud, kallid Ülar ja Ruth imetoreda emotsiooni eest! :)
  Siin pildil juubilar oma kahe tütrega.

juubilar Ülar Palmiste tütardega

Argo, Janne, mina ja ...

Rohkem pilte juubeli kohta saate vaadata minu facebooki albumist "Pärnu sügis 2015.a.". Vaatamiseks, nagu ikka, vajuta sellele sinakale kirjale.

Andres, Janne, mina ja...

  Lisan siia paar pilti juurde, kuna nendel on minu jaoks eriline tähendus :)

me loeme söögipalvet :)

Ja väikest videojuppi juubelist näeb siit, videos juubilar Ülar Palmiste ja ta 2 tütart. Vaadata saad SIIT.

  Olen ennegi maininud, et mu naaberkorteris elab paranoiatar, kibestunud ja paranoiline (ilmselt slaavi päritolu) umbes 50-dates "mutt", kes kujutab endale ilmselt kõiki ja kõike ette. Eriti seda mis on negatiivne. Tema olemus ongi üleni negatiivne. Kujutan ette kui raske on elada inimesel negatiivsuse meelevallas. Ülemõtlemine on ilmselt üliraske diagnoos, eriti kui inimene näeb selle meelevallas olles kõike mustades toonides. Muide, ühel korral tabasin ta tütre oma ukse tagant kingi viksimast ja vaat see oli kole!

  Paranoiatar on terroriseerinud kõiki selles korteris elavaid naabreid. Järgmisel korral toon ta nime siin avalikuks, kui ta oma paranoilisi nägemusi jätkab. Õnneks on temast teadlikud mu korteri omanik, ühistu kui nüüd ka linnavalitsuse sotsiaalosakond. Eelmisel korral kui ta mu poega Germot terroriseerimas käis, vallandusid Germol epilepsiahood. Oleks ma täna üleval olnud, kui ta meie korteri ukse taga karjus, oleksin ilmselt politsei kutsunud, sest tundub, et tuleb raskemad asjaolud tarvitusele võtta. Ta lihtsalt ei lase meil elada.

  Kuna juubelil käimine lõi mu režiimi veidi segamini, magasin ma täna hommikul kaua. Poisid magasid ka alles, kui läbi une kuulsin koputust ja karjumist ukse taga, et koridor pidavat haisema. Viienda korruse võlud, sest tavaliselt tulevad kõik aroomid ikka ülemisele korrusele kokku. Ühel päeval ilmselt keetis keegi kapsast ja korteri ust avades oleks nagu trepikoda peeru haisu täis  olnud :) Ja mingil ajal oli naaberkorteris üks peni kes kõikide asjade peale klähvis. Ning nädalavahetuseti pauguvad lausa hommikuni naaberkorteri uksed ning trepikoda täidab tugev jutuvadin. Ma pole sellest välja teinudki, kuna olen öölane ja ei maga noil hetkil.

  Esimene pilt siin on illustratiivne, leidsin netist. See on selline parajalt hull, nagu minu naabrist paranoiatari skisofreeniline pilk. Mõelge naisele blondid juuksed pähe ja kortsud näkku, siis tunnetegi paranoiatari ära. Ühesõnaga põnev elu, inspiratsiooni jagub, eriti kirjutamise tarvis.

Vaatamata kõigele soovin teile kena pühapäeva, sõbrad!

11. oktoober. 2015.a.
Mai

Asfalteeritud inimesed

   Jõudsin loetud ka Veiko Belialsi uhiuue luuleraamatu "Asfalteeritud inimesed", mis on esimene autori raamat mida lugenud olen. Kuigi Belialsi looming ei ole üldse mulle võõras, olen seda lugenud kas "Sibrist" või "Loomingust" ja kuulnud/näinud teda oma loomingut esitlemas Pärnus aastate eest.
  Belials kirjutab erinevaid luuležanre, mis on mulle väga meelt mööda. Seega nautisin väga lugemist. Toon siia reklaamiks ka mõned tekstinäited:

ISALE

pikkamööda edenevad
tusameele tunnid
südamesse sugenevad
sügavmustad sunnid
kuidas nõnda ränk võib olla
elamise valu
kuidas kõike vaikselt talud
kuni võtab jalust
kuni hinge üles keerab
niigi pingul vindid

küünaldele sõlmitakse
musta värvi lindid

MAI 2000

**********************************************

tunneli lõpus
paistab valgus
imetabane
ekstaatiline
orgastiline

miks ma loll
küll ei taibanud
omal ajal vaadata
mis kurat
paistis siis veel
tunneli alguses

*********************************************

minu kodu on mu kindlus
minu kodu on mu kong
nagu linnupesakene
buss ei sõida
ei käi rong

minu kodu on mu vangla
minu kodu on mu kants
euroliit ja eesti süda
alle-aa ja asi ants

********************************************

Veiko Belials on eesti kirjanduse kuldajastu tüüpiline esindaja, üks meie anderikkamaid ulmekirjanikke ning suurepärane poeet, selles raamatus on kõik, mis ühes luulebestselleris peab olema: huumor, armastus, äng, looduse ilu ja isamaavalu. Asfalteeritud inimesed ühendab endas Runneli ja Kareva parimad omadused.

***
varahommikune
mustasõstra-vaarika tee
lahustuva uduga
päev tervitab mind
sookurgede kordeballetiga
olen loksutatud
mitte segatud
*

Marko Kekishevi kaanekujundus

ISBN	9789949519415
ILMUMISAASTA	2015
KEEL	eestikeelne
FORMAAT	Pehmekaaneline
LEHEKÜLGI	82 lk
MÕÕT	200x124x6 (mm)
KIRJASTUS	JUMALIKUD ILMUTUSED
SARI	JUMALIKUD ILMUTUSED

9. oktoober. 2015.a.

Mai

Pealehakkamise küsimus

   Marko Mägil on ilmunud uus raamat "Pealehakkamise küsimus", mis koosneb luuletustest, miniatuuridest ja lühijutukestest. Kui ma eelnevalt olin "tutvunud" autori grillitud- ja maitsestatud kanadega, siis on see raamat veidi jätk eelmis(t)ele.
  Paaril korral olen ka Markoga kohtunud ja teda oma loomingut esitlemas näinud. Esmakohtumine leidis aset "Ji kirjastuse" suvepäevadel Kavastus. Juba sellest ajast jäi Markot minu jaoks iseloomustama hüüe: "ANARHIA", millenimelise luuletuse ka sellest kogumikust leidsin. Ja Marko Mägi on ka esinemas käinud minu korraldatud Pärnu kirjandusõhtul Maarja- Magdaleena Gildi majas.

Lisan siia mõned tekstid:

EMU

Suurt kasvu
töövõimetu lind.


*********************************

PIIM

Kas kuskilt
ei saaks
musta-valgekirjut
piima?

Nii, nagu
lehm
päriselt on.

*****************************

AJALUGU

Kui Jeesus kõndis vete pääl,
siis veskimeest ei olnud sääl.

*******************************

JAANIPÄEV

Jaanipäevaks kõrgeks kasvavad kased.
Kase ladvast piilub jaanalind.
Grillkana kalpsab niiskel murul.
Ütleb:"Grilli veelgi mind!"

********************************

Marko Mägi esinemisest Pärnu kirjandusõhtust pilte vaadata saate SIIT.

Marko Mägi on eesti kirjanduse kuldajastu tüüpiline esindaja, vaimustav luulekogu – seks, inimsuhted, armastus ja ekstaas. Marko Mägi poeesia ühendab endas Suumani ja Vanapa parimad omadused, vaimustava luulekogu koostas superstaar Kaur Riismaa.

***

MOBIILTELEFON SÜDAMES
Mul südames nagu heliseks mobiiltelefon.
Nagu selle vibratsiooni programmi peal.

ISBN	9789949519477
ILMUMISAASTA	2015
KEEL	eestikeelne
FORMAAT	Pehmekaaneline
LEHEKÜLGI	87 lk
MÕÕT	200x125x6 (mm)
KIRJASTUS	JUMALIKUD ILMUTUSED
SARI	JUMALIKUD ILMUTUSED

9. oktoober. 2015.a.
Mai

Tänased luuletused

Inri

kui tuhaks saavad tunded ja elu uputab mälestused aegade merre astud sina kui rändaja Kolgata teel

rändaja kelle elukarikas on tühjaks joodud mitmete elude poolt kelle sammud on töntsid ja silmad surma täis

ja armulaual tahmuvad leegid...

7. 10.2015.a. Mai

___________________________________________________________

...

su mälestuste palmikmuster vestab neid aegu arm mil elas, lõimed vees mis sest et praegugi veel elu kestab mis sest et oled enda peremees

las lõuendi peal elustuvad ihud las kätkematult liiva jookseb aeg las pöördub päev kui uduvaikne vihur las tilgatumaks joodud saab su kaev

ei keegi aimatagi oska sinu aateid ei paota miski ajast lukustatud ust on elul silmapiiril vahel võõraid vaateid kui tunned hingesopis võõrast armastust

su mälestuste palmikmuster lõimub on ajahooval uued rakmed üll mu käed on lunastusest sinu ümber põimund me vahel lausa lõõmab kirgastusetüll

7.10.2015.a. Mai

ÜhepAjatoit või ühepOjatoit või ühe poja toit või...

   Kui ma eile küsisin Germo käest mida täna süüa teha, vastas ta :"ühepOjatoitu." See oli hea idee, mis viis mind tagasi lapsepõlve. Nimelt ei saanud ma lapsena aru selle toidu nimest ja seosest. Esiteks sellepärast, et ma kuulsin "a" asemel "o" tähte seal keskel. Kui ema ütles, et teeb ühepajatoitu, pani see mind alati mõtlema. Ühepajatoit on mu üks lemmikuid olnud laspepõlvest peale, kuid kuna kuulsin nime valesti, ei julenud ma ema käest küsida miks just ühepojatoit või ühe poja toit. Kuna mul on 3 venda, siis arvasin, et toit tehakse vaid pojale,ühele pojale, et jään ilma :) Nii ma vaikisingi.

  Mõnda aega hiljem sain aru, et tegu on siiski ühepajatoiduga, kuid ma ikka ei mõistnud selle nime tähendust. Esiteks ei teinud ema seda kunagi pajas. Meil oli kodus ometi pada olemas, aga ema tegi kas potis või ahjus. Jälle ma ei julenud küsida, kuid leidsin ennast mõttelt, et kui suureks saan, teen ikka õiges kohas, ehk siis pajas :) Tühjagi!

  Õnneks armastavad mu mõlemad pojad ühepajatoitu ja seda ma ka vahete vahel teen. Tänane tuli natuke supine välja. Kuna mul ei ole lihtsalt nii suurt ahjupotti, siis sai sellest keedetud ühepajatoit. Olen ka enne nii teinud, maitseb igat moodi.

  Mulle meeldib ise retsepte välja mõelda, ei kipu kunagi näpuga kirja pandud retseptide järge ajama. Vaatan alati mis külmkapist sobiks juurde panna ja sellised nad sünnivad. Tänase ühepajatoidu koostis on:

kaalikas
porgand
raguuliha
vesi
sool
pipar
sibul
kartul
värske kapsas
ja
roheline konservhernes
 
Head isu! :)

7. oktoober. 2015.a.
Mai

...

...

kui päevad on
ühtemoodi hallid
ja ööd ei too
sõba silmale

ning sinu südamega
lausutud sõnad
ilmutavad ennast
ka öösiti ning teevad
hingele pai

siis ei päästa muu
kui võtta su sõnad
korrutada ja korrata neid
kuni ööst saab päev
ja päevast öö

meile kahele...

06.10.2015.a.
Mai

Mowgli on elus!

   Sellest kuust alates kirjutan ka ajakirjas "Lemmik!"
Ajakiri "Lemmik" ilmub üle kuu, ehk siis 6 numbrit aastas. Oktoobrikuu numbris on minu artikkel Viluvere Mowglist, mehest kelle elu metsas, loomade keskel, terveks ravis.
  Mowgli on tegelikult linnapoiss kes tervise pärast pidi enamus aastast haiglas elama, kuid nüüd ta elab metsas, kasvatab loomi, linde ja juurvilju, ning ei kuluta enam haigla uksi. Kõigest sellest ja paljustki muust saate lugeda oktoobrikuu ajakirjas "Lemmik!"

Head lugemist!

6. oktoober. 2015.a.
Mai

...

...

meri on siidiselt habras nagu liiv mis pudeneb sõrmede vahelt ka siis kui püüad seda pihku peita sama habras on inimelu

kui tulevad mustad linnud ei ole enam pääsu kesi Eesti rahvuslinde silmapiiril

sest toonede taga on silmad piiritud

05.09.2015.a. Mai

Puudutusega läbi mitme öö ja päeva...

ISBN	9789985975282
ILMUMISAASTA	2007
KEEL	eestikeelne
FORMAAT	Pehmekaaneline
LEHEKÜLGI	175 lk
MÕÕT	200x130x (mm)
KIRJASTUS	VERB

9789985975282

2007

eestikeelne

Pehmekaaneline

175 lk

200x130x (mm)

VERB

  Päris mitu ööpäeva olin Peeter Helme romaani "Puudutus" lugemise lainel. Ühest küljest sellepärast, et see vajab süvenemist rohkem kui mõni teine raamat (näiteks rohkem kui  P.Helme "Sügaval läänes" romaan). Autor kirjeldab kõiki hetki, inimesi, asulaid ja olukordi nii detailselt, et paneb sellega tegelaskujund elama ja jääb sihuke tunne nagu tunneks neid.

  Pean tunnistama, et "Sügaval läänes" oli esimene P.Helme raamat mille ma läbi lugesin ja millest vaimustusin. Seega sattsuin taas tema järgmise (õigemini esimese) teose lainele. Pealegi on Rahva Raamatus hetkel "Puudutus" olematu hinnaga ja ma unustasin ennast seda lugema oodates ühte sõpra eelmisel nädalal. Ja loomulikult ei saanud ma seda ju ostmata jätta :)

  Raamatuid ju ilmub väga palju ja kirjutajaid on ka palju, seega ei jaksa nii ehk naa kõikide teoseid läbi lugeda. Aga kui haarad "esimese" raamatu kätte ja see sulle meeldib siis loomulikult tekib huvi ka autori  järgmiste vastu.

  Lugeja peab varuma kannatust, kuna tegevus ei toimu kiiresti. Minul tekkis alguses lugemisele 5 päevane paus. Olin vaid 16 lk ära lugenud ja peale pausi alustasin algusest, et mitte segadusse sattuda.

  Peetri käekiri on äratuntavalt ( võin ka eksida) huvitav. Tal on harukordne võime tunda inimest, näha tema sisse ja elada tema sees. Ta mängib poeetiliselt inimeste tunnete ja olustikuga. Toob elavalt olustikus valitsevad aroomid lugejas esile ja paneb lausa üle lugema.

  Teksti ma loomulikult üle kirjutama ei hakka, vaid lähen järgmise raamatu "Varastatud aja lõpus" jahile.

Peeter Helme esinemas Euroopa päeva tähistamisel Vabaduse väljakul7. mail 2011

Järmine tekst kirjanik Peeter Helmest on pärit Vikipeediast.

Peeter Helme (sündinud 6. septembril 1978 Tallinnas) on eesti kirjanik, esseist ja publitsist.

Helme on õppinud Tartus, Göttingenis ja Berliinis ajalugu, kunstiajalugu ja usuteadust ning uurinud ja avaldanud peamiselt20. sajandi poliitilist filosoofiat ja Saksa kirjanduslugu käsitlevaid artikleid. Andnud välja võrguajakirja Kriteerium ja annab välja võrguajakirja Uus Kriteerium. On varem töötanud Eesti Instituudis ning tegutsenud vabakutselise ajakirjaniku ja kriitikuna.

Sisukord

  [peida] 

• 1 Loominguline tegevus
  • 1.1 Kirjandus
  • 1.2 Ettekanded
• 2 Ühiskondlik tegevus
• 3 Isiklikku
• 4 Teosed
  • 4.1 Näidendid
  • 4.2 Toimetatud raamatud
• 5 Välislingid
  • 5.1 Helme artiklid
  • 5.2 Helme kohta
• 6 Viited

Loominguline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Peeter Helme esinemas Tallinna Kirjandusfestivalil 16. mail 2009
Foto: Ave Maria Mõistlik

Aastatel 2007–2010 tegi Helme Vikerraadios igal kolmapäeval kõlanud uudiskirjanduse tutvustussaadet. 2010. aasta sügisest alates on sama saade eetris Klassikaraadios^[1]

2010. aasta sügisest kuni 2014. aasta kevadeni tegi Vikerraadios kirjandussaadet "Loos on asju" koos Jan Kausiga^[2]. 2014. aasta sügisest juhib kirjandussaadet "Tõlkes leitud" ja koos Urve Eslasega kultuurisaadet "Vasar".

On lisaks aktiivselt tegev kriitiku ja publitsistina, avaldades eelkõige kirjandusteemalisi artikleid Eesti ajalehtedes jaajakirjades. Töötas 2010. aasta kevadest kuni 2013. aasta detsembrini töötas Areenis kirjandustoimetajana. 2014. aasta jaanuarist alates on Helme Vikerraadio kirjandustoimetaja.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Helme, Chaneldior ja Toomas Verrev moodustasid aastatel 2002–2003 tegutsenud kirjandusrühmituse MUNG. 2007. aasta detsembris ilmus kirjastuses Verb Helme romaan "Puudutus", mis leidis äramärkimist 2006. aasta romaanivõistlusel.

Ajakirja Looming 2008. aasta veebruarinumbris trükiti ära Helme lühijutt "Lihtne Buxtehude" ja 2010. aasta juulinumbris lühijutt "Laps". Märtsis 2013 avaldas Looming Helme õudusjutu "Saemehe töö" ja mais 2014 lühijutu "Pringlikütid Vabaduse väljakul".

Ettekanded[muuda | muuda lähteteksti]

Samuti on Helme pidanud loenguid, rääkides EELK Tallinna Kaarli koguduse loengusarja "Jalutades Jumala aedades" raames 2005. aastal konservatiivsest revolutsioonist ja Ernst Jüngerist. 2007. aastal pidas Helme välismaa ülikoolide eesti keele ja kultuuri õppejõududele ülevaateloengu uuemast Eesti kirjandusest ning rääkis 2008. aasta märtsis Eesti Kirjanduse Seltsi ülevaatekoosolekul 2007. aasta Eesti proosast. Ta on esinenud ka raamatukogutöötajatele ülevaadetega Eesti proosa ja luule hetkeseisust.

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Helme on 1999. aastast üliõpilaskorporatsiooni Sakala liige ja 2004. aastast MTÜ Eesti Instituut liige. Samuti kuulub ta Eesti Kirjanike Liitu, mille juhatuse liige ta on alates 2012. aastast. Helme on üks Siugja Sulepea kirjandusauhinna asutajaid.

1999–2004 kuulus Helme Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda.

Eesti PEN-klubi taasasutamisel 3. veebruaril 2010 valiti ta selle juhatuse liikmeks^[3].

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Peeter Helme on Rein Helme poeg, Mart Helme vennapoeg ja Martin Helme onupoeg.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

• "Puudutus". Romaan, Verb, Tallinn 2007, 174 lk.
• (Koostaja ja üks autoreid) "Kriteerium. Valitud artikleid 2006–2007". Valik artikleid, Eesti-Kambodža Ühing, Tallinn 2007, 191 lk.
• "September". Romaan, Pegasus, Tallinn 2009, 284 lk.
• "Varastatud aja lõpus". Romaan, Tuum, Tallinn 2011, 160 lk.
• "Tuleviku mäletajad. Sofia". Romaan, Pegasus, Tallinn 2013. 224 lk.

Näidendid[muuda | muuda lähteteksti]

• "Eestlaste endeemilistest haigustest: Karl Ernst von Baeri põhjal" (Näidend Baerist) Looming 12, 2009, lk 1608–1634
• "Kafkamäng" (avaldamata, kanti ette Draamateatri sarjas "Esimene lugemine" 8.12.2010 ^[4])

Toimetatud raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

• (koos Andres Langemetsa ja Rein Helmega) Carl von Clausewitz "Sõjast". Tõlkinud Krista Räni, sari "Sõjandusvaramu klassika". Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn2004, 1114 lk.
• Grete Kutsar "Nukud ja õunad". Kirjastus Pegasus, Tallinn 2009, 295 lk.
• Margus Karu "Nullpunkt". Kirjastus Pegasus, Tallinn 2010, 365 lk.
• Igor Kotjuh (koostaja) "Kius olla julge. Luuletajad luulest. 21 esseed". Kirjastus Kite, Tallinn [2011]], 237 lk.

 Peeter, Vikipeedia vajab täiendust? :) "Sügaval läänes" on ka sealt puudu jmm...
 Soovitan siiralt seda raamatut lugeda!

5. oktoober. 2015.a.
Mai

Uus tass otse mu Unistustemaalt Austraaliast! :)

tass otse mu Unistustemaalt Austraaliast. aitäh, kallis Ene! :)

   Juhuu! Täna täienes minu tassikollektsioon taas ühe tassi võrra! Selle eest võlgnen siirad tänud Ema Enele, kellega kohtusime ja tutvusime aasta algul, kui käisime koos Heli Künnapasega Kuremaal oma raamatuid esitlemas.

  Ema Enel on ka juhtumisi Margiti nimeline tütar kes elab Austraalias ja keda Ene hiljuti külastas. Kõige põnevam on selle asja juures veel see, et Austraalia on minu Unistustemaa ja ma elasin seal eelmises elus! Mind on lapsest saati tõmmanud mingi seletamatu jõud sinna ja juba Austraalia nime kuuldes saab minu päev päikeseliseks.

  Kui ilmus kunagi raamat millest sai uurida oma eelmiste elude kohta, siis selgus tõsiasi. Ma üldse ei imestanud. See tundus mulle vägagi kodune teave.

  Olen juhtumisi ka oma teostes Austraaliat maininud, ikka väga sügav side selle maaga. Tahaks nii väga kasvõi korra elus seal ära käia. Tahaks kodus ära käia.

  Ma ei oskagi kirjeldada mis tunne mind valdas siis, kui Ema Ene teatas, et on Austraalias ja toob sealt mulle tassi. Ja tänast emotsiooni on ka väga raske paberile panna, kuna lisaks Auatraalia tassile (nagu pildilt näha) jõudsid minuni ka teokarbid ja kübemed Austraalia liiva. Ohh!!! Kommid olid ka, aga need pildile ei jõudnud, kuna tassi kätte saamise ajastus oli ka imeline, just Germo sünnipäeva ja need läksid temale.

  Tänud ka Tootsi Aiandi kauplusele ja Kristi Hansarile (kes seal töötab) kes eile õhtul juba mulle teatas, et mind ootab poes pakk. Ja loomulikult tänud sellele kes paki sinna toimetas ja mu väga kallile inimesele kes selle mulle tunni aja eest koju kätte toimetas.

  Täna on lausa mitmepäikeseline päev!
Aitäh! :)
Armastan!

3. september. 2015.a.
Mai